I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste kineetiline energia on suurusjärgus 4-9 MeV. -kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, läbimisvõime on 100 korda suurem ja ioniseerimisvõime 100 korda väiksem kui -osakestel. -kiirgus: footonite voog sagedusega 1020 Hz 97
tabeleist saadud poolreaktsioone, kusjuures üks tuleb neist enne pöörata! Näit. vesinikperoksiid hapus keskkonnas (Spencer, tabel 12.1) pluss dikromaat reaktsioon samas tabelis, tasakaalusta nende reaktsioon.. Lugemist: Spencer 555-615. Vt. lisad allpool! Ma pean oskama: 1) tasakaalustada redoksreaktsioone, 2) kasutada redokspotensiaalide tabeleid reaktsiooni suuna määramisel. Loeng 13-14 Tuumakeemia 1. Elektromagneetilise kiirguse spekter ja radioaktiivsus Elektromagneetilise kiirguse (välja) spekter ulatub lühilainelisest kõrge energiaga kiirgusest (nn. kiired, lainepikkus ca 10 -10 - 10 –13 m ) kuni madala energiaga pikalainelise kiirguseni (raadiolained, 10 –4 – 10 m ). Vastavalt mikromaailmas
kuupmeetrit mürgiseid ülejääke - enim uraani, tooriumi ja radiaani. Esimestel aastatel ladestati prügi maapinnale, hiljem alustati hoidla ehitusega mida laiendati korduvalt vastavalt vajadustele. Kuna hoidla asus veekogu läheduses ning seinad olid erakordselt halva kvaliteediga eritus igapäevaselt Soome lahte mitu tonni keemilisi ühendeid. "Jäätmehoidlast lähtuv lämmastikukoormus Läänemerele oli rohkem kui 1000 t aastas. Hoidla radioaktiivsus oli üle 100 korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni." Alates 1997. aastast on Eesti koostöös teiste riikidega muutnud jäätmehoidla, mis hetkel kujutab endast settebasseini, peaaegu ohutuks. [4]
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
neist veel kiirgab. Erilise kiirgamise nimetas naine „radioaktiivsuseks“ ning leidis, et lisaks uraanile on ka toorium radioaktiivne. Marie katsetas kõiki aineid, mis talle kätte sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda radioaktiivseid aineid, inaktiivsed, ning teised, mis sisaldavad tooriumi või uraani, aktiivsed. Kui aga naine hakkas mõõtma nende aktiivsete mineraalide kiirgust ja üllatus, et radioaktiivsus ilmneb palju tugevamini, kui võiks järeldada uraani või tooriumi hulga järgi, mida antud ained sisaldavad. Sealt tegi ta järelduse, et mineraalid pidid sisaldama vähesel hulgal ainet, mis on tooriumist ja uraanist palju radioaktiivsem. Kuid kuna ta oli kõik tuntud keemilised elemendid juba läbi uurinud, püstitas ta hüpoteesi, et mineraalides sisaldub senitundmatu radioaktiivne element – uus element. [1]
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Miks püsib tuum koos? Tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt kutsutakse ka tugevaks vastastikmõjuks. Selline tuum püsib koos tänu tuumajõule. 17. Millal on tuum stabiilne? (Millised tingimused peavad olema täidetud?) Üldiselt saab tuuma stabiilseks pidada kui selle energia on minimaalne, prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses koguses. 18. Mida nimetatakse radioaktiivsuseks? Radioaktiivsus on tuuma stabiliseerumise käigus tekkinud eralduvad kiired osakesed. 19. Millal on tegemist -radioaktiivsusega? Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus
veel soojust. 2) Keskmise radioaktiivsusega jäätmed – 4% radioaktiivsusest. I kontuuri ioonvahetid, tihendid, reaktorist pärit metall, erinevad vedelad jäätmed, mis aurustatakse ja seotakse betooniga. Lõpuks valatakse bituumeniga üle ja ladustatakse. 14 3) Vähese radioaktiivsusega jäätmed – 90% mahust, 1 % radioaktiivsusest. Tööriistad, paber, riided, mitmesugused gaasifiltrid. Radioaktiivsus ainult natuke suurem kui looduslik foon. 22. Tuumaenergeetika ohutuse probleemid Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna
ρs = Rs l Ω mm Ω Pinnaeritakistuse pöördväärtus on pinnaerijuhtivus 3.7.2. Gaaside elektrijuhtivus Laengukandjate kontsentratsioon gaasides on tavaoludes väga väike, sest nad saavad tekkida ainult ionisatsiooni tagajärjel. Nõrgad elektriväljad (ligikaudu kuni 5 -10 kV/cm) ei ioniseeri. Ioniseerivateks allikateks on välised mõjurid: röntgenkiirgus, UV kiirgus, kosmilised kiired ja osakesed, radioaktiivsus jms. Nende mõjul tekkivat elektrijuhtivust nimetatakse vahendatud e sõltuvaks elektrijuhtivuseks. Õhus võib laengukandjate kontsentratsioon olla suurusjärgus 300 – 500 ioonipaari/cm3. Sõltuva elektrijuhtivuse piirkonnas sõltub voolutugevus rakendatud pingest Pingevahemikus Uk kuni Ukr viiakse kõik välisionisaatorite mõjul tekkinud vabad laengukandjad elektroodidele ja vool ei saa kasvada. Pingel Ukr algab
minema vedada andis, veeti minema tegemist on kasutu ja rüüstatud maa-alaga. [] SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA Nõukogude liidu aeg toodeti Sillamäel kokku 100022t uraani. Sillamäe jäätmehoidla on ohuks kogu Läänemere regioonile. Siin on peidus 8mln m3 jäätmeid, mis sisaldavad lisaks muule 1830t uraani, 850t tooriumi ja 7,8t raadiumi. Jäätmehoidla on väga veepiirilähedal ning halvima vältimiseks on seda välisriikide abiga kindlustatud korralikult. Hoidla radioaktiivsus oli üle 100korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni. 2005.aastal reaalne keskkonnaoht likvideeriti tammid kindlustati ja jäätmed kaeti 13m paksuse valdavalt põlevkivituhast koosneva kattekihiga, kogu jäätmehoidla ulatuses rajati pikki randa enam kui 1m pikkune ja 5m kõrgune graniitrahnudest rannakindlustus, lisaks on mere ja pinnase vahele puuritud ligi 500 15-18m pikkust raudbetoonvaia, mis kinnitavad hoidla 70m paksuse stabiilse Kambriumi sinisavi külge
sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! 22 Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. 23 * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass. Molekulimass - aine molekuli mass. Nad on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikuühikutes. Keemilise elemendi järjenumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis. Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Aatomi ehituse lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber aatomituuma ringjoonelistel elektronkihtidel (2, 8, 18 elektroni) Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena. Elektronegatiivsus. Keemiline side. Keemilise sideme tüübid. Mittepolaarne ja
Kontekstis tähendas see keskkonda, mis kaootilisse seisundisse. Mõistuse esimeseks funkts on meile mõjub. organiseerida individuaalset kogemust, ja see algab 2. Seega on meil otstarbekas eristada kaks füüsikalise oma esimeses staadiumis korreleerides kk liiki, üks, mis meile mõjub ja teine, mis ei mõju. minevikukogemuse massi järgnevate reaktsioonidega. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile Tõepoolest, mitte kõik organismid ei õpi mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja individuaalsest kogemusest, seega saame elusolendid kui teada saame, sureme teadmisesse. Edasi saame eristada õppimise viisi alusel. Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (1886- Psüühika on protsesside süsteem, mis organiseerib 1941) toel:
f Kolloidlahuse dispersse faasi üksikosakest nimetatakse mitselliks. Olenevalt mitselli iseloomust, moodustub selle ümber ioonsfäär, mille väline kiht võib omada nii positiivset kui negatiivset laengut. 16.PILET a Püsivuse seisukohalt jaotatakse keemiliste elementide aatomid püsivateks (stabiilseteks) ja radioaktiivseteks (ebastabiilseteks) elementideks – mille tuumad lagunevad spontaanselt. Elementide radioaktiivsus on seotud prootonite ja neutronite üldarvuga ja nende arvulise vahekorraga aatomi tuumas. Nii on paarisarvulise aatominumbriga elemendid levinumad (stabiilsemad) kui nende naaberelemendid, mille aatominumber on paaritu arv. b Tuumade kindel stabiilsus-ebastabiilsus ongi eelduseks, et aine (paljude tuumade) poolestusaeg on kindel suurus. radioaktiivse isotoobi poolestusaeg konstantne suurus. See
ümbritsev väline maailm on. Teadmised sellest välisest maailmast kasvavad ja muutuvad. Mingis mõttes me elame ju vaid osas maailmast. 1827. aastal tõlkis Soti kirjanik ja ajaloolane Thomas Carlyle (17951881) Goethe Umgebung sõnaga environment. Kontekstis tähendas see keskkonda, mis meile mõjub. 2. Seega on meil otstarbekas eristada kaks füüsikalise keskkonna liiki, üks, mis meile mõjub ja teine, mis ei mõju. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja kui teada saame, sureme teadmisesseJ . Edasi saame Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (18861941) toel: Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Lainefunktsioon on lainevõrrandit esitav funktsioon: Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil: peakvantarv n ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. 21. Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud, virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi. Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid. Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest. Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik)
Lainefunktsioon on lainevõrrandit esitav funktsioon: Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil: peakvantarv n ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. 21. Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud, virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi. Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid. Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest. Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik)
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Taustamüra tõmbab tähelepanu ära. Tööandja ei tohiks pakkuda muusikat, va avalikes kohtades- kaubanduskeskus. Tööohutus: Masinad: õnnetused juhtuvad, sest masin veab alt või in teeb vea. Vigu teevad tavaliselt noored ja nö vanad kalad. Oluline üldine töögrupi suhtumine. Alkohol ja narkootikumid: täpsus, reaktsioon väheneb Mõjutab töögrupi üldine hoiak- kas on kombeks kinni pidada tööohutusnõuetest Kemikaalid, radioaktiivsus Psühholoogilised tingimused: seotud füüsilise keskkonnaga Privaatsus: võimalus olla teistest eraldi aeg-ajalt. Oluline on teadmine, et kui in soovib olla eraldi, siis tal on see võimalus. Valikuvõimalus tagab rahuolu. Vähe võimalusi kosmonautidel. Inimtihedus ja tiheliolek: inimtihedus- kui palju on ühe in kohta ruumis ruutmeetreid. Ei ole rahuloluga seotud. on seotud tiheliolek- peegeldab seda, kas in on liiga palju ümber või saab in olla piisavalt privaatselt. Ei tähenda, et in
2.rühma elemendid:( Be,Mg,Ca,Sr,Ba,Ra); Be loodu s e s vaid üks stab. isotoop 9 Be ; Ca C O 3 (lubjakivi, kriit, mar m or), Ca S O 4 . H 2 O (kips), CaF 2 (fluoriit) jpt.; Elusorg anis mid e s :t ähtsad Ca, Mg, Ba, Sr ; Ca luude, skeleti, ham m a st e põhikoo stis o si ; Mg klorofüllis tsentraalaato m , fotosünte e s ; Be üks kõig e mürgis e m ai d anorg. Katioon e ; Ra radioaktiivne ; Termini radioaktiivsus võttis kasutus el e Marie Curie ; halog e niidid: Be halog e niidid on polüm e e r s e ehitus e g a , tähtsaim a d on BeCl2 ja BeF2.; MgCl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraadina, saad ak s e m er e v e e s t ) . Kasutataks e ma gn e si a alts e m e n di tootmis el: MgO + MgCl 2 + H 2 O 2MgClOH ; Ca Cl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraatiden a ); ve e s
maapinnani, vaid neeldub maa atmosfäärikihtides. Merepinna kõrgusel koosneb kosmiline kiirgus põhiliselt muoonidest, lisaks vähemal määral gamma-kiirgust, neutroneid ja elektrone. Kuna maa atmosfäär toimib kaitsekilbina, on merepinnast kõrgemal saadav kosmilise kiirguse doositase suurem. Järgnev joonis näitab 55 laiuskraadil ja minimaalne päikese aktiivsuse juures esinevat sõltuvust erinevatest osakestest tingitud ekvivalentse doosi ja kõrguse vahel. Maakoore radioaktiivsus Maakera formeerumisel üle 4 miljardi aasta tagasi oli selles protsessis osalenud ainete seas hulgaliselt radioaktiivseid isotoope. Lühema poolsetusajaga isotoobid on aja jooksul lagunenud ja ainult väga pika poolsetusajaga isotoobid (100 miljonit aastat või rohkem) ning nende laguproduktid on siiani säilinud. Kolm põhilist looduses esinevat radionukliidi on 238U, 235U ja 232Th. Nende lagunemisel eraldub kiirgust ja tekivad lühema poolestusajaga tütarisotoobid, mis
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
Fleming, 1904) Nüüdisaegse füüsika periood (alates 1905.a.) Massi ja energia ekvivalentsus (A.Einstein, 1905) Fotoefekti seletamine valguskvantide abil (A. Einstein, 1905) Ülijihtivus (H. Kamerlingh – Onnes , 1911) H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) Üldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952) 14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964)
UV-kiired inaktiveerivad ensüüme ja põhjustavad DNA kahjustusi. Kiiritatud keskkonnas võivad moodustuda mikroobidele hävitava toimega ained H2O2 ( vesinikperoksiid ) ja O3 ( osoon ). Praktikas kasutatakse UV-kiirgust külmkambrite, ravi ja tööstusruumide õhu, ning joogivee desinfitseerimisel. Toiduainete steriliseerimine UV-kiirtega on raskendatud, sest nende läbitungivusvõime on väike ja avaldub ainult õhukeses pinnakihis. Radioaktiivsus radioaktiivsete tuumade lõhustumisega kaasneb alfa, beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel.
sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K
UV-kiired inaktiveerivad ensüüme ja põhjustavad DNA kahjustusi. Kiiritatud keskkonnas võivad moodustuda mikroobidele hävitava toimega ained H2O2 ( vesinikperoksiid ) ja O3 ( osoon ). Praktikas kasutatakse UV-kiirgust külmkambrite, ravi ja tööstusruumide õhu, ning joogivee desinfitseerimisel. Toiduainete steriliseerimine UV-kiirtega on raskendatud, sest nende läbitungivusvõime on väike ja avaldub ainult õhukeses pinnakihis. Radioaktiivsus radioaktiivsete tuumade lõhustumisega kaasneb alfa, beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel.
Juhul kui mineraal on siiski nii pehme, et saab nõelaga kriipida (proovige kristallitahkude peal), kuid nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes
lahustunud aine molekulide jaoks. Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (nt vee) difusiooni läbi membraani lahuse poolele. 𝛱 = 𝛥𝑐𝑅𝑇. See on õigustatud juhul kui tegemist on normaaltingimustega ja ideaalse gaasi olekutingimused. 20. Millise seaduspärasuse järgi muutub radioaktiinve saaste. Radioaktiivne saaste väheneb poolestusaegade kaupa ehk on eksponentsiaalselt vähenev. Siit saab järeldada, et radioaktiivsus on ajas toimuv protsess, mille vähenemist ei saa mõjutada. 21. Arvuti töösagedus 1Mhz. lambda=c/nüü. 22. ½ kuloniline laeng liikus läbi mitokondri membraani. U=A/q A~E A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat. VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2 hg=mv2/2 h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6
peratuur, C Tihedus, kg/m3 1860 1741 1540 2670 3610 5500-6000 Leelismuldmetallid on õhus ebapüsivad: oksiidikiht ei kaitse neid edasise oksüdatsiooni eest. Ca, Sr, Ba – säilitatakse taval. õlis neist kasutatakse laboris sagedamini Ca 2. rühma elementidest – kõige aktiivsem on Ra (praktikas ei kasutata metalli kujul) - lisaks keemil. aktiivsusele – radioaktiivsus (ei ole keemil. omadus) näit. 1g 226Ra eraldab pidevalt soojust 550 J/h, seejuures tekib radoon (ca 1 mm3 ööpäevas, mis laguneb edasi) Ra avastamine ja eraldamine oli seotud radioaktiivsuse mõiste tundmaõppimisega – üks tähtsamaid sündmusi teaduse ajaloos Termini radioaktiivsus võttis kasutusele Marie Curie (põhimõtteliselt oli nähtus varem tuntud) Raadiumi nimetus - arvatavasti sõnast radius (lad.) – kiir; elemendi avastam. ajalugu põhjalikult
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
78 Kompleksi olemasolu määratakse kindlaks teise spetsiifilise antikehaga, mis on märgistatud • kas isotoobiga – radioimmunoloogiline meetod (RIA) või • ensüümiga – ensüümimmunoloogiline meetod (EIA). Fikseeritakse Ag-AK kompleks spetsiifilise antikehaga ja seejärel lisatakse eelmisele antikehale spetsiifiline antikeha, mis on vastavalt märgistatud. Kompleksis fikseerunud radioaktiivsus määratakse loendajates, ensümaatiline aktiivsus ensüüm-substraadile omases värvusreaktsioonis (spektrofotomeetriga). Lateksaglutinatsioon. On vähem tundlikum kui RIA ja EIA. Väikestele latekspartiklitele on kantud viirusspetsiifilised antikehad, antigeeni lisamisel tekivad nähtavad aglutinaadid. Saab määrata rota- ja adenoviirusi roojas. VIIRUSVASTASTE ANTIKEHADE MÄÄRAMINE PATSIENDI VERESEERUMIS.
Eukarüootse DNA replikatsiooni toimumist semikonservatiivse mudeli alusel näitasid J. Herbert Taylor, Philip Wood ja Walter Hughes oa juurte otste rakkudest eraldatud kromosoomide analüüsil. Rakke kasvatati 3H-tümidiini söötmel, et märgistada DNA radioaktiivselt. Seejärel töödeldi rakke kolhitsiiniga, mis takistab funktsionaalse mitoosikäävi moodustumist. Selle tagajärjel ei toimu mitoosi anafaasis tütarkromatiidide lahknemist. Nii sai visuaalselt jälgida, kuidas radioaktiivsus märgistamisele järgnenud rakkude kasvatamisel mitteradioaktiivsel söötmel põlvkondade jooksul tütarkromatiididesse jaotus. Esimese põlvkonna rakkude puhul oli kõigil kromatiididel radioaktiivne signaal. Teise põlvkonna rakkudes oli ainult üks kromatiididest tütarkromatiidide paaris radioaktiivne. DNA replikatsiooni visualiseerimine autoradiograafia abil 1963. a. kirjeldas John Cairns replitseeruva bakterikromosoomi struktuuri. Ta kasvatas baktereid
Eukarüootse DNA replikatsiooni toimumist semikonservatiivse mudeli alusel näitasid J. Herbert Taylor, Philip Wood ja Walter Hughes oa juurte otste rakkudest eraldatud kromosoomide analüüsil. Rakke kasvatati 3H-tümidiini söötmel, et märgistada DNA radioaktiivselt. Seejärel töödeldi rakke kolhitsiiniga, mis takistab funktsionaalse mitoosikäävi moodustumist. Selle tagajärjel ei toimu mitoosi anafaasis tütarkromatiidide lahknemist. Nii sai visuaalselt jälgida, kuidas radioaktiivsus märgistamisele järgnenud rakkude kasvatamisel mitteradioaktiivsel söötmel põlvkondade jooksul tütarkromatiididesse jaotus. Esimese põlvkonna rakkude puhul oli kõigil kromatiididel radioaktiivne signaal. Teise põlvkonna rakkudes oli ainult üks kromatiididest tütarkromatiidide paaris radioaktiivne. DNA replikatsiooni visualiseerimine autoradiograafia abil 1963. a. kirjeldas John Cairns replitseeruva bakterikromosoomi struktuuri. Ta kasvatas baktereid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
