Tallinna Tööstushariduskeskus Raha omadused ja sellega seotud terminid Referaat 303 SKA Juhendaja: Peeter Vähi 2013 Tallinn Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne...
Minu isiklikud säästmis- ja investeerimisvalikud Kui ma saaksin valida omale viisi, kuidas oma raha säästa ja investeerida, oleks minu esimeseks valikuks tähtajaline hoius. Seda sellepärast, et raha hoiustamine on minu arvates kõige lihtsam viis teenida tulu ja tähtajaline hoius on ka küllaltki riskivaba, mis mulle väga meeldib. Tähtajalise hoiuse miinus on muidugi see, et hoiuse ajal ei saa raha juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Hansapanga aastase hoiuse intressimäär on 5,30% (5,35% kui hoiusumma on suurem kui 500 000 EEK), kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 5,35% ja 5,50% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust,
ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.
Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja
Investeerimismängu raport Sissejuhatus Käesolev raport kajastab minu viie, investeerimismängu jooksul, sooritatud tehingu investeerimisstrateegia kujundamist, väärtpaberite valikut, toimunuid tehinguid (põhjendused ja ootused, millele tuginedes tehing sooritati), portfelli mahu muutust ja portfelli tulusust mängu lõpuks. Investeerimismängu jooksul tegin ma kokku 28 tehingut, peamiselt ost-müük tehingud, kuid lisaks neile tegin veel limit-stop tehinguid, short-sell ja cover tehinguid. Erinevaid tehinguid tegin ma sellepärast nii palju, et õppida kuidas toimub aktsia turul mängimine, sest enne mängu sooritamist puudusid mul vastavad teadmised, kuidas üldse investeerimine käib ning milliseid aktsiaid tasub osta. Otsest strateegiat oli raske välja kujundada, sest mul tuli alles erinevaid tehinguid tundma õppida ning katsetada, mis ühe või teise tehingu tegemisega võib juhtuda. Lähtusin peamiselt ettevõtete g...
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1
Tuntumad neist on rubla, kroon ja hiljuti kasutusele võetud euro. Eesti kroon (EEK) oli kasutusel alates Eesti I Vabariigist, ehk 1924-1941 ning pärast Nõukogude okupatsiooni, mis lõppes 1991, võeti see uuesti kasutusele. Sõna ''kroon'' algkuju võeti üle rootslastelt, müntide kohta kasutatav sõna ''sent'' võeti aga üle ameeriklastelt ja lääne- eurooplastelt. Üks kroon võrdus sada senti. Kroon on ilmselt olnud eestlastele kõige südamelähedasem raha. See on olnud eestlaste nö ''oma'' raha. Eestlastel on endil õigus olnud sellele nimi panna ning sellega väärtus siduda. Kroonidel olid kujutatud eestlastele tähtsad kultuuritegelased läbi ajaloo Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare ning Jakob Hurt. Kahjuks kaotati kroon täielikult 15. jaanuaril 2011. Euro (EUR) võeti Eesti Vabariigis kasutusele 1. jaanuar 2011. Euro võeti käibele selleks, et
Can you buy everything for money? Money is a resource for which you can afford to buy anything, of course, if this is enough money. But they are also a lot of things (values) that you can not for the money. You can not buy friendship, family, acquaintances and loved ones much more. Money can be used as means of payment can shop in peace, by paying taxes, etc.. Coming back on the friends you can not afford to buy your friends, we do not pay for this, for us who they are. But between, we have a friend do something (to help), and for a small fee to give to a friend. In my opinion, as well as many others have money in the all-powerful, for it can get things done, you should not get in when it is earned. However, I need to stay alive. Money has grown to what it is today. It was originally just a matter of money, which can be converted or wood grain, it was the same as those of high value goods themselves. Bu...
Raha üldmõiste ja Eesti kroon I Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise
Lugemine 1.Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Pealkiri oli: "Kui palju õnne saab raha eest osta?" kuigi tekstist esialgu pikemal vaatlusel selle vastust ei leidnudki. Pigem oli selline jutt, et kuidas inimesed reageerivad mingile juhtunule, olgu see positiivne või negatiivne. Alles lõpu poole sai pealkirjale sobiva vastuse leitud. 2.Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks?
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti
Kuidas reklaamimisele kulutada mitte nii palju raha? Tänapäeval tahavad kõik firmad oma toodete või teenustega silma paista, et nende müüki edendada. Kõik areneb ja uueneb nii kiiresti ning inimesed ei suuda kõige uuega kaasas käia, seepärast on reklaami vaja, et neid teadlikumaks teha oma uutest toodetest. Samas tahetakse ka vanade kaupade tarbimist suurendada , mis omakorda vajab nende reklaamimist ja meelde tuletamist. Kõik see reklaamimine üldjuhul töötab, kuid juba paljudes
Aeg ei ole raha, aeg on elu Olen tähele pannud, et tänapäeval on kõikidel inimestel kogu aeg igale poole kiire. Ärgatakse hommikul vara, ollakse terve päev tööl, koju tullakse alles õhtul hilja ning minnakse kohe voodisse. Ilmselt taolise päevakava kirjeldusest ongi tekkinud ütlus, et aeg on raha. Kahjuks peab möönma, et see tõdemus peab paljuski paika, kuna raha on tänapäeva ühiskonnas paratamatult paljude asjade alus. Ütlus, et elada saab ka õhust ja armastusest on lihtsalt armas käibefraas, mida me kõik tahaksime uskuda, kuid ometigi teame, et selline asi pole võimalik. Bioloogilises mõttes on eluks vajalikud vaid vesi, varjualune halva ilma korral peitu pugemiseks ja toit. Milleks meil siis üldse seda raha vaja on ? Professor Marju Lauristin on öelnud, et aeg ei ole raha, aeg
Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. See annab ettevõttele võimaluse oma rahavoogusid paremini ja efektiivsemalt juhtida ning igapäevaseks toimimiseks likviidsuspuhvrit luua. 6. Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta paar näidet. a. vahetusvahend telefoni ostmine, kinnisvara soetamine b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks. c. akumulatsiooni vahend raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7. Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
Missuguseid võimalusi annab raha? Raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike aga kas selle eest saab ka häid suhteid luua ja missuguseid võimalusi see elus annab? Raha inimsuhete kujundajana võib öelda ,et see on meie elus kõige tähtsam ,sest ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Suhteid see otseselt luua ei oska. Inimesed peavad ise omavahel suhtlema selleks ,et häid inimsuhteid luua. Suhteid saab aga väga lihtsalt ära rikkuda rahateemadel, näiteks vaadates meie enda valitsust. Inimsuhete
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008
Investeeringute hindamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Investeerimisprojektid 3 Raha ajaväärtus 4 Investeerimisprojektide hindamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist; ·oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust; ·oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks; ·tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid. 2 Investeerimisprojektid Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse.
Investeerimise võimalused ja riskid Igaüks siin maailmas vaatab, kuidas kergemini raha teenida, säästa ja seda kasvatada. Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi või millesegi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid. Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid. Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus
Money. Money is certainly something which is often discussed in today's world. Hardly a day goes by without the subject of money being raised in most people's lives. Everyone uses money. We all want it, work for it and think about it. If you don't know what money is, you are not like most humans. Most people don't spend much time wondering what money is, their major concern is how much they have, and how to get more. However, it is highly debatable whether it is more important than other considerations, such as health and happiness, which some people consider to be of greater significance. We use money every day to pay for things we buy. We can pay with either coins or paper. This sort of money is known as cash. But there is also another kind of money, like checks, credit cards and so on. The idea of having such thing as money is one of the most best developed by man. I think many people do n...
Euro Ja Eurot kasutavad maad Eurot kasutavad maad · Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal · Prantsusmaa · Saksamaa · Slovakkia · Sloveenia · Soome Euro Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid ...
Kuidas euro Eestisse tuli? · Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded. · Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. · Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes. ·...
« ». 1. ? , , , , . , : ; ( ). 2. ? , ,,, 3. : ( ) 4. ? , , (. . ). . 5. , ( ) . -- . , ( - ). - , , . 6. ? , , , . , . 7. (, , ), . . , , , .. , , -- , . -- , 8. ? . -- , . . , . , ( ) . 9. . -- . , . , , , , , , , «» .. . . (. 14): ( ), . -- . , . 10. . ( ). , . , « » ( VII-IX . . .). , , , . , . 11. "". , . 12. ? , , , , , , , , 13. ? - , , ...
Näiteks noored inimesed, kes on äsja näiteks põhikooli lõpetanud, ei saa loota, et neid premeeritakse kohe unistuste töökohaga. Selleks, et unistuste töökohta omandada, tuleb saada keskharidus või selleks vaja minevat haridustaset omandada. Tuleb käia praktikatel ja vaeva näha sellel erialal, mille inimene on valinud. Samuti tuleb ennast täiendada pidevalt teadmiste uuendamisega. Mõni inimene ei pruugi kunagi aru saada, millise õnnega ta koos on. Näiteks inimene, kes ei pea raha pärast tegema iga päev ületunde, ta tuleb koju ja saab oma lapsega koos olla. Sellest tuleb ka inimeste vaheline erinev arusaam õnnest. Paljude inimeste arvamusel on õnn see, kui tal on palju raha, uhke maja, vägev auto. Teine inimene jällegi arvab, et õnnega koos, kui tuleb õhtuti koju tööst väsinuna aga saab olla oma kodus oma mehe või naisega ja lapse või lastega. On vastakaid arvamusi, kumb on siis ikkagi õnn, kas pere või raha? Paljud võivad öelda,
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast.
Inimesed teevad valeraha, aga sageli teeb raha valeinimesi Oma eesmärkide saavutamiseks ollakse tihti valmis läbi minema tulest ja veest, mõtlemata sellele, millised võivad olla hilisemad tagajärjed. Miks on tihti nii, et enne tehakse ja alles seejärel mõeldakse? Kuna ka sihtide saavutamise puhul kehtib ütlus, et mida rohkem, seda uhkem, siis paljudega juhtub ka nii, et pärast esimese mäetipu ületamist soovitakse rühkida juba järgmise ja kõrgema poole. Miks tahetakse alatasa rohkem, kui on võimalik saavutada
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka
“Tunne end!” on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Enda sisimas peab sellele probleemile lahenduse leidma. Selle probleemi üle mõtlemine ei ole sugugi nii lihtne, kui võib arvata ja nii peab hakkama juba suhteliselt varajases eas sellele tähelepanu pöörama. Rikkaid ja kuulsaid inimesi nähes sooviks küll nende moodi olla, aga ometi, kas see tõesti teeks mind õnnelikuks? Marian Wright Edelman on öelnud, et kunagi ei tohi töötada ainult raha ja võimu nimel, kuna need ei päästa inimese hinge ega aita tal öösiti magada. Tsitaadiga meenub mulle ka üks mõistulugu, mida ma kunagi lugesin India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehe kohta, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. „Miks ma peaksin midagi tegema?” ei mõista sadhu. „Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha,” selgitas ärimees. „Ja mida ma siis teen, kui mul on palju
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on
Töö ja raha seostest tänases Eestis Eesti töömaastikule lisandub ühe enam uusi töökohti. Kui sajandi alguses emigreerusid siia pigem vaesemate riikide kodanikud, siis viimastel aastetel on Eestimaa rikastnud ka Euroopa Liidu riikidest pärit kõrgharidusega inimeste võrra. Nii mitmekeskisem kooli- kui ka töövalik on ajendiks paljudele eestlastele välja rändamiseks, et end võõrsil täiendada või seal uusi kogemusi saada ning seigelda. Tihtipeale on eestlased aga peaaegu, et sunnitud otsima endale kohta välisriigis, sest Eestis ei saa väärilist palka või hoopis üldse tööd oma erialal. Teatavasti käivad mitmed eesti mehed näiteks Norras ja Soomes maju ehitamas, et peale leiva toomise pere lauale oleks võimalik mingisugunegi rahanatuke ka kõrvale panna. Samas peaks iga inimene saama oma kodumaal tööd soovitud erialal, sest kui olla tõesti profesionaal oma erialal, ei tohiks töö leidmisega probleemi olla. Niiet võib-olla on mure hoopis selle...
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära
.............................................................................3 Majandus.........................................................................................4 Kultuur.............................................................................................6 Inimesed..........................................................................................7 Keel ja kehakeel..............................................................................8 Raha................................................................................................9 Söök................................................................................................10 Jook.................................................................................................11 Elekter.............................................................................................12 Kasutatud materjal.........................................................
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha
Rahandus - tööleht nimi kuupäev Kasuta www.minuraha.ee Vali 1) paremalt menüüst pangateenused 2) vasakult menüüst pangakaardid Lõpeta laused: Deebetkaardiga makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Deebetkaardiga saab teha järgmiseid tehinguid: 1) maksta kauplustes ja teendindusasutustes nii Eestis kui välismaal 2) teha pangaautomaadis ülekandeid 3) vaadata kontoinfot 4) võtta välja sularaha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi. Krediitkaart annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt sulle laenatud raha.
Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall. Kullastandardi aluseks oli kuld, kuni Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Bank for International Settlements (BIS) võtsid kasutusele dektreetraha süsteem. Kuld kui raha Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k. Aastatel 1526 kuni 1930 oli müntide puhtuseks 22k. Tänapäeva kollektsionääride ja investeerijate kuldmüntide puhtus on 24k, kuigi kuni tänapäevani tehakse kuldmünte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld
Ei piisa ainult... Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata Immanuel Kant Juba sajandeid on inimkond pidanud sõdu jõukuse ja võimu pärast. Raha ja edukus on paljudele number üks prioriteediks, isegi kui me ise seda ei tunnista. Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal. Elus on asju, mis on nii hinnalised, et neid ei saa raha eest osta. Me ei saa osta sõprust, või maksta kinni sõbra kaotust. Raha eest ei ole võimalik osta armastust
Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei saada kaineks mitme nädala vältel mõjuvad laastavalt nii tervisele, suhetele kui ka vaimsusele. Kes tahaks meenutada oma nooruspõlve lastelastele sõnadega: "ma ei mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"? Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni. Raha võib elus edasi viia, kuid see ei too südamerahu ega -rõõmu. Pigem kaotatakse nii oma mõistus, sest tahes tahtmata soovitakse seda aina juurde ja juurde. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" ning August Kitzbergi "Kauka jumal" on headeks näideteks siinkohal. Vilde Prillup annab oma naise rikkuse nimel mõisnikule armukeseks, Kitzbergi Mogri Märt kaotab aga oma lähedased rahaahnuse ja liigsuure autunde tõttu. Raha tuleb ja läheb, perekond on aga püsiv väärtus
Krabi Põhikool Arlet Põder uro Referaat Juhendaja:Igor Raju Krabi 2010 Sissejuhatus Euro üleminek on suur asi meie kõigi jaoks sellega kaasnevad mured ja rõõmud. 01.01.11 lähme üle eurole()... 2 Sisukord Sissejuhatus............................................lk2 Sisukord................................................lk3 1.urost üldse.........................................lk4 1.1Eesti üleminek eurole....................lk4 2.uro rahatähed ja mündid..............lk5 2.1Mündid....................................lk5 2.2Rahatähed...............................lk5 2.3 Võrdlustabelid..................................lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 ...
Milles peitub õnn.. ? Sõna õnn on laialdase mõttega ning iga inimese jaoks tähendab see erinevat.On raske ette näha seda, mis võib teha inimest õnnelikuks, kellegi jaoks peitub õnn armastuses, kellegi jaoks rahas. See kõik sõltub sellest, milliseid maailmavaateid me omame. Keegi ei saa öelda täpselt, mis on õnn, kuna see on iga ühe täiesti individuaalne tunne. Kellegi jaoks raha on õnn, keegi aga kannatab selle tõttu. Kõige populaarsemad õnne teemad, mida mainitakse heaolus, on armastus, lapsed, ema, isa, sõbrad ja nii edasi ehk ma olen õnnelik, sest mul on palju sõpru, ma olen õnnelik sest mul on lapsed jms. Maailmas võib paljudest pisiasjadest leida õnne, kuid tihtipeale inimesed lihtsalt kõnnivad neist mööda. Minujaoks pole õnn mitte ainult: auto, suur maja, taskutäis raha,armastus, vaid ka sellised asjad
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba
Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvup...
me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaatidele n.n silmad ette ning tagab ainult ajutist õnne. Paraku meenutab see kõik
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
