plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega
marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad. Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik,
(teoseid : ,,Maastik Ikarose kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil: · Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused · Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U
Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis raad, kuid Saksamaal juhtis linnaelu nõukogu. Kaupmeeste ja käsitööliste töö kasvatas linna jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg, sest kaubitsejad tegid seal enda tööd. Seal etendati ka näitemänge. Mida äärepoole, seda jubedamaks linna olukord muutus, sest veevärk ja kanalisatsioon seal puudus. Seega solk ja praht visati tänavale maha. Sodi oli kohati nii palju, et vahepeal muutus liikumine väga raskeks. Nakkushaiguste levik oli linnades soodne. Linnaelanike eluiga oli lühem, kui maainimestel. Keskaegses linnas tegeleti põhiliselt siiski kaubanduse ja käsitööga
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis
Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis: Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste jaPühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn- muuseumi.
Kunstiajalugu 1. Madalmaade kunsti eripära 1) Rohkem linnakodanike teenistuses (tellijad jõukad linlased) 2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koo...
Pea kõik Veneetsia ehitised, näitavad seotust Bütsantsi ja Araabia vormidega. Veneetsia kaupmehed katsid oma paleed kulla või porfüüriga. See vee peal hõljuv linn koosneb põhiliselt kanalitest ja väljakutest. 3) Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegse linna keskseks paigaks oli turuplats, hiljem uhkelt raekojaplatsiks nimetatud väljak. Tavaliselt ruudu, ristküliku või trapetsikujuline. Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda, kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale (Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.
Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna keskel asusid katedraal ja turuplats. Turuplatsi läheduses oli ka raekoda. Kuna tunr ja kaubandus olid nõutud, tekkisid käsitöölistekihid ja spetsialiseerumine kindlale käsitööalale. Linn koosnes kitsatest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust, mis oli labürindile sarnane. Tänavatel laiusid varikatused. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linna valitses raad ja see koosnes raehärradest. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal
1922 Altais, maima külas Venemaal. Leili Muugal on väga palju tõid Saaremaast ja just selle loodusest. Samuti kajastavad tema pildid palju talutöid. Isiklikult meeldis mulle eriti töö nimega `` Saaremaa maastik lammastega``, mis on valminud 1980 aastal. Töös on kasutatud akvarelle ja õlisid. Tema tööd tundusid kuidagi kodused ja omamoodi hubased. Maalidest oli lihtne aru saada ning võibolla see tegigi selle näituse nii põnevaks. Lõpetuseks käisin Raegaleriis, mis asub aadressil Raekoda, Tallina 2, Kuressaare. Seal võis näha Anna Litvinova-Merilo on sündinud aastal 1976. aastal Venemaal. Tema näitus Kuressaares avati 17.01.2009 ja kestab kuni 24.02.2009. Näitusel esitab ta enda maale ja joonistusi, mis on valminud Kalifornia rannikul ja Mehhikos 2007.-2008. a talvisel perioodil. Näituse tööd kujutasid peamiselt sealseid inimesi ning veidikene ka loodust- eriilmelisi ja eksootilisi taimi. Minu arust on tema joonistused väga julged ja tohutult väljendursikkad
Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt
Tuntumad maalikunstnikud on Michelangelo Caravaggio ja El Greco. Barokk Eestis Eesti baroki ajalugu jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk, mis kestis 17. sajandi keskpaigast kuni 1710. ja Veneaegne barokk, mis valitses 1710. kuni 18. sajandi teise pooleni. Rootsi barokis oli kõige olulisemaks arhitektuur ning tolle aja keskuseks oli Narva. Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda. Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu. Peeter I hakkas arendama Tallinna ja Paldiskit, kuna need olid headeks sadama kohtadeks. Märkimisväärseim ehitis on Kadrioru loss, mis ehitati Katariina I-le. Lossi autoriks on itaallane Niccolo Michetti, ta kujundas prantsuse stiilis pargi. Kasutatud kirjandus: Tiiu Viirand „Kunstiraamat noortele“ Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu“ http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kunstiopetus/Barokk%20Eestis.pdf
kindlasti alla teistele Euroopa pealinnadele. Suurlinlik elurütm ja kerkivad kõrghooned südalinnas võivad samuti olla meeldivaks vahelduseks, kui elad muidu vaiksemas kohas. Eesti pealinn-Tallinn, on elav ja loomulik ja pidevas liikumises. Keskaegne vanalinn pole väljasurnud muuseum, vaid tuksuv linnasüda, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset ka kohalikule elanikule. .Imetlemist väärivad ligemale 2 km säilinud linnamüüri ja 26 kaitsetorni, 600-aastane gooti raekoda, üks Euroopa vanimaid seni tegutsevaid apteeke Raekoja platsil ja kirikud. Oleviste kirik oli 15. ja 16. sajandi vahetusel oma 159-meetrise torniga teadaolevalt maailma kõrgeim ehitis. Loomulikult märgitakse Eestit tema ilusate naiste pärast. Samuti on kõigi inimestega lihtne suhelda, ning enamus nooremast põlvkonnast oskab inglisekeelt arusaadavalt rääkida. Tallinna ööelu on ka kindlasti huvitva. Siin leidub mitmeid klubisid väga erinevate pidudega igale maitsele.
Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale
Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid: Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. Clodovech - oli frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja
1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980). Poola valitsemisaeg, tõi Tartusse ka jesuiidid. 1583 aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis aga 1585aastal muudeti kolleegiumiks (Pullat, 1980). 9 Aastad 1601 põles Tarts Raekoda, 1624 aastal hävis Toomkiriku ajutine katus jaanitulest alguse saanud põlengus, kui 1625 aastal hõivasid Rootsi väed Tartu , oli see linn suures osas varemetes. Rootsi valitsus otsustas 1632 aastal rajada Tartusse ülikooli, mis esialgu alustas tööd Jesuiitide kolleegiumi ruumides Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel, hiljem koliti juba päris oma majja (Pullerits, 2005). 22. mail 1667 aastal oli Tartu taas leekides, tuli hävitas 60 maja linna südames, põlema süttis
Alles on ka gildide hooned, mis on oluliselt ümber ehitatud. Samuti on ka kaupmeeste elamutega. Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised, nagu näiteks lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas. Pilt 3.Tallina raekoda Alustekstid Tallinn: Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E. 2006. aasta 1. juuli seisuga oli Tallinnas 400 445 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.
Peterhof Simson lõvi lõugu lahti kiskumas ma ei tea selle tähendust :D Je Barokk Eestis Narva ehitised, eeskuju, 18.saj barokk Eestis, Kadrioru loss iseloomusta üldiselt, stukkkaunistused, park Eestis peamiselt baroklik realism, eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi,
kirikusse. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Toomkirik Leht 22 / 24 Kiriku seintel Leht 23 / 24 20. Eesti barokseim linn oli ....? Miks "oli" ja mis on alles? Barokseimaks linnaks peetakse Narvat. See oli rootsiaegse arhitektuuri keskus. Narva kaupmehehoonete baroksed raidportaalid olid väga stiilsed. Need hävisid II maailmasõjas, milles taastati ainult Narva raekoda. Narva kindlus Narva raekoda. Leht 24 / 24
7. tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon 8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1. Põhja-Eesti võimuvahetus- maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa 2. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu 3. ülestõusu põhjused- taheti vabaneda sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust 4
ka väljaspool müüre müürid,kuidas neid väravate kaudu, linna keskel elamud ja ehitati ja mis turuplats kuhu viisid kõik turuplatsid. materjali kasutati. tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines: Selle liikmeskond koosnes tavaliselt kui keskaja kohalikul tavaõigusel linnades oli
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...
kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid ümbritsetud müüriga, mis takistas linna laienemist, pidi ruumi kokkuhoidlikult kasutama. Linna keskuses paiknesid kirik, raekoda ja tsunfti- ning gildihooned. Gildihooned olid linnakodanime jõukuse väljendajad, seega pidid nad olema eriti uhked. Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval. Kirikute arhitektuur väljendab väga hästi gooti stiili - kui romaani stiili puhul olid kirikud massiivsed, horisontaalsed, siis gooti kirikud pürgisid kõrgustesse. Endiste massiivsete ehitiste asemele on ehituskunsti arengu tõttu võimalik ehitada õhulisemaid struktuure. Kui
Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsism Eestis 1780-1850 · Tartu kivisild (1774-1784). · Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. · Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid. · Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna · Materjaliks marmor · peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti oli Allegooria, antiikmütoloogia
ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade
Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks. Venemaal: Mihhaili loss Peterburis, Puskini teater, Kaasani peakirik Peterburis. Ameerikas: Virginia ülikooli hoone, Valge Maja Washingtonis. Eestis: Toompea loss, Stenbocki maja, Tartu raekoda, Tartu ülikooli peahoone ( projekteeris Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis, Saku mõis, Roosna-Alliku mõis. Krause oli Tartu ülikoolis põllumajandustehnoloogia ja tsiviilehituse professor. Arhitektina oli iseõppija. Skulptuur Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine
1. Lisa punkt. Vajuta alla nupp Lisa punkt. Lahtrisse Nimi – sisesta MINU KODU; vali sulle meeldiv värv ja nupu ikoon Leia kaardil oma kodu ning kliki selle kohal kaardile – ilmub sinu valitud kujundusega punkt. Uue punkti lisamiseks vajuta taas nuppu Lisa punkt. Koosta võõrsilt külla saabunud sõbrale kaart, päevaks planeeritud vaatamisväärsustega. 1. Vali vähemalt kaks vaatamisväärsust allolevast nimekirjast - Tallinna Raekoda, Estonia teater, Kaarli kirik, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Lauluväljak, Viimsi vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed. 2. lisa veel omalt poolt kaks vaatamisväärsusust, mida tahaksid näidata 3. lisa oma kodu või hotell, kus sinu külaline ööbib 4. lisa kohvik või restoran, kus te lõunat sööte 5. lisa mingi lõbustus, meelelahutus (kino, mängusaal, spordiklubi vms.), millist te õhtul külastate. 2. Ühenda marsruudipunktid joonega. Vali nupp Lisa joon.
(Üleval panoraamvaade Virginiale) Virginia ülikooli hoone (interjöör) USA-s (1819). Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik.
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
aastal, klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu"
Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik. 26. Mida erilist on Tartu Jaanikirikus? Ülirikkalik terrakotast ehitusplastika 27. Millise gooti ehituse varemed on Pirital, mida sa nendest tead? Pirita klooster. Põletati Liivi sõja ajal, katus põles maha, Eesti suurim kloosterkirik. 28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead? Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum? Kes lõi Tallinna ,,Surmatantsu"?
märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas. Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani. Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall Vabadussammas Ruumid Tuhande Samba saal, Nimetused: Tiigrisaal, Hiidude tuba, koosolekusaal, Põrgulava kammersaal,
http://et.wikipedia.org/wiki/Pirogovi_park, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Vanemuine. Available at http://en.wikipedia.org/wiki/Vanemuine, accessed April 16. 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Võidu sild. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Võidu_sild, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Tartu. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu, accessed April 15, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Tartu raekoda. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu _raekoda, accessed April 15, 2012. Thank you for your time!
Sõit läbi Balti riikide, õhtul ületame Leedu - Poola piiri. Öömaja Poolas. 2. päev Varahommikul jätkub sõit läbi Poola Saksamaa suunas. Õhtul ületame Poola - Saksa piiri. Öömaja Berliini lähistel. Õhtune Berliini jalutuskäik. 3. päev Hommikul suundume Berliini. Linnaekskursioon: võidusammas, Riigipäevahoone, Brandenburgi väravad, Berliini kuulsaim allee - Unter den Linden, Toomkirik, Punane raekoda, Neitsi Maarja kirik, Alexanderplatz ja Berliini müür, mille juures saab pildistada ja tuletada meelde aegu, mil Berliin oli 2 vastandlikuks maailmaks jagatud. Suundume Potsdami väljakule uusi kauneid ehitisi imetlema. 1914 2014 Võimalus jalutada Berliini luksustänavaks kujunenud Kurfürstendammil ja käia Keiser Wilhelmi Mälestuskirikus. Imetleme kuninganna Sophie
Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731 Ehituskunst Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis 1770-ndatel klassitsistlik stiil – Toompea loss, Tartu raekoda, Tartu (range proportsionaalsus, antiiksed kaared ja sambad, detailirohkuse hülgamine), Kivisild, ülikooli hooned
Inglismaal Charles I õukonnas. Von Dyck proovib süüvida ka aristokraatide hingeellu. Maalis palju Charles I, ka James Stuart. Püüab näidata ka mõjuvõimu näiteks käte asendiga. Flandria rahvalikku poolt esindab Joralaeus, kes püüab edasi anda kohaliku talupoja eluolu „Oakuninga pidu“. HOLLAND Sellel ajal on jõuakas linnakultuur. Arhidektuuris hinnati praktilisust ja mugavust, ntks lõõridega ahi. Ühiskondlikud hooned olid lihtsamad ja mitte nii luksuslikud. Tavaline oli raekoda (ntks Narva raekoda) viilkatuse ja haritorniga. Skulptuur oli tähtsusetu! Maalikunst läbib enneolematu õitsengu 17.sajandil. Kultuur rõuseb mõne aastakümnega kõrgele tasemele. Mõttelaadilt kooskõlas turumajandusega. Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik
de Montferrand 1786-1858 – Vene klassitsismi luigelaul ja Iisaku katedraali Eesti – alates Põhjasõjast kuulus Eesti Venemaa koosseisu, eelkõige Eesti klassitsismi linn on Tartu, 1775 suur tulekahju Tartus, Katariina II korraldusel hakati Tartut uuesti üles ehitama, kesklinna ei tohtinud teha ühtegi puust maja, keelati matmine kiriku põranda alla, hakati tegema surnuaedu linnast välja, Walter – vara-klassitsistlikus stiilis Tartu Raekoda mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone, ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone – raekoda. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. All-linn 1248
*lopsakad ja värvilised teosed, väga fantaasiaküllane, toretsev ja jõuline kompositsioon diagonaalidena *ANTHONIS VAN DYCK- 17. saj üks kuulsamaid portreiste, paraadportree rajaja maalis Charles I õukonnas Charles I portree Rahvalik suund flaami maailkunstis: olustikuline teema lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis JAKOB JORDAENS- talupojad ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu" Hollandi kunst Ehituskunstis praktilisus ja mugavus, tüüpiline raekoda Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid **Olustikumaal palju viljelejaid esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH
Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne
Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada oma kaasaegseid nende igapäevamiljöös.Pieter Brueghel vanem-"Jahimehed lumes", "Talupoja pulm", Viljakoristus", "Pimedad". 4.Renessanss stiil Eesti arhitektuuris? Uus stiil kandus Saksamaa ja Madalmaade kaudu. Madalmaade kunst oli peamine eeskuju ka renessansikunstile Eestis. Arent Passer-Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. Iseloomulik paekivireljeef.Kasutati kohaliku varamut.Mitmed hauamonumendid.(Toomkirikus).Samas stiilis ka Tallinna raekoda ja Pühavaimu kiriku kiiver. 5.Kes oli üks Eesti kuulsamaid kunstnike? Tema looming? Michel Sittow- kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud. "Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse
○ Talvepalee ○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann:
· Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand) - tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat. - Peeti kariloomi: veised, kitsed, lambad, sead. - küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline. - tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas, särg, tint jne. - tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise.
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. B...
korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. Brüsseli raekoda Albrecht Düreri Kaupmehe elamu kodumaja Nürnbergis, Tallinnas Saksamaal Arhitektuur Prantsusmaal Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa, mis ehitati kloostri abti Sugeri eestvedamisel, kes soovis ehituskunsti abil kajastada uusi usulisi ideid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
