Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno
arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase, 1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli
kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Eesti üks peamisi raekodasi asub Tallinna vanalinnas. Seal tegutses kuni 1970. aastani Tallinna Linnavalistus. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoda on Põhja- Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. (1) Tallinna raekoda · Turuplats Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur
omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda Nii nimetatakse 1841. aasta septembris Pühajärve mõisas toimunud talupoegade ülestõusu. 1840. aasta viljaikaldusest tulenev näljahäda oli talurahva meeleheitele viinud ning levisid kuulujutud, et Lõuna-Venemaal jagatakse tasuta viljakat maad. Paljud talumehed läksid Riiga väljarändamise luba taotlema, kust neile olukorda selgitati ja koju tagasi saadeti
Saksa revolutsiooni järel tuleb Tallinnas kokku Eesti Ajutine Valitsus ning tegevust alustab Kaitseliit. Samal ajal püüab Tartus olev Saksa 60. kindralkomando hoida karmil käel võimu veel enda käes, ega taha kuuldagi eestlaste nõudmistest anda korravalve ja selleks vajalik arv relvi kaitseliidule. Olles nimetatud Ajutise Valitsuse poolt Tartumaa Kaitseliidu ülemaks, ilmub Kuperjanov ühel novembripäeval ratsakaitseliitlaste ja relvastatud koolipoiste salkadega Tartu raekoja ette, valmis alustama lahingut, kui sakslased peaksid tegema takistusi kaitseliidu salkade jäämiseks Tartusse. Saksa komandatuuri hoonest jookseb rüsinal välja valvekompanii, kuid ei julge esialgu kohe kaitseliitlaste vastu midagi ette võtta. Raekoja platsile kogunenud rahvamurd aga tervitab vaimustunud hüüetega kodukaitsjaid. Verevalamine jääb siiski tulemata ja seda tänu Kuperjanovile, kes teeb saksa ohvitseridele selgeks eestlaste seaduslikult õigustatud nõudmised
Beaugrant, Jean Mone, Jacques Dubroeucq, Cornelis Floris ja Alexander Colin. (Vaga 2004: 469) Kõigis maades väljaspool Itaaliat oli arhitektuuris renessansi mõju vaid uute kaunistusvormide ülevõtmine. Madalmaadesse jõudis see osalt Itaaliast ja osalt Prantsusmaalt. Kui varasematele renessanss-stiilis hoonetele on iseloomulik hilisgootika ja renessansi segu, siis XVI sajandil hakkab välja kujunema juba omanäolisem stiil. Olulisim arhitekt oli Cornelis Floris, kes ehitas Antverpeni raekoja. Tema ornamentaalse stiili levitamisel ja arendamisel on tähtis Hans Vredeman de Vries (1527-1604). Enim ehitati just Madalmaade Põhjaprovintsides, näiteks Hollandis. Madalmaade arhitektooniline stiil levis kaugele väljapoole Madalmaade piire ja mõjutas nii Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade kui ka Baltimaade arhitektuuri. (Vaga 2004: 470). PRANTSUSMAA KUNST Prantsusmaa on Euroopa maa, mis renessansskunsti esimesena vastu võttis. Esimesi märke
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss
tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
6.märtsi õhtul hakkas punavägi pommitama elaniketa linna.Kuna linnas puhttaktikalistel põhjustel sel ajal sõjaväeosi polnud,jääb Narva hävitamise põhjus arusaamatuks. Keskööks oli Narva kohisev tulemeri.Kogu järgmise päeva möllas linnas tuli,põletades kõik.Järgmise päeva õhtul algas pommitamine uuseti. Tallinna maantee ümbrust ja Joala linnaosa tähistasid vaid alusmüürid.Vanalinn Vestervalli ja Suure tänava vahel ning Raekoja ümbruses,samuti Pimeaia-poolne osa oli vaid läbipääsmatu varemetehunnik.Võrdlemisi tervena seisis Jaani kirik,vana jumalakoda oma tugevate alusmüüridega pidas vastu,tuues ohvriksvaid oma kunstiväärtuslikud aknad ja osa katust. Vastasele ei andnud rahu Hermanni kindluse torn.Aprilli lõpust korraldas ta iga päev umbes tunniajalise kahuritule üksikust,eriti raskest torust.Ülirasked mürtsud jätsid Hermanni kindluse müüridele sügavad armid,torn aga püsis kogu maikuu nagu kiuste
1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avaldamata, ent nn.,,40 kiri" levib käest kätte ja välisraadios. 1981 Kohtuprotsessid rahvuslaste ja mässanud koolinoorte üle. 1982 14.juuni Ronald Reagan kuulutab päeva Balti vabaduse päevaks. 10.november Leonid Breznev sureb, uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Juri Andropov.
DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse
Detsembri alguses korraldati Tartus rahvuslik meeleavaldus. Tallinnas enamlaste poolt laiali aetud Maapäeva otsuste tutvustamiseks ja toetamiseks. Selleks kutsuti osa võtma tagavarapataljoni rahvuslikult meelestatud sõjamehi koos relvadega.Linn oli aga käratsevaid läti sõjapõgenikke täis ja neid toetas Läti polk. Meeleavaldust ei taha ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Siis tulid Eesti sõdurid paraadile. Raekoja platsil rivistuti, polkovnik Rosenbaum luges ette Maanõukogu otsused. Vastaste soomusauto ähvardas takistada, ei tulnud midagi välja. See oli esimene eesti sõjameeste paraad Tartus 21. nov. 1917.a. Võim kippus enamlaste käest ära libisema. Öösel vangistati hulk eesti ohvitsere ja polkovnikud Rosenbaub ja Al. Tõnisson. Tallinnast kutsuti kohale V. Kingissepp korda looma. Jaan Tõnisson ka arreteeriti ja saadeti karistuseks Eestist välja Soome
Neil sünnib laps, kelle nimeks saab Cornelia. Finantsolukord muutub üha hullemaks. 1655 Rembrandt müüb oma isiklikke esemeid ja käib oksjonitel maale müümas. 1656 Meeleheitlikult lahendust otsiv Rembrandt kuulutab välja pankroti. 1657 Titus teeb testamendi milles jätab Rembrandtile üksnes eluaegsed intressid. 1658 Rembrandti maja ja vara müüakse kolmel oksjonil. 1659 Rembrandtilt hakkab võtma tunde Arent de Gelder. 1660 Rembrandt saab tööd raekoja Burgerzaali dekoreerimisel. Pankrotimenetlus lõpetatakse. Rembrandti maja ja vara lähevad ta pojale ja naisele. 1661 Rembrandt töötab innustunult tellimustega. 1662 Kunstniku prestiiz püsib, hoolimata kriitikast ja tellimuste vähenemisest. 1663 Sureb Hendrickje Stoffels. 1664 Rembrandti kohta ütleb Sveitsi munk Gabriel Bucelimis, et kunstnik on ,,meie aja ime". 1666 Kunstnik ei näi kontrollivat oma ostuinstinke ja kulutab vajaminevat raha oksjonitel.
elektrivõrku. AS eraõiguslik juriidiline isik, haldusorgan puudub. 13. Tartu Linnavalitsus otsustab teha Tartu Ülikoolile ettepaneku Näituse tn 20 õppehoone ostmiseks. haldusorganiks TL, halduse eraõiguslik suhe, avalik-õiguslik iseloom puudub. 14. Tartu Linnavalitsus teatab, et alates 1. septembrist 2011 antakse kümneks aastaks rendile Tartu raekoda ja et huvitatud isikutel tuleb teha oma pakkumised 1. maiks 2011. AS Kodumaja teatab, et on nõus raekoja rendile võtma 5000 kr eest kuus. OÜ Tartu Kodu teatab, et on nõus raekoja rendile võtma 50 000 kr eest kuus. Linnavalitsus otsustab raekoja anda rendile AS-le Kodumaja. TL haldusorgan, tahteavaldus LV otsust anda rendile AS Kodumajale, õiguslikult siduv tahteavaldus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: otsust saab anda ainult LV, munitsipaalvara saab käsutada ainult LV, välismõju: olemas, mõjutab AS Kodumaja. regulatiivsus: olemas, luba, ühepoolne tahteavaldus
eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest suurenevat ringmüüri. Sageli kasvasid linnadeks mõnelöe ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknenud asulad. See oli linnade kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik. Erandid, omadussõnatüvi kirjutatakse kokku: Kesktänav, Keskväljak. c) Nimetuumaks on käänduv omadussõna: nt. Vaikne ookean, Must meri, Kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv. d) Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt. Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Brandenburgi värav, Narva värav. NB! Anne turg Anneturu tänav
Eesti vägede üldise pealetungi arenedes puhastas pataljon vaenlastest Võrtsijärve idakalda ja Väike-Emajõe oru. 1. veebruaril pealelõunal jõudis 5 pataljon Valka. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes 6 ja sai haavata 18 õppursõdurit. Kuid õppursõdurid ei olnud edukad ainuüksi rindel, vaid hodsid korda ka tänavail. Virumaa õpilaskond, kes nimetas end ,,Narva poisteks", viibis 17. detsembril 1918 Tallinnas. Juhuslikult sattusid poisid Raekoja platsil kohalike enamlaste poolt üleskihutatud meeleavaldajate sekka, kes tahtsid neilt relvi käest haarata. Vägivalla takistamiseks avasid poisid meeleavaldajate pihta tule, millega mässajad laiali aeti. Hiljem selgus poistele, et nad oma otsustava tegevusega olid tõhusalt kaasa aidanud julgeoleku säilimisele pealinnas. Tallinnas formeeritava Meredessantpataljoni koos-seisus läksid ,,Narva poisid" Tallinnast 15. jaanuaril 1919 Utria alla ja maabusid seal 17. jaanuari õhtul ühes
Jüri Tarmak. · Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus. · 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. · Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Linnavaht tõukab teda küünarpääga külge, ja Chatarina jahmatab ning läheb ikkagi edasi. „Catharina, mina olen siin.” Oli kuulda taas häält, kui Chatharina kolmandal ja viimasel ringil oli. Chatarina vereta huuled avanevad, ja ta tahab kõnelda, ning rätiku alt, mis tema silmi peidab, veereb pisar tema põsele. Aga tema käed on seotud, ja ta ei või seda mitte ära pühkida. Ja enne kui hõikaja midagi jõuab öelda, on ta juba läinud, ning rongkäik hakkab Raekoja Turult Jerusalema mäe poole liikuma. Aga rahvamurd, mis on paisunud turule nagu üks jõgi tammi taha, voolab nüüd nende järele, sest igaüks tahab näha oma meeleülenduseks, kuidas nende pääd timuka kirve all langevad. Oh inimesesugu ja tema jõledust! Ja terve Tallinna õllekandjate sumft lööb veel rongkäigu külge, sest seesugune on komme. 4
kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada
kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada
17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud. Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte. Arent Passer- Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. 11 Kokkuvõtte Renessanssi all on mõistetud : inimese kui isiksuse, samuti teaduse kunsti ja kirjanduse vabanemist kirikudogma mõju all. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule mitte. Teadlased hakkasid kummutama vanu ettekujutusi maailmast ja lodudest ning tegid uute seisukohtade tõestamiseks katseid
teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. 2 Paul Pinna lapsepõlv Paul Pinna sündis Tallinnas linnaametniku perekonnas. Tema kodumaja Raekoja plats 4 on säilinud siiamaani. Tema kodus räägiti paljusid keeli saksa, prant- suse ja vene keelt. Ta oli oma ema kaheksas laps, pärast teda oli ta emal veel kaks last. Isale oli ta kolmeteistkümnes laps, kuna eelmisest abielust oli tal viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, siis kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Pinna ema Marie Pinna oli vaes- laps ning abiellus Jaan Pinnaga, olles ise palju noorem, kui ta mees. Surres jättis
kunagi kehtinud). 4) Püsivuse järgi: a. Ühekordsed maksud – üksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks. Maksukohustus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb näiteks igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud a
olümpiatõrviku ja püüdis seda merre visata. Oli ka teisi juhtumisi. Veoauto,mis osa maad vedas tuld, jäi lumehange kinni. Siis 74- aastane Ron King, kes kandis olümpiatuld oma kodulinnas, suri veidi pärast oma vahetust. Aga oli olemas ka tagavaratuli, mis kanti kaevurilaternas. 14. septembril jõudis olümpiatuli lõpuks Sydney keskusesse. Läheduses tungles tuhandeid inimesi ja et neid natukene rahustada, pidi korda minema hoidma ratsapolitsei. Sydney keskuse raekoja juurest kanti olümpiatuli ooperiteatri juurde. Tuntumad tõrvikukandjad olid prints Albert, Patrick Rafter, Olivia Newton-John, Edith Payne, Steve Waugh, Karrie Webb. Edith Payne oli ka Austraalia vanim olümpialane, 93-aastane. Olümpiatule teekond osutus Sydneys lõpuks 80 kilomeetri pikkuseks. Kogu teekonda jälgis umbes 800 000 inimest. Tule teekond oli niivõrd püha ja tähtis, et toimusid mitmed tasuta vabaõhukontserdid. Viimane, kes olümpiatuld kandis oli Dawn Fraser.
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
Nad hakkavad kogema palju positiivseid emotsioone. Ma olin 8 aastat vana, kui esimest korda sai selle raamatuga tuttavaks. Koolis ma lugesin ,,Naksitralle" eesti kirjanduse tundides. Ma lugesin selle raamatu mitu korda eesti ja vene keeles ning mitu korda vaatasin multifilmi. Mulle meeldis väga see, et kunstnik joonistas tegelasi täpselt sellistena, millistena mina neid endale ette kujutasin. Ma mäletan, et kui ma olin väike, üks kord sõitsid Tallinna Raekoja platsil ringi populaarse Eno Raua lasteraamatu tegelased naksitrallid spetsiaalselt Nukuteatri etenduseks ehitatud kummalise autoga, see oli vaga huvitav. See raamat jätis väga positiivset ja lahket muljet. Ma kujutasin alati ette, et niisugused tegelased on tõesti kuskil olemas ja nendega toimuvad erinevad seiklused. Aga ma tahtsin alati neid oma silmadega näha. 13 KASUTATUD ALLIKAD 1
siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus
millele tuli juhuslikult välja Jani salasuhe. Jan käib seoses oma tööga tihti Tartus ning ööbib ka seal. Ühel korral otsustab Jan, et kutsub Marilyni ka Tartusse. Seoses sellega olid Marilynil unistused, et lõpuks nad Janiga lepivad ära ning veedavad viimaks toredalt koos aega, sest nad olid pikemat aega juba üksteisest lahku kasvanud. Lootused aga purunesid, sest Jan tegeles väljas oma tööasjadega ning Marilyn ootas teda hotellis, kus juhuslikult televiisorist näidati Tartut ning Raekoja platsil kõndivat paari, kes hoidsid käest kinni. Nendeks olid Jan ning firma asetäitja Tairi. Tairi oli Marilynile totaalne vastand, ehk siis küll tark, kuid üpriski kole naine. Tairi ise arvas, et Marilyn on loll naine ja et sellepärast ta Janile meeldibki. Tairi arvates on meestel vaja enda kõrvale lolle naisi, et ise targemana paista. Pärast tüli, suutis Jan siiski Marilyni veenda temaga jääma. Jan sai lõpuks siiski aru, et tegelikult ta armastab Marilyni ning nad leppisid ära
siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus
Valjala Martini kirik, Pöide kirik, Ruhnu Püha Magdaleena kirik, Nõva kirik. Eesti kirikud on väiksemad ja tagasihoidlikumad, vähem detaile. Kirikud on ehitatud paekivist või tellisest. Põhja-Eesti kirik on paekivist ja enamasti Gooti stiilis, Lõuna-Eesti oma on tellisest ja lihte Romaani stiil. 28. Millised nägid välja keskaegsed linnad (Tallinna vanalinna näitel)? Milliseid keskaegseid kindlustusehitisi teate veel Eestis olevat? Linna valitses raad, linna südameks oli raekoja plats ja turg. Hooned ehitati peamiselt paekivist. Linnades polnud kanalisatsiooni, kogu prügi läks tänavale, tänavad olid kitsad. Linn rajati künka peale,et vaenlasel oleks raske sisse tungida ja linna ümbritses linnamüür. Veel tean: Narva kindlus, Kuressaare kindlus ja Rakvere kindlus. 29. Mis on surmatants? Kus asub Euroopa üks paremini säilinud „Surmatants“. Kes on selle autor? Kirjeldage palun selle sisu ja ülesehitust!
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise ...
Valjala kirik, Jaani Kirik,Ruhnu Muhu kirik kirik, Nõva kirik. Eesti kirikud on väiksemad ja tagasihoidlikumad, vähem detaile. Kirikud on ehitatud paekivist või tellisest. Põhja-Eesti kirik on paekivist ja enamasti Gooti stiilis, Lõuna-Eesti oma on tellisest ja lihte Romaani stiil. Millised nägid välja keskaegsed linnad (Tallinna vanalinna näitel)? Milliseid keskaegseid kindlustusehitisi teate veel Eestis olevat? Linna valitses raad, linna südameks oli raekoja plats ja turg. Hooned ehitati peamiselt paekivist. Linnades polnud kanalisatsiooni, kogu prügi läks tänavale, tänavad olid kitsad. Linn rajati künka peale,et vaenlasel oleks raske sisse tungida ja linna ümbritses linnamüür. Veel tean: Narva kindlus, Kuressaare kindlus ja Rakvere kindlus. Mis on surmatants? Kus asub Euroopa üks paremini säilinud ,,Surmatants". Kes on selle autor? Kirjeldage palun selle sisu ja ülesehitust!
palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks. Kesk-Euroopas kasutati vankrite asemel "simultaanlava". 9 Linna kõige suuremale väljakule püsitati kuni tosin pisikest lava. Mõningaid stseene esitati ka väljaku keskel, kust oli palju hõlpsam jälgida tegevust. Eriti pikad olid müsteeriumid Inglismaal.
esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse. · Madalmaad levis läbi Prants. 16. saj keskpaigas kujuneb välja oma stiil. FLORIS Antverpeni raekoda, de Key Leideni raekoda. · Saksamaa saavutused jäid tagaplaanile. Iseseisvat renes stiili ei suudetud kujundada. Valitsesid dekoratiivsed elemendid, Saksa iseloomulikud fassaadid (kolmnurksed viilud, mis ahenevad üles poole). Heidelbergi loss, Kõlni raekoja eeskoda. · Hispaania peatereskne stiil e. kullassepa stiil. Äärmiselt dekoratiivne, rikkalike kaunistustega. De Herrera ja de Toledo projekteerisid Eskoriali lossi Madridi lähedale Philippe II soovil. · Inglismaa gootika valitses kirikuarhit kuni 17. saj, profaanarhit. pääses renes võimule Elizabethi valitsuse ajal. Kujunes välja omanäoline stiil, mandri mõju puudus. Lossiarhit hinnati siseruumide otstarbekust jaa mugavust, välisarhit polnud nii oluline. Walton Wall.
Austraalia edestas Eestit 1,28 sekundiga, pronksine briti paar kaotas hõbeda vaid viie sajandikuga. Meie kangelaste sõnul oli kindlasti tegu võidetud hõbedaga mitte kaotatud kullaga. Tõsiselt peab imetlema Jüri Jaansonit, kes võitis 42-aastaselt teise olümpiamängude hõbemedali. Võimas! Endrekson, kes võitsi esmakordsel medali, milleks polnud pronks kandis just neli aastat Jüri Jaansonit oma õlul Rekoja platsile. Neli aastat hiljem sai ta aga nautida seda, kuidas teda ennast Raekoja platsile kantakse ja mis peamine ta sai lahti Pronksmehe nimest. Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal
Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest kõrged peakatted ja loobivad pealtvaatajaid apelsinidega. Keegi ei tea, miks. Maikuus peetakse Ypres'is Kattefeesti, kassipidu, kus raekoja tornist loobitakse alla riidest valmistatud kasse. Tänapäeval on kassid riidest, kuid kuni 1817. aastani see nii ei olnud. Augustis kantakse suure kisa saatel Brüsseli kesklinna tänavatel maast juurtega välja kisutud viirpuud, mis hiljem kõnniteele ümber istutatakse. Ja nii võiks pikalt jätkata. Enamus belglasi suhtub sellistesse lavastustesse ükskõikselt. Aga koht, kus neil silmad särama löövad, on lõbustuste laat
muudeta. Hoone tänavafassaadile uute katuseakende või uukide lisamine ei ole aktsepteeritav. LISAKS: maja säilimise tagamine on omaniku, mitte kellegi teise kohus! Heaperemehelik omanik ei jäta oma elamu katust parandamata põhjendusel, et muinsuskaitse ei luba tal majale rõdukesi lisada või katusekorrust piljardiruumiks ümber ehitada. Kõige kindlam on veel enne, kui vanalinnas tegutsemisega alustada, teha esimene käik Tallinna Kultuuriväärtuste Ametisse - Raekoja platsi serval seisvasse iidsesse kaupmeheelamusse. Siin võite kohtuda meie muinsuskaitsjatega, kes vanalinna hoidmise reeglite, kehtivate nõuete ja seaduste osas asjakohast nõu annavad. 2002. aastast plaanime alustada ka mälestiste omanike rahalist toetamist. Seda on meie amet teinud jõudumööda juba kaks aastat, järgmisest aastast on aga kavas konkreetse toetuste süsteemi väljatöötamine ja selle tutvustamine avalikkusele.
Ajale ei jäänud jalgu mitte üksned tornikell, vaid kasvav ja arenev linn vajas ka uut raekoda. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude kellatorni paigutati aga hoopis Saksamaa firmalt AEG ostetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löögid 1932
eesotsas seisis Jaan Anvelt. *Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. *Üle 500 in tapeti, mitu tuhat küüditati. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rkv-s. Pööre sõja käigus *Dets möödus sellegipoolest punaväe pideva pealetungi tähe all. *üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu ja Tapa. *17.dets oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama *1919.a esimesetel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. * aastavahetusel olid Tlna-sse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. *vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon *oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. *Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord
K. Collan "Mul meeles seisab alati" A. Kunileid-Saebelmann "Mu isamaa on minu arm" A. Kunileid-Saebelmann "Sind surmani" 6 Pidupäevad 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Laulupeo peaproov toimus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. 1 päev 18
Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse (Publius T. Afer, u 190 159eKr) ladinakeelset komöödiat ,,Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suures osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Martin Luther arvas, et noortele ei tuleks teha koolides takistusi komöödiate mängimisel, sest esiteks võimaldab see neil harjutada ladina keelt ja teiseks on näidendid õpetlikud
Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks.6 1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis asus Vanemuise tänava pikendusel ja mida mööda sai ka autoga sõita ning mille vahetas 1957. aastal välja raudbetoonist võlviga Võidu sild. Kaarsild Jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres. Sild on ehitatud 19571959 (ins. P. Varep)7 endise Kivisilla kohale. Tegelikult oli kaarsilla näidisprojekt valmis juba 1870!8 Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe (paarkümmend meetrit sillakohast ülesvoolu) pikk sõudepaat. Kaare sille on 57,4 m. kõrgus 8m, kõnniteede laius 2,25m. Sõpruse sild Aastatel 19771981 ehitatud Tartu Sõpruse sild oli valmimise hetkel ja on tänaseni 488,2 meetriga Eesti pikim sild. 1970. ja 1980
aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad. Keelatud olid kaklused ja taplused, inimeste vahel pidi valitsema rahu ja heasoovlikkus. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud. Keelatud olid kõik pöörlemise ja keerlemisega seotud tööd, eriti ketramine ja jahvatamine
Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor
Ühislaul kõlas ennekuulmatu jõuga, vapustades nii kaaslauljaid kui pealtkuulajaid (Hillar, Hillar 1994:14). Sellise jõuga polnud Eestis varem kunagi ükski laul kõlanud. Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori jutlused või liturgilised esinemised. Kokku kestsid need lausa neli tundi. Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15)
lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Märkused Näited LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, Kolme 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, Pärna tänav, Pühavaimu kirik linn, väljak jne) v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) Musta Kassi kämping, Hea Tuju 2) Asutused, ettevõtted kauplus, Eesti Kontsert
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Märkused Näited LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, Kolme Pärna tänav, tänav, mägi, linn, väljak jne) Pühavaimu kirik v.a liigisõna (muuseum, Musta Kassi kämping, Hea 2) Asutused, ettevõtted tehas jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Elagu rahvavalitsus! Elagu sotsialism!” 80- liikmeline delegatsioon nõudmiste esitamiseks: 8-tunnine tööpäev, kaotada trahvid, parandada töö- ja palgaolusid. Ignoreeriti, nõudmised jäävad rahuldamata.. 14.-15. jaan. kasakad töölistele kallale mitmel pool. Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle. Liikumise laienemine; nõudmised. 2 Streigid ka Narvas, Pärnus. Kokku 15 000 töölist. Tartus raekoja platsil 13.-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks. Veebruaris uued üldstreigid Valgas, Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
