Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud. Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus. Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775) Võime jagada kaheks, 17
soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus
Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal ja Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:kirikuid (1464. a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. 2000 aastal oli seal 1 500 000 elanikku. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Seal oli elanikke 2000 aastal 739 000. Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres.
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
12. gooti katedraalipeafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rada. 13. Kirikud võlvitakse võrk- , täht- , ja lehvikvõlvidega. 14. kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid. 15. eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi. 16. 17. looduslikku pinnarelfeefi. 18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi rikkalikud skulptuurid Chartesi värvilised klaasaknad, Amiensi suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone. 28. fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub.
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikoh...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna
37) Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 38) Hipodroom – hobuste võidusõidurada 39) Frangid - germaani hõimurühm 40) Majordoomus – majapidamisjuhid ja kuninga kojaülemad Frangi riigis 41) Rüütel – keskaegsed sõjamehed 42) Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool
kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a
ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal). · Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827) · tähetorn (1810) · Toomkiriku (gooti stiilis
Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed
mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
Holy ghost church - 14. Century. One of Tallinn's oldest churches, and the only sacred building that preserved its original form.and still retains its original exterior, except for the Baroque spire. The clock in northern side is one of the oldest in Tallinn and though it has been blanched with rain and window, the clock strick the time exactly. It has a Baroque wooden carvings, made by Christian Ackermann. 9. Saiakäik (White Bread passage) suubub raekoja platsile Raekoda mainitakse esimest korda 1322, säilinud hoone valmis 1404. Raeapteek- mainitakse 1. korda 1422. Raekoja platsile suubuvad tänavad: Vanaturu kael, Kullassepa, Dunkri, Voorimehe, Kinga, Mündi, Saiakäik, Apteegi. Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402-1404. 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. The Town Hall was established on the central square, probably at the beginning of 13th century
Algsel kujul on säilinud mäepoolne nõlv ning ka põhiplaan on üldjoontes säilinud. Toompea linnuses asub Riigikogu. · Väga hästi on säilinud Tallinna keskaegne kaitsemüür, mille kõrgus oli 15 meetrit, paksus üle kahe meetri ja kogupikkus 25 kilomeetrit. Säilinud on sellest kaks kilomeetrit. · Tallinnas on säilinud arvukalt 14.-15. sajandil ehitatud ühiskonlikke hooneid. Neist tuntuim on Tallinna raekoda. Selle gooti stiilis torn on põlenud ning asemele on ehitatud uus renessansistiilis torn. Elumajade akendel pole teravkaar, vaid ruut või ristkülik. Etik tänavale ehitatud terrass või veranda. Hiljem lammutati. Takistasid liiklust. Petiknisid süvendid seinas ilu pärast. Üks tähtsamaid ühiskondlikke hooneid on ka Suurgildi (tähtsamate kaupmeeste ühendus) hoone. 3-korruselised I: kauplus või töökoda. II: pere elamisruumid. III: laoruumid.
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis. Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja tundsin. Algselt siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise Katariina I auks ning
loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi)
00-13.00 Lõunasöök (organiseeritud) 13.00 Lahkume Lvivist ja suundume Tsernivtsi. Teel peatus Kolomyias, kus külastame hutsuulide rahvusmuuseumi. Muuseumis on võimalus tutvuda Hutsuulide käsitööga. Ööbimine hotellis Cheremosh. Läbisöit: umbes 300 km 4. Päev/ Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis. 08.30 Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurordisse. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: kõrged oruterrassid, Mõkola ja Svõrõdoni puitkirik, klassitsistlik raekoda. 10.30 Lahkume linnast ja sõidame hutsuulide pealinna Yaremchesse. Linna nimetatakse ka Karpaatide pärliks. See ~8 tuhande elanikuga linn asub 665 m kõrgusel. Linnaõigused sai alles 1963.aastal. Tutvumine linna ja selle ümbrusega: kuulus suveniiride turg, ortodoksi kirik, võimas raudteeviadukt üle Pruti jõe oru (3o m kõrgune), rippsillad, Pruti jõele jääv väike kosk ... Juunis 2009 varises üks jalakäijate rippsild alla. 12.30-14
ebakorrabärase kujuga pärlit Ülevoolavus, liigne ilustatus ja hoogsus Baroki iseloomustus Selgeid kontuure püüti ähmastada Seinu püüti liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks Aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega Tüüpilisteks kaunistusteks olid vaasid, urnid, ovaalsed aknad jne Populaarsed erikujud, sambad ja pilastrid Klassitsism Kestus Varaklassitsism (1770 1800) Kõrgklassitsism 18 19. sajand Leedsi raekoda 1853 - 1858 Glyptothek 1816 - 1830 Blenheimi palee 1705 - 1722 Tähtsus Ehitiste disain esindab võimu ning uhkust Valitsev toon Poliitika Võim Ajalugu üks esimesi stiile Kultuur Jumalate auks Ehitiste plaanid ning sarnasused Kõik ehitised omavahel üpris sarnased Võrreldes eelmise ajastuga on klassitsism lihtsam Ehitustehnika Ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid Iseloomulik on kahe värvi kasutamine Sambad ja dekoorelemendid on valged
kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega
Linnaõigus oli linna peatunnus ning oli linna põhialuseks. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. KESKAEGNE LINN Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Kõige tähtsam ilmalik ehitis keskajal oli raekoda, kus pidas istungeid linnavalitsus. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad oli linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda
kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega
Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega
korral nägu kaetult.Vastu võeti sünnitajaid nädal enne sünnitust ja kirjutati välja kaks nädalat pärast seda, kui ei esinenud midagi erakorralist. Vastsündinute jaoks oli eraldi "lastesaal". * Reola mõis. Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega. Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II poolt. *Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. * Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. Katariina II surmast on kaks versiooni: * Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane. * See naine oli väsimatu naudingutes, kuid samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime, oskus kui tahes keerulises olukorras mitte
häälet ei tulnud. Jeesusmehest üleval seisis veel büst mehest, kellel olid prilliklaasid katki. Oma kurvastuseks ei saanudki ma teada, keda on neil büstidel kujutatud, sest ma ei näinudterves selles ruumis mitte ainsatki nimesilti. Ümber pöörates nägin ma veel ühte rada, kus ma enne ei olnud käinud. Seal ruumides olid väga tõetruult ja puhtalt maalitud maalid. Kõige kaunim sealt toast oli kindlasti maal, millel oli kujutatud ühe linna raekoda. Teos oli väga puhtalt maalitud ning kõik objektid olid maalil väga selgesti arusaadavad. Nimesilti vaadates nägin, et see on ,,Kuressaare reakoda", mille oli maalinud Andrei Jegarov 1925. aastal. Selles samas ruumis oli veel maal ühest laiast jõest ning ühest vanast linnast selle kaldal. Esiti arvasin, et see nüüd küll Eestis maalitud maal ei saa olla, sest linn selle jõe kaldal tundus väga võõras. Maali vaadates tundus, et seal võib veel midagi
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
tulemölluks. Seda soodustas veel asjaolu, et puudus organiseeritud tuletõrje ning kustutusvahendid olid algelised. Keskaja lõpul hakati linnades tulestiihia vastu võitlemiseks rakendama mõningaid tuleohutusabinõusid. Kehtestati teatud kord tulekahjude kustutamiseks. Tuletõrjealaseid sätteid leidub juba 13. saj. esimesel poolel Tallinnas kehtinud Riia õiguses. 1433. a. tallinnas möllanud ja ränka kahju tekitanud tuleõnnetusest jääb raekoda peaaegu puutumata. 2. oktoobril 1535. a. jõustus Poola kuninga Sigismundi nn. Magdeburgi õigus, kus muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti rakendati seda Eestis hilisemal Poola ajal. Kõigi vanematemääruste kohaselt kuulus tulekahjude kustutamine linnaelanike sundkohustuste hulka. Kõrvalehoidjaid karistati karmilt. Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar näidet? 13. sajandi kunstiteosed on seotud romaani stiiliga, näiteks Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelid, Valjala kiriku ristimiskivi. 2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil? Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. 3
18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga. (London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500) enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul. Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike,
1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinevate muuseumite ja vanaaegsete hoonetega. Aga mida siis vaadata? Kõigepealt võiks jalutada vanalinnas niisama ja nautida selle ilu. Kindlasti tasub pilk peale visata Tallinna Raekoja platsile, mis on linna tähtsaim väljak. Suviti leiavad seal aset erinevad kontserdid ja talvel imekaunis Jõuluturg. Tallinna Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli ja seal asub ka muuseum. Raekoja platsil asub ka Euroopa vanim apteek- Raeapteek, kust võib leida igasugu huvitavaid imerohte nagu näiteks, keldrikakandi leotist, põletatud mesilasi, kuivatatud kärnkonni või hoopis muumia tüke... Lisaks tasub külastada ka kirikuid, näiteks Oleviste, Niguliste- kus asub Bert Notke maal ,,Surmatants" või Püha Vaimu kirikut. Suurtükitornis Paks Margareeta asub muuseum, mis tutvustab Eesti merenduse ajalugu
(Stiililine restaureerimien on ideele tuginev rekonstrueerimine, kus originaalmaterjali suhtutakse üsna vabalt.) 18. Nimeta stiililise restaureerimise tuntuim esindaja Prantsusmaal. Tuntuim stiililise restaureerimise esindaja Prantsusmaal oli Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (1814-1879). 19. Nimeta vähemalt kaks stiililiselt restaureeritud objekti Prantsusmaal. Notre Dame, Pariisis ; Pierrefonds'i kindlus; Amiens'i katedraal; Pariisi raekoda 20. Kellest kujunes stiililise restaureerimise peamine kriitik ja teoreetik ning uusaegse konserveerimisteooria rajaja? Nimeta tema peamine ehituse- ja restaureerimisalane teos? J.B.Lassus; Tema peamine teos ,,Notre-Dame de Chartes" 21. Millise muudatuse hoonete restaureerimisse tõi kaasa SPAB-i Manefesto ? Mõistis hukka kaasaegsed restaureerimiskatsed. Vanu hooneid tuli kohelda kui tervikuid koos kõigi ajalooliste muudatuste ja lisanditega
9 17.10.2011 Siinmaa Villa (1931--33) Art déco kaunistatud modernism Chrysler building (1930) 10 17.10.2011 Traditsionalism/historitsism Modrenismile vastandunud liikumine, mis rõhutas ajaloolist järjepidevust. Stockholmi raekoda (1923) Modernism pärast II maailmasõda Raskuskese liikus USAsse: sõjast kahjustamata, seal oli kapitali, sinna oli emigreerutud Farnsworth house (M.v. der Rohe 1946--51) 11 17.10.2011 Less is more Voolujooneline modernism Trans World Airlines Terminal (Eero Saarinen, 1956--62)
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev ko...
Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate
põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt:
ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.
turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone ületanud
Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid. Barokk Klassitsim a) kirikulaadide järelmõju a) funktsionaalharmoonia: duur – moll, toonika-dominant, kolmkõlad
14. SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 7. Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva 1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? ehitise ta kavandas? Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade Cornelis Floris, Antverpeni raekoda. trükkimist. 8. Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? tunda? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna Michel Sittow Saksamaa. 9. Kust oli pärist Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta 3
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. V...
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. Sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad
Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus rajatav raekoda. ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912.
toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
