RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a)
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine..........................................................................
13. PEATÜKK. Raha ja rahaasutused Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _G__1. Barterkaubandus A. Turistidel on nad sageli raha asemel. __J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart).
Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel
äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks?
vähesus, aja nappus või tooraine puudumine. Siis tehakse seda, mida osatakse, tehakse seda rohkem ja läbi vahetusprotsessi saadakse omale teised eluks vajalikud ja vahel ka mittevajalikud esemed. Kuna vana aja inimesed taipasid juba, et raskeid kaupu on keeruline kõikide teiste kauplejate juurde viia, siis mõeldi välja alternatiiv- anti millegile kergele ja suuruselt väiksele väärtus. Ikka tundub, et kui midagi on näiliselt vähe, siis hinnatakse seda madalamalt. Mil moel on raha olemasolu mõjutanud meie ühiskonda ja eluolu? Raha on meie igapäevaelu teinud väga mugavaks ning andnud palju võimalusi. Tänapäeval on väga raske kujutada ette, kuidas lambakasvataja läheks suure lambakarjaga linna sisseoste tegema, lambakari oleks nimelt tema maksevahend. Praegu peab poes käimiseks kaasa võtma, kas jupi paberit, millel on number ja kuulsa inimese nägu peal, või siis metallrahasid. Samas kui on soovi
maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles sulatada ja teha sellest hoopis kaupa nt ehteid. Aga nt tänane euro münt- sellega ei saa muud midagi teha kui ainult maksta. Üles sulatades ei ole sel metallil mingit väärtust. Mündi vermimist hakkaisd korraldama preestrid, sest neil oli kõige rohkem varasid.
Raha, eelkõige vahend eesmärgi saavutamiseks. Raha on vajalik asi mis toob meile vajadused, luksuse ja mugavuse. Elu ilma rahata oleks kindlasti paras jama, näljahäda ja jänu mis sööks hinge seest. Raha on siiski hädavajalik. Selleks, et osta endale asju mida vaja. Aga siiski tuleks meeles pidada, et raha tuleks lugeda vahendiks eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärgiks omaette. Tõsi ta on, raha annab meile peaaegu kõik mis me vajame, aga siiski raha ei ole ainukene asi mis õnnelikuks teeb. On ka mitmeid muid asju mis teevad elu ilusaks ja mida ei ole võimalik osta. Näiteks : armastus, sõprus ja perekond. Me võime kanda kõiki neid ilusaid riideid, kuid tervist me oma kehale osta ei saa. Saame osta ka kõige pehmema madratsi, tekki ja padja, kui mitte head und. Need on kõigest mõningad faktid, sellest, et on ka muid tähtsamaid asju peale raha, mis muudab õnnelikuks.
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused
Pangaautomaadist sularaha välja võtmine. - + - + - - - + - -
0 58 500 0 3 642 000 187 000 0 498 000 11,58 220 725 12% Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta sisesta siia kuupäev, millise märtsi lõpp 2007-2008 2008-2009 2008-2010 seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA Raha ja pangakontod 62 216 304 508 693 515 Nõuded ostjate vastu 3 081 5 133 -4 778 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 3 595 4 342 6 783 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520
Piiks-piiks ja raha tuleb Laenu saamise võimalused ja tingimused 7. Lepingust taganemine laenusaaja poolt ja laenusumma ennetähtaegne tagastamine 1. Laenusaaja kinnitused 8. Lepingu täitmise tagamine ja poolte vastutus 2. Laenutaotluse esitamine ja laenulepingu sõlmimine 9. Lepingu erakorraline ülesütlemine 3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen Soovin laenata 100 eurot üheks aast...
Time taken 26 mins 55 secs Marks 13/13 Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 2 Raha funktsioonideks on olla Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend vahetusvahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik Question 3 Raha pakkumine on Complete Select one or more: Mark 1 out of 1
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha.
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?.................................................................8
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha
Kas raha teeb õnnelikuks? Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary"
Praktikum 1 Ül. 1 NPER 16 kuud või 16 kuud Ül. 2 i 7,77% või 7,77% Ül. 3 i nom 3,26% EAR 3,30% Ül. 4 i nom 4,94% Ül. 5 FV 23 014 kr Ül. 6 FCSchedule 9% 1331 11% 10% Ül. 7 PV 989 058 kr Ül. 8 PV 681 818 kr Kuna tulemus on väiksem kui 700000, siis osta aasta pärast Või 770 000 kr Kasu 20 000 kr Ül. 9 PV -21 648 kr 2008. on ostujõulisem, sest 21648 on suurem, kui 21205 Ül. 10 PMT -6 072 kr Ül. 11 PMT -1 521 kr Ül. 12 PMT -1 774 kr Ül. 13 FV ...
Raha vastu vahetatud inimtunded Tänapäeval mängib suurt rolli inimese elus raha. Tähtsaks peetakse materiaalseid väärtusi ning seisust, kus keegi asetseb. Nii on olnud see juba ammustest aegadest alates. Inimesed töötavad, et ellu jääda, et oma lapsi ülesse kasvatada ning võimaldada neile kõlblikke elamistingimusi. Kõige selle taustal jääb aga tähelepanuta inimeste vahelised tunded ja suhted. Õpetliku ja elulise näite saab tuua teosest ,,Isa Goriot", kus peategelasest rikas
Raha ja kõrgharidus Raha ja kõrgharidus ei käi just tingimatta käsikäes. Et teenida head raha ei pea mitte sugugi omama kõrgharidust. Sellest kõigest ma üritangi jutustada. Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka
Me tahame süüa maitsvalt, magada turvatundes ja armastada. Loomulik on ju see, et armastamine on meie loomuses, see pole ju lihtsalt väljamõeldis. Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid kunagi laulu ,,Money Can´t Buy Me Love", mille tekstis väljendub selgelt tõde raha eest saab osta ehteid ja kõike muud, mis teeb elu paremaks, aga mitte armastust. Kui armastus on hindamatu, siis ei saa seda ka osta. Samamoodi ei saa panna hinda ka teistele mittemateriaalsetele väärtustele nagu lootus või usk. Teisest küljest saab rahaga teha inimest veetlevamaks ja ilusamaks. Kui ebaõiglaselt see ka ei kõlaks, leian ma, et lihtsam on armastada ilusat miljonäri kui räpast eluheidikut. Naljakal kombel laulsid just need
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole.
· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r
instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused
Raha ja inimesed kirjanduses Essee ,,Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must".
Raha kui elu alus Tihti mõtleme, et mis oleks siis, kui oleksime rikkad, mida kõike uhket ja kallist me ostaks selle eest, kuhu suurepäraselt ära planeeritud reisile me sõidaks jne. Samal ajal me ei väärtusta neid asju, mis on tegelikult eluks olulised ning vajalikud. Iga inimese jaoks on õnne mõiste individuaalne. Ühe inimese jaoks on raha kõik. Tema õnn peitubki materiaalsetest väärtustes, uhketes autodes, suurtes majades, ilusates riietes. Samas peab ta ka väga kaval olema. Raha on tarkadele ning kui sa ei oska seda õigesti käsitleda võid üks hetk kõigest ilma olla, kas siis valesti investeerides, liiga suuri oste tehes või lastes ennast röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki.
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata;
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark .........................................
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine
ÕPPEALAENU VÕRDLUS SEB JA SWEDBANGA NÄITEL Valisin oma pangateenuseks õppelaenu, kuna seda teenust kasutavad kindlasti väga paljud õpilastest pangakliendid. Õppelaen on väga hea võimalus õpinguid jätkata ning on toeks neile, kellel puuduvad vahendid õppimiseks. Õppelaenul on väga head laenutingimused. Oma töös võrdle kahe panga näitel õppelaenu. Õppelaenu maksimumsumma on kõikidel pankadel ühine, see kehtestatakse riigi poolt ning see on 1920 eurot. Samuti saab taotleda laenu igal õppeaastal. Mõlemal pangal on intressimäär 5%. SEB pangas on võimalik saada maksimum summat siis kui on õppeaeg 9 kuud ning 960 eurot siis kui nominaalõppeaeg on alla 9 kuu. Swedbangast saab samuti maksimum summa sel juhul kui nominaalõppeaeg on 9 kuud, kuid poole summast siis kui õppeaeg on 6-8 kuud. Samuti on pankades erinev intressi tasumise tingimused. Swedbangas toimud õppelaenu intressi tagasimaksmine lepingus ette nähtud tähtaega...
docstxt/14096675748274.txt
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust
2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1
Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laenamise vahend
Raha kui tänapäeva usk Mis on raha? Miski mis meid kontrollib. Raha on paber, nagu iga teine. Kuid siiski on sellel hiiglaslik mõju, piirav tegur inimeste arengus. See revideerib? kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame. Inimesi ostetakse raha eest, näiteks orje ja lapstööjõudu
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha
Raha jõud ja jõuetus Paljud inimesed unistavad suure hulga raha omamisest, kujutlevad, et raha annab võimu ning hingerahu. Nad usuvad raha jõudu ning vaesuse jõuetusse. Ometi on igale analüüsivale inimesele teada, et õnne ei saa osta. Raha võib anda inimesele privileegid, kuid see ei pruugi alati olla nii rõõmustav ja nauditav kui paistab. Tänapäeva korrumpeerunud poliitilises ühiskonnas saab rahaga mägesid liigutada. Sel moel käitudes tunnetavad osalised raha jõudu ja mõjuvõimu. Raha eest saab endale lubada hüvesid, naudinguid ja näilist rahu, allutada inimesi oma soove täitma. Kuid ma usun, et samas tunnevad sedalaadi käitujad oma jõuetust, ilmselt nad ei tunnista seda endale, aga kuskil sügaval südamesopis jääb neid vaevama alandus, et nad ei ole võimelised muutma maailma oma sõnade, tegude ja mõtetega, seega jääb ainsaks relvaks pungil rahakott.
Kas raha ei haise? Emma Katariina Paajanen Kas raha haiseb või mitte, on igaühe enda asi. Paljud inimesed arvavad, et raha on räpane ja paha. Paljud arvavad, et suure hulga rahaga on võimalik teha halba ja need kellel on raha külluslikult, on ülbed inimesed. Minu arvates raha on aga helge ja sellega on võimalik teha palju head ja kasulikku. Minu jaoks on oluline, kust raha on tulnud. Teades, kust tuleb raha, mis on antud mulle kasutada, kasutan seda vastustustudlikumalt. Kui raha on mulle kingitud, kas sünnipäevaks vöi koolilöpu puhul, kulutan raha mitte nii kohusetundlikult, sest tunnen, et pole pidanud raha saamise jaoks pingutama. Aga isegi kui kulutan seda kohusetundetumalt, siis ei raiska seda niisama kommide ja küpsiste peale, vaid üritan midagi suuremat soetada, mida tavaliselt oma taskuraha eest ei ostaks.
00 lõppsumma 0.00 ülesanne 4 FV= -120,000.00 n= 5 i= 5% PMT= -6,000.00 € PV= 120,000.00 € FV= -120,000.00 € ülesanne 5 Valemid: v=1/r raha võimendi r/i= 5% a) raha võimendi b) kui palju suureneb hoiuse kogumaht? 20 d) pankade bilansimuutuste skeemid 1. panka tuuakse sularahana 100 000 Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00
Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele
just selle poole terve oma elu püüdlebki. Inimesed on erinevad ning igaüks väärtustab ka rikkust erinevalt. Leidub inimesi kellele on peamisteks perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose ,,Kauka Jumal" peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas armastav pere ja hea tervis, millest paljud ainult unistada võivad, kuid ometigi oli tema jaoks peamine raha. Ainult oma vara ja rikkuse peale mõeldes unustas Märt ära kõik moraalsed väärtused mida talle kunagi õpetatud olid ning keskendus ainult sellele ühele. Lõpuks maksiski see talle kurjalt kätte ning võib öelda, et tema näol on Eesti kirjandus saanud endale küllaltki sobiva näite inimesest, kelle käitumismustri järgi tegutseda ei tohiks. Loomulikult ei ütle keegi suurele rikkusele kunagi niisama ära. Tahest tahtmata on raha meie elu vitaalseks osaks ning selle abil saab korda
"Isa Goriot'" põhjal arutlus Kas raha teeb õnnelikuks? Kas tõesti peitub õnn ainult rahas? „Isa Goriot“ teos tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees.
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
