Soomes maha) · Baltisakslased käitusid eestlastega üleolevalt · Moodustati Balti Hertsogiriik, kuid seda polnud kauaks, sest Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon · 1918. novembriks oli kommunism Eestis suure tüki hõivanud, Narva taga olid Punaarmee üksused, käis ajaleht ,,Kommunist" jne · Vabadussõja alguseks loetakse 1918. aasta 28. novembrit, kui mitusada koolipoissi said Narva all tuleristsed · Järgmise päeva hommikuks oli Narva punaste käes ning raekoja trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun · Eestis algas punane terror- üle viiesaja inimese tapeti, tuhandeid küüditati · 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti väed punaseid tagasi suruma. Saabusid mitmed abiväed (Soome, Rootsi, Taani) · Moodustati vabatahtlikke väeosi (tuntuim Julius Kuperjanovi partisanide pataljon) · Vägesid asus juhtima Johan Laidoner ning tema staabiülem oli Jaan Soots
osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia,
kunstilooming, keskendunud religioonile. Kristlik kirik oli väga tugev, ristiusk oli ühendavaks jõuks kogu Euroopas. Kindel on see, et keskaja leiutised on tähtsad ka nüüdisajale. Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus, tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel. Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda
Bütsantsi kunst. Tsentraalehitis- kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel. Hagia Sophia kirik- Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik, ehitatud 6. saj lõpul. •Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti •See on omapärane tsentraalkirik •Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Romaani stiil Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on...
sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal üle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades nn. laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik õitseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemisesjärele. 1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd - gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu, ning Simsoni võitlust lõviga, on ühed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis.
Riga and studied in Tartu. The aim of his work became the creation of literature in the original Estonian language. The Kissing Students The sculpture and fountain "The Kissing Students" located at the Tartu Town Hall Square, has become a symbol of Tartu. Erected in 1998, it was conceived by Mati Karmin. Legend kõneleb suudlevate tudengite kohta järgmist:Ühel hämaral sügisõhtul jalutas armunud tudengipaar mööda Tartu südalinna. Suudeldes ja naerdes jõudsid nad Raekoja platsile. Äkki muutus taevas tumedaks, pilved kogunesid linna kohale ja hakkas sadama paduvihma. Noormees avas vihmavarju ja võttis neiu oma embusesse. Kirglikult ja kaua suudlesid nad siis, seistes kesk voolavat vihma, südamed löömas ühes taktis. Nende armastus paisus üha suuremaks ja suuremaks tõustes taevastesse kõrgustesse. "Oh jääks see igavesti nii", sosistas tüdruk. "Armas taevas, jäägu see nii alatiseks" ja sulges silmad uueks suudluseks. ..
Taasiseseisvumine kas taeva kingitus, NSV Liidu lagunemise või Eesti rahva kindla tahteavalduse tulemus Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.aastal. Selle üle, miks sündmused just nii arenesid ning kuidas iseseisvumine võimalikuks sai, on erinevaid arvamusi. Meie, eestlased tahame ikka öelda, et meie endi nõue vabadusele, oli peamine põhjus. Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja...
ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas
skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus.maaliline. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid
klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele,
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest
59 17.10.2011 Raidportaal ja etikukivid Mustpeade maja saal avar, kumerate akendega ja võlvimata laega 60 17.10.2011 Vaekoda Raekoja platsil (1555) Moresk: stiliseeritud araabiapärane põimornament, kasutati nt talalagede kaunistamisl 61 17.10.2011 Niguliste kirik pärast järjekordset põlengut Protestantlik kirikusisustus Kaarma kiriku kantsel (1570) 62
Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele. Tartus Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Rongkäigus, mis kogunes Tähe tänaval Tartu tööliste ühisuste keskliidu maja juures, liiguti pärastlõunal läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Raekoja ees oleval autol, mis oli punaste lippude ja loosungitega ümbritsetud, esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak, siis Neeme Ruus, Paul Keerdo, Hirsch, mag Harald Haberman, Lepik ja dr Viktor Hion. K. Jalak märkis muuseas, et 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuid seda ei ole saadud. Tänu Punaarmeele oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N. Liidu valitsus armastab rahu
lugejaskonnale hästi teada. Eestlane Russow esineb ka väga rahvuskriitiliselt: "Kuna aga valitsejad, piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja
Millal hakkab part ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu Millal on mölder veskis ilma peata? Siis kui ta akanast välja vaatab Kes või mis on esimesena ja viimasena kirikus? Kirikuvõti. Kes käib üle mõistuse? Täi Kuidas saab tooreid õunu süüa? Ükshaaval või suuga Kuhu poole vares lenadb? Sinna, kuhu nokk näitab Lennuk kukkus Soome-Rootsi piirile. Kuhu maetakse haavatu? Haavatuid ei maeta. Kuhu võivad kõik inimesed oma nina toppida? Taskurätikusse Kuhu jõuab mees, kes hakkab Raekoja platsil keavama? Politseisse Mis on siis kui korstnapühkija kukub lumme? Talv Kumba käega tagumikku püitakse? Tagumikku pühitakse paberiga. Kummast kukud enne jalaluu katki, kas kirikutornis või kapi otsast? Kapi otsast, sest sealt kukub enne alla Kes või mis on teinud kõige rohkem tiire ümber maa? Kuu Kelle ees võtab iga üks mütsi maha? Juuksuri Kus niidetakse heina? Heina ei niidetagi, niidetakse rohtu Mida teevad kõik inimesed ühel ajal(ka surnud)? Vananevad
kompanii suundub Riigiküla poole. 3. kompanii koos eetlastega pidas lahingut Laagna mõisa juures. Laagna lahingus oli eesti meredessantvälaste vastas kaks punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud. 18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika. Tund aega hiljem jõudis linna ka 2. kompanii. 18. jaanuari õhtuks oli Narva vallutatud. Vangi langes ühe diviis ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki. Punaarmee langenuid, kes
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud
Mis on Paides huvitavat ja kuidas oma aega sisustada? Paide, Eestimaa südame, vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, koos selle ümber oma ajaloolises hiilguses laiuva vallimäega, kus jalutades või all-linnale pilku heites kosub hing ja puhkab silm. Eesti ainulaadseimad eksemplarid on ka Paide keskväljak, mis on linnaelu süda, koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Paide Raekoja ning Püha Risti kirikuga. Tänapäevase Paide tänavapilti ning vallimäge ilmestavad 94 paeskulptuuri, mis on valminud iga kahe aasta tagant peetavatel Rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt
sidemeid. Teine osa ruttas ,,suurde teatrimajja" Laias tänavas, sest seal etendas ,,Lootuse" näitetrupp eestikeelset lustmängu ,,Piirijärve rentnik". 7. Esimene pidupäev Laulupidude rahvarikkad vabaõhu-kontserdid on alati rippuvad olnud suvistest ilmastikutingimustest ja vihma oli sedapuhkugi karta. Esimesel päeval võis siiski oodata soodsat ilma. Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Kaarli kirikus mängis Vara orkester Tartumaalt, Jaani kirikus Iisaku ja raekoja tornis Väägvere orkester. Pillimäng tornides mõjunud rahvale väga liigutavalt. Kell üheksa kogunesid koorid ,,Lootuse" juurde, kust algas rongkäik Kaarli kiriku lähistele. Rongi eesotsas sammus ,,rongitalitaja", talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Edasi tulid auliikmed, kõnepidajad, peotoimkond ja kaks orkestrit (Väägvere ja Iisaku)
,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi ...
kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Kõiv, Enn Tarto Oktoobri- Majandus- demonstratsioon autonoomiaidee Muinsuskaitse 1988 Trivimi Velliste liikumine ,,Tartu muinsuskaitse päev" Öölaulupidu 10-14 juuni 1988 Rahvas kogunes Raekoja platsile või lauluväljakule ning lauldi isamaalisi laule Võeti vastu November 1988 Võeti vastu suveräänsusdeklaratsi dokument Eesti oon iseseisvumisest Kohtumine Mart Mart Niklus Eestlasest poliitvang
-madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti. Sammaskäik Capilla Pazzi, Florens Huvi hariduse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid.
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa s...
rahvushümn. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Öised laulupeod: Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi). Lisaks teistele ansamblitele. Esimesel ööl 1988 näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel
Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel.
4 KENDAMA AJALUGU Bilbouquet´i tutvustati Jaapanis Edo perioodil (17. sajandi alguses) ja see oli populaarne pärast õhtusööki lõbustusbankettidel. Kuid 1918. aastal Taisho perioodil lisati kujundusele täiendavaid topse (cups), mis andis tänapäeval nime kendama ("mõõgapall"), kuid mida seejärel kutsuti Nichi Getsu Balliks ("päikesekuupall"). Seal samas Jaapani linna Hatsukaichi raekoja lähedal on Kendama sünnikoha mälestusmärk. Kendama sündis uuesti laste mänguna pärast seda, kui haridusministeerium tutvustas seda kui “karikat ja palli”. Augustis 1918 lõi Hamaji Egusa Kure linnas Kendama praegusel kujul. Kuju tõttu kutsuti seda päikseks ja kuuks. Hatsukaichi linn sai Kendama sünnikohaks pärast seda, kui see valiti Kendama tootmispiirkonnaks.(Wikipeedia, 2020) 5
Mustamäe möchte, dann muss man die Mustamäe Straße entlang fahren. Eine weitere Möglichkeit kann sein, dass die Straßennamen von den Bewohnern an der Straße stammen. Die Namen zeigen deren Beschäftigung oder Hobby. Zum Beispiel wurde die Straße Goldschmied Straße genannt, weil dort ein Goldschmied gearbeitet hat. Die Namen bezeichnen auch oftmals Gebäude, die direkt an dieser Straße gelegen sind zum Beispiel eine Kirche, Kloster oder Rathaus. Als ein Beispiel kann hier die Raekoja Straße angesehen werden. Der vierte Grund ist, dass die Namen die Bezeichnung von Gebäuden haben, die in unmittelbarer Nähe liegen. Gibt es dort zum Beispiel eine Schule, dann wurde die Straße Schulstraße genannt. Es gibt aber noch viel mehr Gründe, woher die Namen für die vielen Straßen in Tallinn kommen, als ich in meinem kurzen Referat beschreiben kann. Im Jahr 1940 gab es in Tallinn circa 440 Straßen. Das war für die damalige Zeit bereits eine sehr hohe Anzahl für die Stadt.
aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. Vana raekoja lammutustööd algasid 28. märtsil, tornikell lõpetas töö 10. aprillil 1931. Vanast majast jäid uude raekotta alles vaid esimese korruse müürid. Lammutus- ja ehitustööd käisid paralleelselt. 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis 7 · Vana veetorn Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni
korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal linnakodanikele teatavaks ettelugemisega raekoja ees. Administratiivse tegevuse alla läks linnakaitse varustamine, heakord jne. Rae ülesanded olid järgmised: 1)linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine 2)abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3)linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega 4)hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5)hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid 6)kohtumõistmine 7)kodanike julgeoleku tagamine
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis
juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud. Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed. 2 Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti veega lähedalasuvaid hooneid
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri ...
Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on niššide rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool
asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus? Praegune monument on koopia 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni poolt avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgist. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. Uue pronksskulptuuri (Uppsala Ülikooli kingitusena) valmistas Göteborgi raekoja ees seisva Gustav II Adolfi kuju kipsmudelilt võetud vormide alusel Elisabeth Tebelius- Myren. Graniitpostament kujundati eelmise koopiana ja paigaldati 22. oktoobril 1991 vanale säilinud graniitalusele. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.
.......................4-5 Elu maal..................................................................................................................................6 Kasutatud materjalid..............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Keskaegse linna keskel asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Raekoja ees asus raeplats ehk turuplats, kuhu viisid kõik linna tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma.
(raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus 1248 - Tallinnale anti linnaõigus. Mille poolest võib Tallinna vanalinna nimetada tüüpiliseks keskaegsest linnast? Hooned olid ehitatud Gooti stiilis, linna piiras müür. Olid klooster ja koolid. Keskaegsed kirikud. Linna valitses raad. Vanalinnas asusid gildid. Oli olemas raekoja plats, mis oli ka turuplats. Kitsad tänavad. Toomkool. Alamsaksa keel. Kirikud, kloostrod olid ladina keeles. Katolik usk.
25aastane 25-aastane, +märgiline +-märgiline, PIN-kood · järkjärguline, sõnasõnaline (vrd. sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused · morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna kaks tuhat kahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne · kahekilone, kaheksatunnine kahe ja poole kuune, · saja seitsmekümne protsendi(li)ne · pool aastat, poole kuu pärast poolaasta, poolkuu // pooltoores
maailma pilt oli seotud religiooniga, linnamüüri. Nii tekkis võimalus siis ka Tallinn oli väga kristlik linn. Sel perioodil aastal 1422 tekkis ka laiendada Tallinna linna piirid. Nii 1653 Linna tekkimisega tulid siia esimesed esimene apteek ehk Raeapteek, mis aastal tekkis uus tänav nimega UUS, mungaordud, hakati ehitama töötab ka tänapäeval Raekoja platsi samuti kuninganna Kristiina andis esimesed kirikud, mis on tänapäeval nurgas. Tallinna valdusesse Kristiine heinamaad, oluliseks vaatamisväärsuseks. kus praegu asub Kristiine linnaosa. Esimesed mungaorud olid dominiiklased ja tsistertslased.
(suuremate ürituste korral). Ettevõte alustas tegevust 1998.aastal. Algusaastatel oli tegemist väikese perekohvikuga. Tänaseks on saanus ettevõttest edukas restoranide pidaja. Omades sellele lisaks veel osalusi sarnase tegevusalaga ettevõtetes. Kõik ettevõtte restoranid kuuluvad Eesti saja parima hulka, mille kohta on avaldatud väljaanne paberkandjal. Igal restoranil on oma konseptsioon. Budah Garden on aasiapärase interjööriga restoran Tartu südames, Raekoja platsil. Aasia päritolult kokkasid on küll arvult vähe, kuid oskusi valmistada aasia köögi parimaid roogasi jagub neil küllaga, järgides vanu retsepte ja traditsioone, et pakkuda Teile, Budah Gardeni külalistele, parimat kõhutäidet ja keelekastet, aasiapärase muusika saatel. Traverno Linquini puhul on meil tegemist itaaliapärase restoraniga. Restoran asub Tallinna südalinnas Pärnu maanteel. Restorani interjöör on kujundatud tüüpilise itaalipärase kohviku
meeleolu. Kell 10 jõudis rongkäik peoplatsile. Laulupeo avastseeniks oli paik hästi valitud ajaloolise Tartu südames, keskaegse piiskopikiriku varemete jalamil, kõikjalt puudega piiratud Toomeorus. Esimene järk peokavast 18. juuni hommikupoolel oli täiesti vaimulik. Jumalateenistuse lõppedes tõsteti uuesti lipus ja hakati liikuma pasunakooride saatel. Nüüd marsiti pasunakooridesaatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni. Sellejuures tarvitas Jannsen esmakordselt uut hõbedast taktikeppi, mille ,,Vanemuise" selts oli talle äsja kinkinud. Siis marsiti üle Barclay platsi seltsimajja tagasi, kus peeti lõunavaheaega. Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval Piduplatsiks oli valitud Emajõe vasakul kaldal, praeguse Peetri kiriku vastas asetsev ,,Ressource'i" seltsi aed, õigemini park, mis kaldus juba linna serva jääma. Esimese päeva
kultuuri tungimist kõige sügavamale sisemaale. Levinud olid inglise pargid. Tähtsal kohal oli Heimtali mõis. 18. ja 19. sajandi vahetusel ületas Eesti mõisaarhitektuur seni kammerlikule tagasihoidlikkusele manitseva piiri. Gootikast inspireeritud Keila-Joa lossist pidi saama rüütlipesa, mis kujuneski rahvusvaheliseks. Saaremaa mõisaarhitektuur on praktilisem ja talitsetum kui mandri ehitised. Seal tõusis esile Tõlluste mõis. Klassitsistlik Tartu: Kivisild otsustati rajada Raekoja platsi ja Suurturu teljele. Eeltööd algasid 1776. aasta kevadtalvel. Liiklus sellel avati 16. septembril 1784. Tartu raekoda on alati olnud peaaegu samal kohal. Hoone ehitusjoonised valmistas ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther. 1784. aastal valmis raekoja barokne torn, hoone avati 1786. aasta 9. oktoobril, kuid sisetöödega lõpetati alles 1789. aasta suvel. Raekojas paiknesid halduskeskus, kohtuhoone ja vanglagi. Praeguse apteegi asemel paiknes vaekoda. Suuresti on
See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks põhjustest, miks see üritus toimuda sai, oli 32 USA senaatori kiri Gorbatsovile, kes omakorda "käskis" Balti vabariikide liidritel oma rahvas meelt avaldama panna. Esialgselt pidi üritus toimuma Raekoja platsil, kuid linnavõimud määrasid toimumiskohaks Hirvepargi. See tekitas alguses küll segadust, kuna välja reklaamitud toimumiskohaks oli ikkagi Raekoja plats, aga sealt Hirveparki suundunud loosungitega inimkolonn avaldas seda sügavamat muljet. Üritusel osales 2000-5000 inimest, kuid MRP avalikustamise kirjalikule nõudele koguti küll vaid 584 allkirja. Üritus toimus organiseeritult ja läks ka rahumeelselt laiali. Peale üritust toimus laiaulatuslik vastukampaania. Hirvepargi miiting oli oluliseks tähiseks ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel, tegemist oli esimese koordineeritud ühistegevuse ilminguga
käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,) 1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse
Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate
põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
