et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima jutud ühest või teisest ärimehest, kes on tabeli etteotsa jõudnud või hoopiski välja langenud. Suur
vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täiel rinnal sel ajal kui vaesed töötavad et lihtsalt ellu jääda. Raha jaotab ühiskonna kihtideks mille tipus asuvad jõukad ja rikkad ning põhjas inimesed kellel puudub raha. Sellepärast räägitaksegi, et maailma juhivad rikkad inimesed.
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel. Aastast 2011 võeti Eestimaal kasutusele Euroopa Liidu ühisvaluuta euro. Eestlastele oli see nagu iga teine muutus, millega tuli kohaneda. See aga tõi kaasa omad plussid ja miinused, millega me eurooplased peame edaspidigi arvestama. Üheks olulisemaks positiivseks muutuseks pean seda, et ühinedes Euroopa Liiduga ja omades ühisvaluutat, saame me nüüd pea et igas liikmesriigis maksta sama rahaga. See teeb reisimise ja rahaga arveldamise nüüd palju lihtsamaks ning järjekorrad valuutavahetuspunktides tunduvalt lühemaks. Enam ei pea ma pead vaevama kus raha vahetada ja millises valuutavahetuspunktis on odavaim teenustasu. Hea on ka see, et toetused, pensionid ning riigilõivud ümmardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas. Eriti kasulik on see pensionäridele, kes loevad iga oma raha ning kellele on pension eluliselt vajalik, et elus toime tulla. Pean seda muutust väga oluliseks,
Mina arvan, et igale inimesele tähendab edukus nende suurimate soovide ning ihalduste täitumist. Mina eeldan, et kui inimene ütleb, et ta on edukas, siis mõtleb ta eelkõige seda, et on õnnelik, eluga rahul ning hindab kõiki oma saavutusi. Viimasel ajal on väga palju kuulda kuulsustest, kellel on raha küll hulgaliselt, kuid kes ei oska sellega midagi tarka ette võtta. Näiteks võib tuua kas või kõmulise Lindsay Lohani. Tal oli edukas karjäär, kuid ei osanud teenitud rahaga midagi ette võtta ning langes narkootikumide küüsi. Nüüd on sõltuvuses, sellega aga kaasnevad tihti ka vargused ning muud seaduserikkumised. Sellised inimesed on tihti küll jõukad, kuid kas nad on ka edukad? Mina seda ei arva. Minul on peretuttavad, kes minu arvates naudivad igat hetke oma elust ning on igal sammul positiivsed. Peres kasvab kuus last ning raha on vaid hädavajaliku jaoks. Igal lapsel pole arvutit, kodus pole palju DVD-
9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav. SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.25 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.22 Arvutuste põhjal võib öelda seda, et see ettevõtte oskab oma vaba rahaga efektiivselt ringi käia, sest tulemus mõlema aasta puhul jääb 0.2 ja 0.3 vahele, mis on hea. Kui see näitaja oleks suurem kui üks, siis see näitaks, et ettevõtte ei oska oma rahaga ringi käia. 2. PIKAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD VÕLGNEVUSE ASTE (DEBT RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.67 Arvutuste põhjal võib öelda, et võlgnevuse aste mõlema aasta puhul on üsna võrdne, kuid
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse.
kõigil ühist. Et sellesse seisu mitte sattuda, peaksin õppima investeerimist, mis kindlustaks elu tulevikus, kuid see pole nii lihtne, kui raamatus tundub. Koolisüsteemis investeerimist ei õpetata, ise raamatuid lugeda on üsna raske ning tüütu, sest kunagi ei tea millist teost valida. Ei saa ju olla kindel, et just valitud raamat kasulikuks osutub. Raamatus ,,Rikas isa, vaene isa" on ühe poisi vanemad rikkad ning teavad kuidas rahaga käituda. Seepärast on neil väga hea õppida. On olemas mingil määral eraõpetaja, kes teeb väikeste sammudega kogu rahamaailma poistele selgeks. Just midagi sellist oleks vaja ka minul, kuid vastupidiselt tahtmisele, elan hoopis perekonnas, kes on sattunud oravarattasse. Oravarattast välja saamine vajab julgust. Inimene peab suutma riskida oma rahaga. On võimalus, et risk ei tasu end ära ning kaotatakse kogu raha, kuid enamasti siiski mitmekordistatakse oma rahahulka
huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks. Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Tunded naise ja mehe vahel, kui raske seda ikka siis kirjeldada on? Bongiovanni etenduses peegeldub väga see, kuidas mehed naiste südant võita üritavad. On üks osa mehi, kes võidavad naise poolehoiu endale rahaga, teine osa mehi oskab naisi sõnadega võluda, neid ka hinnates, mitte püüdes neid rahaga ära osta. Just mehed on need, kes teevad naiste heaks kõike, millele ka lavastaja on pealtnäha üsna palju rõhku pööranud. Edasi antakse sellist unikaalset naiselikku sümbolit, mis jääb kindlasti mõlkuma ka kõikide meesvaatajate mõtetesse. Bongiovanni enda sõnul aga on näidendi tegelik teema teatri ja näitlemise võim, mida laval sageli vihjetena edasi üritatakse anda.
Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend Tiit Piibelehte, kehvapoolsest koduõpetajat ja kirjanikku, kes on valmis saanud romaani ,,Pisuhänd". Sander ostab käsikirja ära, saab Eesti Kirjanduse Seltsi I auhinna ja kindlustab sellega oma kõikumalöönud positsiooni perekonnas. Kuid vahepeal on Piibeleht ja Laura teineteist leidnud ning Piibeleht kavatseb Laura kosida ühe neiu rahaga. Sander peab tal aitama Vestmanni nõusolekut saavutada. Nõnda rakendab Piibeleht ,,Pisuhänna" oma kosjavankri ette. Sanderi abiga ja Vestmanni rahaga ostab Piibeleht äia eest ära soodsa krundi. Arvatavale rahamehele püüab Vestmann ise Laurat naiseks sokutad. Kui pettus tulebki lõpuks avalikuks, laheneb kõik õnnelikult: Vestmann tunnustab Piibelehe nutikust ning lubab talle Laura käe ja kaasavara.
jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane Muru 2, 20001 Pärnu Tel 54679239
Pealinn - Victoria Loodus 115 saart Suurim saar on Mahé Inner Islands Outer Islands Kliima Troopiline Keskmine temperatuur 26-28 °C Sademeid keskmiselt 2400 mm aastas Taimestik Palju endeemseid taimeliike Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed ja viigipuud Väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim Loomastik Imetajaid 6 liiki Linde 239 liiki Roomajaid 38 liiki Kahepaikseid 12 liiki Majandus Maailma väiksem riik oma rahaga Turism, kalapüük, pangandus Toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus 458 maanteed Vasakpoolne liiklus Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Sei%C5%A1ellid http://en.wikipedia.org/wiki/Seychelles http://www.britannica.com/EBchecked/topic/537236/Sey chelles http://www.edgeofexistence.org/mammals/species_info.p hp?id=25 Pildid: http://www.google.com
jaoks asjaga 1. 2. 3. 4. Õppimise puhul on raskusi järge pidada kodutööde esitamise tähtaegadega. Pole 10 8 18 ühtset süsteemi, mis kõik vajalikud tegemata tööd kajastaks Materiaalselt on keeruline oma rahaga toime tulla, kuna 9 10 19 ülikooli algusega on kulud kasvanud Ebatervislik toitumine 4 2 6 Vähe aega sõpradega ja isaga kokku 6 7 13 saamiseks Pidev hilinemine 7 4 11 Tööl ja koolis käimine jätavad vähe 8 9 17
S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali. · 2009 algas Jaani kiriku taastamine Eesti riigi rahaga. · 1.http://www.google.ee/search? q=S+peterburg · 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_Ve nemaal · 3.google.ru · 4. http://www.epl.ee/news/eesti/peterburi- eestlased-suur-aitah-koigile-jaani-kiriku- eest.d?id=51292256 ·Äitah
../ "/.../ iga inimene peab oma õigust nõudma." Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja "Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled varastada, röövida ja tappa." kurjaks, õigus paneb silm silma vastu, hammas hamba "/.../ mis üle jõu, jääb tegemata." vastu." "/.../ rahaga pole enne kindel, kui ta sul peos on." "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on "Kas on ilma tõeta ausust? Ilma aususeta meil rohkem puudu kui rammust." otsekohesust?" "/.../ õlu peab panema laulma suu, mitte kõhu." "/.../ ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist. "Ikka tasa ja targu, ainult nõnda jääb roosk "Lahkud täna sõbrast, aga saad homme temaga tulemata /
Mis organisatsioonidega nad kokku puutusid? Mis teiste sugulastega Sa suhtlesid suureks kasvades? Mida Sa mäletad oma vanavanematest? Mis lugusid kuulsid vanematest eelkäijatest, keda sa ei tundud? Mitu last oli Sinu peres ja mitmes Sa olid? Kirjelda igat oma õde/venda. Kellega olid Sa kõige lähedasem? Kirjelda maja/maju milles sa üles kasvasid. Kirjelda oma tuba. Millised olid Sinu pere majanduslikud olud? Kas Sa mäletad aegu, kui rahaga oli kitsas? Mis olid Sinu kohustused kodus? Mis olid teiste laste kohustused? Kuidas kohustused erinesid sooliselt? Millal Sa õppisid kokkama ja kes Sind õpetas(id)? Kas oli mõni eriline pere retsept? Kas Sa ikka veel teed mõnda traditsioonilist toitu? Mis tegevusi tegite perega koos? Mida te tegite jõulude/nääride paiku? Sünnipäevadel? Teistel pühadel? B. Keskkond kus Sa üles kasvasid Kirjelda keskkonda kus Sa üles kasvasid.
tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd likviidsussäästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad. ostujõud on nõudlus, mi son rahaga tagatud. universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimese on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid.
- riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu - organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke - rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Finantsturgude globaliseerumine - Nt maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokyos, New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide aktsiate ja rahaga. - Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga. Keskkonna-alane globaliseerumine - Riikidevaheline keskkonnakaitsealane koostöö: õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle riigi piiride ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Kultuurialane - kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus - kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri
Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel vrdsed. Vaegus e. defitsiit - olukord turul, kus kaupade nudlus letab pakkumise. lejk - olukord turul, mil tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida mjad antud hinnaga mgis pakuvad.
MOZART 1756-1791 Kõige rohkem hämmastas mind Mozarti puhul see, kui palju ta pidi juba väikese lapsena pilli mängima. Tal puudus ka sellepärast tõeline lapsepõlv. Mina arvan, et tema anne polnud lihtsalt Jumala kingitus vaid see oli ka kohutavalt raske ja visa töö tulemus. Veel hämmastas mind tema juures see, et ta ei osanud rahaga ringi käia ja seetõttu pidi ta tihti raha laenama. Muusikaliselt tuli ootamatult see, et ta hakkas 3-aastaselt klavessiini mängima. Ma küll teadsin, et ta hakkas juba lapsena muusikat tegema, kuid et nii vara, seda ma ei teadnud. Mozart oli väga mitmekülgne helilooja ja kirjutas pea kõigis tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil tema jaoks oli siiski ooper, mida ta jõudis oma elu jooksul kirjutada üle kahekümne. Mozarti ooperi sündmustik kõneles
Kui jah, siis mida üldse häbenetakse. ,,Armastuses ja sõjas on kõik lubatud" ühed on nõus, teised mitte, ehk tuleks seda ütlust laiendada ka raha teenimise peale? Leian, et sellise suhtumine juurutamine aitaks viia selleni, et igasugust legaalset rahateenimiest peetaks üksteistega võrdseks. ,,Aeg on raha ja raha mul ei ole. Aega on aga alati jääb väheks" bändi Propeller laulusõnad. Kuigi aeg on hindamatu väärtus mis inimesel on, tunub teinekord kohatu teda rahaga võrrelda. ,,Tõe ja õiguse" kolmadas osas ei ilmne, et Indrekul oleks olnud mõni konkreetne töökoht. Ta küll kirjutas ,,Rahva sõbras", mis polnud just kõige stabiilsem ja õetigi ilma korraliku rahapalgata. Ometi suutis ta alati oma rendi maksta ja kõhu täis hoida. Kas ta korrakski mõtles, kust ja kuidas ta oma raha saab? Inimestele ikka meeldib sõna võtta teemadel, millest nad midag ei tea. Mul pole kunagi olnud kokkupuudet ,,ebaeetilise rahaga"
Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene üliõpilane Rastingnac. Gorioti traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike; nii saab temast endast raha ohver. 7. KUST PÄRINEB JA MIDA TÄHENDAB MÕISTE BOVARISM? Bovarism pärineb Flauberti romaanist ,,Madame Bovary" ja tähendab seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. 8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt. 9
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad ja tuttavad. Nad töötavad põhilise oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud
iidne tarkus Kuu salapärasest mõjust inimesele. Kuust olenevad kõik muutused inimese kehas. Kuid naist ei tohi Caia-Kybele võimust vabastada, muidu saab inimtõug otsa. Kõige kindlamaks rasestumisvastaseks vahendiks peeti muistses Kreekas oliivi- ja seedriõlist, tinasalvist ning viirukist koostatud segu. Tuntud on jutud hetääride rikkusest. Kreeka hetäärid, kellest teati rääkida eelkõige kui rikastest hetääridest, olid Thero ja Korintose Lais. Lais laskis oma rahaga ehitaada templeid, Phryne aitas Aleksandri poolt purustatud Teeba taas üles ehitada. Hea näite hetääride rikkusest same Egiptuse vaarao Cheopsi tütrest. Ta polnud küll sõna otseses mõttes hetäär, kuid täitis peaaegu sama ülessannet. Ajaloost on teada, et vaarao Cheos ehitas oma kuulsa püramiidi rahaga, mille oli teeninud tema tütar prostitueerides. Ehitus valmis kahekümne aastaga ning läks maksma muinasjutulise summa. Ent uhke
praktika. OÜ Greif. 5 GERIAATRILISE SEISUNDI HINDAMISE MINIMAALNÕUDED: ARST _ diagnoosid, sündroomid _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine) _ dementsuse kahtlusel lühike mälutest (10 küsimust) _ depressiooni kahlusel geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (15 küsimust) _ kehakaal, toitumus _ kasutatavad ravimid _ formaalsed ja mitteformaalsed abistajad (Saks jt 2001.) ÕDE _ funktsionaalne seisund nägemine, kuulmine, tasakaal, kõndimisvõime, käte funktsioon _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine)
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Kui nad teevad seda selleks, et rikkaks saada, siis ilmselt see neil ei õnnestu. Õnnestub kuid mitte kauaks. Nad jagavad kokku saadud vara ka teistega, kodututega. Vähemalt üks hea asi, kurva asja juures. Kuid ega see väga hea ei olegi, sest tegu on ju ikkagi röövitud kaubaga. Kodututel pole sellest kindlasti õrna aimugi. Sellessuhtes on asi veidi nutune. Varem või hiljem tabab politsei nad teolt ja pannakse vangi. Vangis olles ei tee nad ju rahaga midagi, leian mina. Kuid ma ei usu eriti, et see vanapaar saadetakse vanglasse. Ilmselt veedavad nad oma karistuse mõned kinnises asutuses. Mõnes mõttes saan neist ka aru. Äkki nad tahavad oma viimaseid elupäevi korralikult nautida ja elust viimast võtta. Tehes igasuguseid kuritegevusi ja võib-olla ka lõbutseimisi. Nad võivad ju saada oma soovitud tegemised tehtud, kuid ega vanglas pole ju parem oma vanaduspõlve veeta. Parem oleks olla kodus,
Selle aluseks on pere-eelarve. Vajadused. Valikud. Sa tead, mida sa tegelikult vajad, et oma elu endale sobival viisil juhtida. Sa tead, millest pead loobuma, et saada seda, mida sa vajad. Tarbimine. Kõigest hädavajalikust kasutad sa ainult parimat. Sa annad välja ainult seda raha, mis sul on. Ja seda raha kasutad sa järgmiselt: 1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut? 4.Missugused on teie finantsilised soovid tulevikus? 5
probleemid sama kaua. Tihe purjutamine toob füüsilisi hädasid ja ka vaimselt pole inimestega enam kõik korras. Kuigi on tõestatud, et väikeses koguses ja regulaarselt alkoholi joomine on südamele ja vereringele hea siis suures koguses on see hävitav. Liiga suures koguses napsitamine võib põhjustada depressiooni, maksahaigusi, südame rikkeid ja kahjustusi ajule ning närvisüsteemile. Teistes probleemides on ka jamasid seadusega, suhetega, tööga ja rahaga. Noortematele inimestele ehk lastele on need probleemid palju hullemad, kuid jooma hakkavad ikka järjest nooremad inimesed. Paljud kaksteist või kolmteist aastat vanad jõmpsikad on olnud juba mitu korda purjutamas käinud ja ka politsei on neid kinni võtnud. Nii saavad nende vanemad teada, mis nad teinud on ja nii ongi viimaste suhted lastega rikutud. Mudilastel hakkab koolis halvasti minema ning nende elu ongi nii rikutud. Selle probleemiga tuleks kindlasti rohkem tegeleda
Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua. Jube on mõelda, kui mittesäästlik on paljude eluks vajalike ressursside tarbimine hetkel. Kunagi meil seda võimalust enam ei ole. Tuleb muutuda. Kahtlemata on vajadus igasuguse alternatiivenergia järele suur. Vajadus tuleks tasakaalustada uurimisse mineva rahaga. Tavalisele kodanikule tunduvad juba praegu teadusesse panustatavad summad väga suured, aga Ameerika Ühendriikide programmidele jäävad nad ikka mitmeid kordi alla. Aastakümneid läheb aega, et sellist energiasüsteemi välja töötada, sellepärast peab alustama kohe. Enamustel liikmesmaadel on enda uurimisprogrammid energia kohta ning neil kõigil on peamiselt samad eesmärgid. Selline tegevus on hirmus ressursiraiskamine
kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik. Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga. Analüüsides erinevas piirkonnas elavate inimeste hierarhilisi vajadusi siis näeme, et need on suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku
RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR-
Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Mulle ei meeldi selline külluslik arhitektuur, mis sündis osalt katoliku kiriku soovil ja selline tundeküllane stiil sobis hästi inimeste mõjutamikseks. Miks ei või inimene ise otsustada mida teha või millesse uskuda. Ei meeldinud, et isevalitsejad seda stiili kasutasid, sest mulle isiklikult on see stiil liiga külluslik ja ma oleks selle rahaga aidanud vaesemaid inimesi. Baroki kirjandusteostega ei ole ma kokkupuutunud, aga kirjelduse järgi järeldan, et see ei meeldiks mulle. Teosed on kirjutatud raske sõnastusega ja teemad kalduvad äärmustesse. Üldiselt baroki muusika ei meeldi mulle, mida iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid, aga võib mainida, et tuntumad palad on isegi kuulatavad.
raha enda eest tööle panema. Raamat aitab aru saada sellest, mis raha on ja kuidas see funktsioneerib. Läbi raamatu püütakse leida vastust sellele, kuidas panna raha enda eest tööle ning saada üsna kiiresti rahaline sõltumatus. Raamat on kirjutatud huvitavalt. See ei ole õpik vaid nagu romaan. Kiyosaki soovitab alustada oma firma ja see hiljem suuremaks arendada. Kuid selleks, et üldse firma alustamise ja rahaga tegelemise peale mõelda, tuleb enne õppida, saada kogemusi teistes firmades ning alles siis oma asjaga alustada.
Pangaautomaat Pangaautomaat on nagu väikene pank, kus võib olla raha sees sadu tuhandeid eurosid. Pangaautomaadi seifis on kassetid. Igal rahatähel on enda kassett. Et pangaautomaate rahaga täita, tuleb seif avada ja asendada vanad kassetid uute kassettidega. Pangaautomaat koosneb kokku kahest osast: seifist ja pangaautomaadi paneelist. Pangaautomaadi paneelil on inimesele panga toimetusteks vajalikud ekraan, raha väljumise ava, kviitungi ava, ekraani nupud, koodi nupud ja kõlar. Et raha tuleks pangaautomaadist välja, tuleb sisestada automaati enda isiklik pangakaart ja seejärel tuleb sisestada enda pangakaardile vastav kood. Kuna
Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult" Raha mõju inimestele on erinev, mõned võivad muutuda uhketeks, kuid mõned on heasüdamlikud ning võivad annetada raha haigetele ja abivajajatele. Täiesti
teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära? Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia...
Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanikel oli samuti heina ja karjamaa. Pidusööming Pidusöömine oli keskajal ühiskondliku elu tähtis osa. Söödi praetud härjaliha, kala, hanesid, metsloomaliha, juustu, madliputru jpm. Õllest ei tohtinud puudu tulla. Olid kindlad määrused kui palju ja mida võis lauale panna. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Argitoidud
-maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad - Nende vahel jagati ära sakslaste käest võetud mõisad - Kindlustesse asetati poola väed Katoliku usk · Katoliku usu pealesurumine - Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele · Lihtrahvast meelitati usku vahetama rahaga · Talupojad vahetasid usku,lootes et saavad parema elu peale Tähtsamad sündmused · 1582 Jam Zapolski vaherahu · Gregoriuse kalender · Riia alistub Poola-Leedule · Jesuiidid Tartus (jesuiitide seminar) · 1584 Valga linn Poola-Rootsi sõda(1600-1629) · Toimus Eestimaa pinnal · 1601 Rootslaste võim · 1605 Kirchholmi lahing (Karl IX ) · 1609 vaherahu Lõpp · Sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja. Ta arvas, et kui tal on raha millega kaasneb võimu on ta kõikvõimas ning tugev, kuid tegelikult sisimas oli ta nõrk. Märt isegi ei toetanud oma lapsi ega naist rahaliselt, kuna ta oli lihtsalt nii tujukas ja ahne. Märt ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hooli...
maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku ringi puhuma. Sobib väikesele elamule, kui tahetakse rahaliselt kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Hea valik neile, kellel on maja ehitamisel rahaga kitsas, kuid vaja kiirelt sisse kolida. Senikaua, kuni raha koguneb, köetakse ahjuga, hiljem langetatakse otsus meeldivama kütteviisi kasuks. Peamised vead: · Ahi ehitatakse liiga väike, mistõttu tuleb tihedamini kütta ja küttekeha läheb liiga tuliseks. · Ei arvestata küttepuidu hoidmise kohaga. · Ei osata õigesti kütta. Tagajärjeks suurem küttekulu ning oht õnnetuste tekkimiseks.
nagu teie, saage selliseks nagu mina! Evita sõitis ringi mööda Argentiinat ja lubas päästa rahva oligarhia küüsist. Argentiina rikastel naistel oli heategevuslik organisatsioon, mille presidendiks tava kohaselt valiti riigi presidendi proua. Evita ootas seda austusavaldust asjata. Argentiina eliidi jaoks oli ta oma päritolu tõttu sotsiaalne paaria. Sellest tõrjumisest sai Evita idee luua isiklik heategevuslik fond. Evita alustas 500 naelsterlingi isikliku rahaga, aastas kasseeriti ettevõtjatelt 50 miljonit naela. Kes keeldus maksmast, sellele saadeti kontrollid või mingil muul kombel häda kaela. Aastate jooksul ehitati Evita fondi raha eest vanadekodusid, puhkekohti, 1000 kooli, haiglate arv kolmekordistus. Argentiina vaesed hakkasid jumaldama naist, kes vähendas nende muresid. Evitat hakati pidama pühakuks. Kas saab pühakule pahaks panna, et ta
2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei osteta; 6) tootmisseisak masinarikke tõttu;
Õnn on tundmus või rõõm, millele täpset definitsiooni määrata pole võimalik. Sellest hoolimata tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratlevad oma õnne uhkete majade ja rahana. Õnneks paljud meist, inimestest, peavad tähtsaks enda lähedasi sõpru ja perekonda. Samuti peetakse tähtsaks ka välimust, kuid milleks olla ilus, kui on võimalik olla tark ja arukas? Inimesed, kes on jõukad, arvavad, et kõike on võimalik osta rahaga näiteks sõpru, perekonda, välimust ja mõnikord isegi õnne. Kuid hiljem nad avastavad, et see pole nii. Vahetevahel osutub vaesem elanikkond palju rikkamaks tänu oma enda sisemisele heaolule ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas
teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas.
mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste käigus sattus venemaale mitmeid kunstnikke. 1943. aastal asutati Jaroslavis eesti nõukogude kunstnikke liit. Pärast stalismi esimest kriitikat hakkas 1956.aastal kõige süngem aeg eesti kunstis mööda saama. 1968
Armastuse narrid Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas.
kontserti, kui selline anne juba mulle antud oleks. See oleks aga ainult vähese kuulsuse ja tasu teenimine. Kindlasti oleksin ma Mozarti asemel jätnud ruumi ka lapsepõlvele ja täiskasvanu eas hakkanud alles oma loominguga raha teenima. Nii ei oleks ma hiljem olnud nii kurnatud ja eluvaim oleks olnud suurem. Teisel juhul oleksin ma teeninud nooreseas oma suure kuulsusega ära terve varanduse, naudiksin kuulsust ja reisiksin palju.Hiljem oleksin selle rahaga vanaduspõlve nautinud ja võtnud elu rahulikult. Muusikat oleksin ma ikkagi ka edasi teinud, aga seda vaikselt oma ette ja mitte käsu peale.
Jõukamatel inimestel ei ole vaja nende asjade pärast muretseda, sest neil on majanduslikult selline võimalus, et saavad suurema summa välja käija iluoperatsioonide eest. Vahel võivad vähesega läbi ajavad inimesed olla mitukümmend korda õnnelikumad, kui nemad, kellel palju raha on ja ei oska sellega midagi tarka peale hakata. Suur pangakonto muudab alati inimesi, kahjuks aga ainult halvemaks, et mõni on isegi nõus panka või muud rahaga hästi varustatud kohta röövima. Vahele jäädes jääb see plekk igaveseks külge ja maine on rikutud.
Raha Funktsioonid Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid: maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult paremini teostada vahetustehinguid. Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ning seeläbi vähendada suurt hulka hindu, märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks. Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. Raha kui väärtuse mõõt-Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
