päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust CO2 hulga suurenemine. Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Müra mõõdetakse detsibellides. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile. Müra võib olla looduslik (nt äike) või tehislik. Kiirgus - ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. 65. Nafta: sattumine vette ja ohud elusloodusele. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike naftalaid linnu suletkus võib linnu hukutada, kui ta tuleb maale ja lõpetab toidu otsingud. Nafta rikub kalade maitse, kuid võib hävitada ka kalamarja ja kalamaime, võib põhjustada väärarenguid ja häireid lustiku arengus. Naftareostuse tagajärjel hävib suur osa mere planktonitest
tingimuste kompleks, kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Fundamentaalne niss tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseeruks siis, kui ei oleks teisi segavaid organisme. Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. Realiseerunud nissides väänduvad tolerantsikõverad konkurentsi tõttu. 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; PAR fotosünteetiliselt aktiivne päikeselt pärit kiirgus, jääb vahemikku 380-710 nm. 44% tulevast kiirgusest on kasutatav fotosünteesiks, ülejäänud läheb õhu soojendamiseks. Jaguneb maakeral suhteliselt ebaühtlaselt, erinevus üle 2 korra. Fotosünteesi efektiivsus tõenäosus, et kvant läheb keemiliseks energiaks: Troopikas E f = 1-3% (kuni 3 kvanti 100-st); Parasvöötmes Ef = 0,6-1,2% (ca 1 kvant 100-st);
Aurutus kttepinnad valmistatakse tavaliselt ssinik teras torudest ja vlja kujunenud standartne toru lbimt on 60mm ja seine paksus oleneb rhust. Auru lekuumendi torud valmistatakse legeeritud terasest (kuumuskindlad terased). lekuumendatud auru temperatuur vib ulatuda kuni 600 kraadini, selleprast kasutataksegi legeeritud terasest torusid. lekuumendi vib koosneda mitmest osast, osa lekuumendit vib paikneda koldes (osaliselt kolde seintel) sel juhul sellist lekuumendit nimetatakse radiatsioon lekuumendi. Valdav osa lekuumendist paikeb katla gaasikigus, seda lekuumendit nimetatakse konvektiivlekuumendiks (sinna leek ei pse). lekuumendi torude lbimt on viksem (umbes 30mm), seina paksust oleneb rhust. 4)konomaiserid on toitevee soojendi, gaaside temperatuuri arvelt. Valmistatakse ssinik teras torud, vikekateldel on malmtorud. 5)hueelsoojendi , kus toimub hu eel soojendamine. Seda kasutatakse alati energeetilistes kateldes ja suuretootlikuse katlad kasutatakse ttstuslikel eesmrkidel
viljakust ebaterved eluviisid (vähene kehaline koormus, suitsetamine ja alkohol) ja stress. Pre-testikulaarsed tegurid – hüpotaalamuse ja hüpofüüsi haigused. Testikulaarsed tegurid – kaasasündinud munandite väärarengud; omandatud faktorid nagu nt trauma, kasvaja, operatsioon; spermatogeneesi peatumine; munandipõletik; süsteemsed haigused nagu nt neerupuudulikkus ja maksahaigused; munandi veenilaiendid; ravimid, radiatsioon jne. Post-testikulaarsed tegurid – sperma transpordi häired, spermatosoidide liikuvuse või funktsiooni häired või seksuaalne düsfunktsioon. 3. Sagedasemad mehe viljatuse geneetilised põhjused. Mehe geneetilist viljatust, mis väljendub tõsise oligo- või azoospermiana, võivad põhjustada nii autosoomsete kui ka sugukromosoomide arvu, struktuuri ning ümberpaiknemise anomaaliad. Samuti võivad spermatogeneesi häired olla tingitud
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
"1 1 KÄÄMBRE, H., Kolmekümneaastane patendisõda, Luup, 2000, nr 13 5 2. LASERITE AJALUGU 1864 - 1940 : ,,Astronomiliste spketroskoopide aeg. 1917 : Einstein postuleeris valguskvante (footoneid) ja ergastas kiirguse. 1954 : Esimene mikrolainete laser. 1960 : Mikrolaine laser avastati Orioni udukogus. 1965 : Mikrolaine laserit kasutades avastati kosmilise tagatausta radiatsioon. 1966 : Esimene gaasdünaamiline laser. 1970 : Esimene laseri töötamise tõestamine tähtedel. 1973 : Laserit kasutades kvasarite avastamine. 1979 : Orioni udukous täheleid, kasutades infrapunalaserit. 1981 : Avastati Marsi ja Veenuse atmosfäär, kasutades süsihappegaas laserit. 1984 : Esimene rõntgenlaser 1993 : Gaasühendus plasmalaser. 1994 : Tehislaser tähtede vahel rändamas (kosmoses) 1995 : Kuiper Airborne Observatoorium avastab pikamaa infrapunalaserkiirguse tähel
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Õpik lk. 99-100 Mõisted Adaptiivne radiatsioon evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike Analoogilised elundid sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda) Biaarne nomenklatuur Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure
Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme 8 hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites. ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon CEN - Euroopa Standardikomitee Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA,PINNAS Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba;
Üks a on rotatsioonis ja teine tautomeeris. Guaniin saab paaduda adeniiniga. Indutseeritud Mutatsioone saab esile kutsuda kemikaalide ja temperatuuriga. Kuigi röntgenkiirgus suurendab mutatsioonisagedust, röntgenkiirguse poolt põhjustatud mutatsioonide muster on sarnane loomulikele ehk spontaansetele mutatsioonidele. Mutatsioonid on juhuslikud, ei teki täpselt vastavalt raku vajadusele. 13. DNA reparatsioon (tüübid, töö põhimõte) Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Oletatakse, et spontaanse hävimise tõttu hävib iga päev igas raku DNA tuhandeid nukleiinhappeid. Mõned vead kaasnevad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooniga. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis tegelevad nende vigade parandamisega. Selle eest vastutavad ensüümid on evolutsioonis püsinud samasugustena st nad on samasugused bakteril, äädikakärbsel, pärmil, inimesel.
fagotsüteeritakse teiste rakkude poolt. nekroosi puhul satuvad (kahjustab teisi rakke ja põhjustab põletikku) 90. Apoptoosi põhjustavad tegurid/signaalid. Retseprotite aktivatsioon: (Fas retseptor/fas ligand; tsütokiinide poolt indutseeritud) Otsene mitokondri kahjustus: (vabad radikaalid, hüpoksia (kudede hapnikuvaegus), tsütosoolis oleva vaba kaltsiumi taseme tõus, atp vähenemine) Rakumembraani kahjustus: vabad radikaalid, radiatsioon Parandamatu DNA kahjustus: radiatsioon, kemoteraapia, mitoosi vead 91. Apoptoosi etapid ja faasid (millisest faasist alates on apoteoos pöördumatu?). 1) Käivitamise/signaliseerimise faas – pöörduv etapp, morfoloogilisi muutuseid pole veel näha a. Aktiveeritakse molekulaarsed süsteemid: Bcl-2 perekonna valgud (Bax, Bad, Bak, Bid) ning initsiaatori kaspaasid (2, 8, 9, 10) 2) Elektrofaas – rakk hakkab kahanema ja tekitab protsess muutub pöördumatuks a
kare vesi) + C vitamiinirikas toit. Kasvajad ja dieet Mõned liias olevad komponendid võivad suurendada vähiriski: · liigsed toidukalorid; · liigne valk, alkohol, nitraadid, pestitsiidid; · toidulisandid (pipar, sinep); · säilitusained. Kantserogeenselt toimivad: · asbest, tubakas, alkohol; · rasva, valgu, vitamiinide vaegus; · endogeensete hormoonide vähenemine, eksogeensete hormoonide lisamine; · kemikaalid, radiatsioon, ravimid; · viirused; · nitrosoühendid (suitsutooted), sahhariin. Soovitusi rasvade vähendamiseks toidus · Alternatiivid rasvas praadimisele - keetmine, aurutamine; · vahetada õlisid regulaarselt, rohkem kasutada polüküllastumata rasvhappeid sisaldavaid õlisid; · kasutada lahjat liha; · koore asemel madala kalorsusega jogurt; · kus võimalik, asendada või taimeõliga; · majoneesi saab edukalt lahjendada õunamahla või piimaga.
gaase ning sobib reuma, podagra, neerukivide ja kusepõiekivide korral. · Võetakse 0,5 kg mett, sellesse peenestatakse 250 g küüslauku, 250 g sibulat, 250 g mädarõigast ning 250 g jõhvikaid. Segu hoitakse külmikus 3 päeva. Seejärel tarvitatakse söögi juurde 1-2 spl päevas. Segu sobib ateroskleroosi vastu, bronhiidi, kopsupõletiku, gripi perioodil, üldise nõrkuse ja kehvveresuse korral. KIIRGUSED Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. · UV KIIRGUS Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus. · UV-KIIRGUSE TUNGIMINE NAHKA Nahapinnale jõudnud UV-kiirgus neeldub, peegeldub ja hajub. Peegeldumine ja hajumine toimub ka erinevatel nahastruktuuridel (karvanääpsud, rasunäärmed, rakuelemendid). VALGUSRAVI Päikesevalguse parandavat efekti on märganud meist kõik
- endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil ja Galapagose saartel *Galapagose kilpkonn *Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist - 1) mitmekesistumine organismid kohastuvad uute tingimustega - adaptviine radiatsioon ühest eelasriigist alguse saanud kiire uue liigi teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid - 3) liikide väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine loodusest Eluslooduse klassifitseerimine Süstemaatika - põhineb organismide omavahelisel sugulusel - taksonoomia organismide rühmitamisega tegelev teadusharu
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
13-17kraadi. Füsioloogid pakuvad ruumides talvel +20,suvel +22. Alasti inimesele +28. Tegevuseta inimene tunnetab 2 kraadise täpsusega. Tegevusega inimene tajub 8 kraadise vahega. Niiskeõhk on parem soojusjuht kui kuiv õhk. Õhu niiskuse juures 65% on sobiv temp 22 kraadi. 30% +26. · Märja termomeetri temp tm- kasut suhtelise niiskuse määramiseks psühromeetri abil. Selle abil saab määrata ülejäänud parameetrid. · Radiatsioon temperatuur e kiirgustemp tr=t1A1+t2+A2+....+An/A1+A2+An [0c] · Oparatiiv temp top-operatiiv temp arvestab inimese soojuslevi nii kiirguse kui ka konveksiooni teel. Kuna soojus eraldub konveksiooni ja kiirguse teel. Tuloeb arvestada kiirgus temp kui ka konveksioon temperatuuri. Top=tõ+tr/2. · Põranda kütte temp Põranda soojust mõjutab ka põranda materjali. · Õhuliikumine Talvel on norm 0,15..0,2, suvel 0,25...0,3m/sek
Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest. Amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Üks amorfse aine näide on pigi. Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Soojuslik tasakaal ehk soojustasakaal on keha või süsteemi olek, kus saadava ja äraantava soojuse (energia) kogused on võrdsed. Energia saab seejuures üle kanduda soojusjuhtivuse, kiirguse ja konvektsiooni teel. Samuti mõjutab soojuslikku tasakaalu pealelangeva kiirguse tagasipeegeldumine. Soojusliku tasakaalu olekus kehade temperatuur ei muutu.
· Närvisüsteem ja hormoonid suurendavad arterite seintes olevate lihaste toonust * Verd suunatakse valikuliselt olulistesse kudedesse: · Vähendatakse seedesüsteemist · Suurendatakse lihastes · Säilitatakse närvisüsteemis Termoregulatsioon *Inimene on homeotermiline *Keha temperatuur kõigub 1°C (36.1 .. 37.8) *Keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldamise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame: * Ainevahetuslik soojus, * Keskkonna soojus Loovutame: * Radiatsioon ehk soojuskiirgus, * Konduktsioon, * Konvektsioon, * Aurustumine Soojuse tootmine * Rahu olukorras toodab keha soojust 1.5 kcal/min, * Füüsilisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Treenitusseisund Kohanemine pikaajalise füüsilise koormuse mõjule. Tagajärg sõltub treeningu ülesehitusest. * Suureneb hapniku tarbimise võime: · Kopsude funktsioon · Südame funktsioon · Vere funktsioon · Veresoonte funktsioon · Lihase energeetiline funktsioon
(degradeerub). Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. 34.Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Valgus on ökosüateemis vajalik kiirgusenergiana läbi fotosünteesi. Suurem osa energiast ökosüsteemis pärineb päikeselt, osa mullamineraalide keemiliste sidemete energiast. Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul. Selle perioodiline muutumine tingib teatud rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega.
juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne.
metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Keskkonnalal puudub legaal definitsioon Lubade liigid: kompleksluba ning lihtluba. 1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba;
metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Keskkonnalal puudub legaal definitsioon Lubade liigid: kompleksluba ning lihtluba. 1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba;
lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid.
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
viljastuvõimelised. · Speramtosoidid läbivad teekonna munajuhadeni väga individuaalselt, max 5 minutit ( on väga hea viljastusvõimega), muidu mõni tund. · Viljastusvõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub
· Tromboos verehüüvete, trombide teke väliselt vigastamata veresoontes, põhjuseks kas veresoonte sisekesta vigastused või hepariini vähesus. · Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon mikrotrombide teke korraga paljudes väikestes veresoontes, põhjuseks pH muutus, mikroobimürgi või hoopis ravimi toime. · Trombotsütopeenia trombotsüütide vähesus sagedased väikesed verejooksud kudede sees, põhjuseks luuüdi kasvaja, radiatsioon või mürk. · Hemofiilia veritsustõbi iga väike vigastus toob kaasa suure, sageli eluohtliku verejooksu, põhjuseks päritav geenidefekt, mistõttu ei toodeta piisavalt mingit hüübimisfaktorit. Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest. Selle koostises olevad ained: · plasmavalgud albumiinid väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad
Heaolu nissiruumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Gaussi kõvera parameetrid: keskväärtus, o optimum, liigil kõige parem olla. Nissi laiust näitab tolerants - t ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. < tolerantsuskõver, Gaussi-kõver Min u Max F (ökoloogiline faktor) Amplituud u- optimum 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO 2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm. Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Punast neelatakse väga intensiivselt. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. See on umbes 44% päikesekiirgusest. Taimedelt peegeldub atmosfääri
hemoglobiini sisalduse tõus. Tekib krooniliste haiguste järel, teatud ravimid /viivad vett välja/ või ka pärilik. *Leukotsütoos valgeliblede rohkus ringlevas veres. Tekib nakkushaiguste, põletikuliste protsesside, koekärbuse, ajukahjustuse korral, vahel ka ravimi kasutamisest. *Leukopeenia vere valgeliblede vähesus. Võib sugeneda valgeliblede tekke vähenemisest luuüdis või nende ülemäära kiirest hävimisest ringlevas veres., kuid seda võib põhjustada ka nakkushaigused, radiatsioon, mõne aine või ravimi toksiline toime verre või vereloomeelundisse. *Leukeemia valgeveresus. Vereloome tüviraku kasvajaline protsess, pahaloomuline haigus, millele on iseloomulik kõigi vereloomeelundite kahjustus. Tekkepõhjusi palju. Vere pH ja selle muutumise piirid ja vere viskoossus. PH arvuline väärtus negatiivne kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number
meioosi käigus. Allopolüploidid - tekivad kahe erineva kromosoomistikuga sugulasliigi hübridiseerumisel. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis · krüptilised liigid evolutsiooni käigus tekkinud uus liik, mis on ökoloogiliselt ning välimuselt sarnane oma eellase ja lähisugulastega, aga asustab hoopis teist paika. · adaptiivne radiatsioon ehk mitmekesistumine uute nisside hõivamine pärast suuremat väljasuremist või uue piirkonna asustamist. Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast · Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu.
Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga. 2. Biosfääri piirid (seda limiteerivad tegurid) ja maht. Biosfääri ülemiseks piiriks loetakse ligikaudu 7 km, sest nii kõrgel võib veel leida autotroofseid taimi ning lendavad mitmed linnuliigid. Biosfääri levikut kõrgemale piiravad madal temp., O 2 vähesus ning kõrge radiatsioon. *Biosfääri alumine piir veekogudes ning maismaal on eri sügavusel. Ookeani süvaosades ulatub elustik tavaliselt ca 0,5 km kaugusele põhjast. Sügavamale tungimiseks on takistuseks mürgised lagugaasid (H 2S). Okasnahkseid, ainuõõsseid ja väheharjasusse on leitud ka 10,7 km sügavuselt. Maismaa all litosfääris võib elutegevust kohata 3-3,2 km sügavuseni. Siin on limiteerivateks faktoriteks kõrge rõhk ning temp. (3 km sügavuses ca 100 ºC). 3,1-3,2
kasv läbi ca 500 miljoni aasta ja esimese kiire radieerumine vahest ca 20 MA jooksul (joonis). Eriti kui lisada, et mammaalid olid eelneva ca 130 MA jooksul olemas, kuid praktiliselt ei hargnenud. Mis põhjustab niisugusi erinevusi ? Mammaalide puhul vastatakse, et need olid dinosaurused, kes olid okupeerinud mammaalidele sobivad ökoloogilised nischid ja oli vaja viimaste kadumist, et saaks alata imetajate radiatsioon. Siit üldistus, milles on kindlasti suur tõetera - et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise, juba ammu enne radieerunud kõrgema taksoni allakäik. Kuid miks see nii toimub ? Eriti siis, kui me räägime samade nischide hõivamisest ? Esiteks - me võime eeldada võistlust ja öelda, et teise, uuema kõrgema taksoni esindajad tõrjusid vanema välja. Teiseks - me võime eeldada, et vanem takson "degenereerus" hoopis muudel põhjustel ja
tungimises läbi organi seina lümfi- ja vereringesse, mis mõnikord viib endogeensele infektsioonile. § Düsbioosi esilekutsuvad mõjustused võivad toimida: § otseselt mikrobiootale ekstreemne toit, antibakteriaalsed ained); § makroorganismile - mitmesugused sisehaigused, stress, sisesekretsiooninihked, organite anatoomia muutused, vananemine; § tervikuna süsteemile "organism-mikrobioota" - mitmesugused ravimid, kliimamuutused, radiatsioon. § Tänu mikrobioota püsilikkusele taastub enamasti 1-2 nädala jooksul pärast kahjustava teguri toime lakkamist esialgne mikroobide koostis. Mikroobide translokatsioon § Bakterite translokatsioon on elusate bakterite seedetrakti limaskestast läbiminek ja sattumine mesenteriaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja vereringesse. § Translokatsiooni positiivne külg immuunstimulatsioon § Translokatsioni negatiivne külg - endogeenne infektsioon
ÖKOLOOGIA (LTOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2019. a. 1. Ökoloogia – aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš; 4. Ökoloogiline nišš, selle graafiline kujutamine, n-mõõtmeline eukleidiline niširuum, selle teljed ehk niši dimensioonid; 5. Liebigi seadus; 6. Ressursid: radiatsioon (PAR, selle omadused ja lainepikkused), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik, C3 ja C4 taimed, CAM fotosüntees sukulentidel; 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, kliima, pH, soolsus, bioomide asend sademete hulga ja aasta keskmise temperatuuri poolt määratud kahemõõtmelises ruumis; 8. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus, näited; 9. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 10
Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Evasioon loomade ebakorrapärane massiline liikumine mingilt alalt välja. Vastand on invasioon. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. FAR fotosünteetiliselt aktiivne radiatsioon (kiirgus), lainepikkus 0,380,71 mikromeetrit. Farmireostus õhu, mulla ja vee reostamine loomafarmide juures. Põhjustajateks on väljaheited, tehnoloogiline reovesi, silomahl ja matmata jäetud lõpnud loomad. Fekaalid inimese väljaheited. BHT5 on keskmiselt 17 g/d (sellest 2/3 roojal). Fenotüüp fenoom, organismi ehituslike ja talituslike omaduste summa. F-i käsitletakse kui organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemust. Filtratsioon vee liikumine pinnases
Stress on üldine adaptsioonisündroom. Välimiste ja sisemiste ärritajate mõjul tekkinud mittespetsiifiline reaktsioon, mille eesmärgiks on organismi kohanemisvõime tugevdamine. Stressi põhjustajad e stressorid (nii tugevate ärritajate mõjul kui ka nõrkade ärritajate kestval ja korduval mõjul): Kestev külm/kuumus Trauma Operatsioonid Kestev raske töö Müra Radiatsioon Hapnikuvaegus Normaalse ainevahetuse häirumine Valu Hirm Stressi teke sõltub lisaks ärritajast ka organismi vastuvõtlikkusest stressori toime ajal, seda omakorda mõjutavad Pärilikkus Vanus Sugu Varem üleelatu mõjud Erinevate tegurite koosmõju Muutused organismis: 1) Hüpotalamuse-adenohüpofüüsi-neerupealiste koore aktivatsioon: hüpotalamuse
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Tekib krooniliste haiguste järel, teatud ravimid /viivad vett välja/ või ka pärilik. *Leukotsütoos valgeliblede rohkus ringlevas veres. Tekib nakkushaiguste, põletikuliste protsesside, koekärbuse, ajukahjustuse korral, vahel ka ravimi kasutamisest. *Leukopeenia vere valgeliblede vähesus. Võib sugeneda valgeliblede tekke vähenemisest luuüdis või nende ülemäära kiirest hävimisest ringlevas veres., kuid seda võib põhjustada ka nakkushaigused, radiatsioon, mõne aine või ravimi toksiline toime verre või vereloomeelundisse. *Leukeemia valgeveresus. Vereloome tüviraku kasvajaline protsess, pahaloomuline haigus, millele on iseloomulik kõigi vereloomeelundite kahjustus. Tekkepõhjusi palju. Vere pH ja selle muutumise piirid ja vere viskoossus. PH arvuline väärtus negatiivne kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number
histoonid, tsükliin, Sp-100 Tsütoskeleti komponendid aktiin, tubuliin, keratin Ensüümid 2-oksohapete dehüdrogenaasid aminoatsüül tRNA süntetaasid müeloperoksidaas jm (IgG Fc, adhesioonimolekulid, kollageenid, HSP valgud) Autoimmuunsuse tekkes osalevatel välisfaktoritel on kas: otsene mõju (ristreaktsioonid, immuunsüsteemi aktiveerumine jm): mikroorganismid, toiduained kaudne mõju:UV kiirgus, radiatsioon, kemikaalid jms Autoimmuunhaiguste (AIH) loommudelid on näidanud, et infektsioonid võivad AIH esile kutsuda. Adjuvantidega südamevalkude manustamisel hiirtele võib indutseerida müokardiiti, st AIH välja kujunemiseks ei ole tingimata vajalik aktiivne infektsioon. Samuti on näidatud, et erinevad mikroobid võivad põhjustada ühte ja sama AIH sarnaste mehhanismide abil. AIH ja infektsiooni vahelist seost kutsutakse sageli molekulaarseks mimikriks
aastaks KNS kasvuspurdid arenguhäirete tekkepõhjused: PROTSESS AEG • eksogeensed faktorid: Neuronaalse produktsiooni lõpp 24-25 g.n. – toitumine, Dentr./sünapsite areng • sünd-12k. – radiatsioon, • sünd 7-9.a. – viirused, – medikamendid, – kemikaalid, Müelinisatsioon 11-12a.
3.7 Ülekuumenemine. Kehatemperatuuri tõusmisel üle 20C võrra ilmneb südametegevuse häireid ja saabub märgatav töövõime langus. Temperatuuri tõus üle 4-50C aga ei võimalda organismi elutegevuse jätkumist. See küsimus võib teravalt üles kerkida autonoomsetes tingimustes olevate päästetute jaoks troopilises tsoonis. Kõrge õhutemperatuur koos kõrge õhuniiskusega seab inimesed äärmiselt ebasoodsasse temperatuurivahetuse olu-korda. Päikese radiatsioon troopikas on peaaegu 2 korda kõrgem kui keskmistel laiuskraadidel, kusjuures spekter on nihutatud infrapunase suunas, mis tähendab just soojusradiatsiooni suuremat osa. Soojuskoormuse taluvus on individuaalne ja võib isegi ühel inimesel muutuda olenevalt seisundist, koormusest jne. Isegi väike alkoholikogus organismis vähendab tunduvalt organismi vastupidavust kuumusele. Maksimaalselt lubatav kehatemperatuur (keele all)
nendel, kes kõige paremini kohanesid, olid parimad šansid oma geene levitada – areneb välja mõni ebatavaline geneetiline omapära. Samuti on vastsündinute suremus maailmas langenud ja inimese eluiga pikenenud, mistõttu looduslik valik ei mängi evolutsiooniprotsessides enam nii suurt rolli kui varem. Siiski nendivad teadlased, et geenide muteerumist võivad jätkuvalt põhjustada keemiatööstus ja radiatsioon. Teised teadlased aga väidavad hoopis, et kuna kultuur on geenide loodusliku valiku keskkonda tohutult muutnud, siis on valiku surve viimaste aastatuhandete jooksul olnud erakordselt tugev. Inimpopulatsiooni kiire kasv ning tormiliselt muutunud keskkonna- ja kultuuritegurid on evolutsiooni hoopis kiirendanud. On ju viimased paarkümmend tuhat aastat olnud inimeste elus tormiliste muutuste aeg: on kogetud paljusid uusi haigusi, üle mindud põllumajanduslikule
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
) Provokatsioon ehk esilekutsuja: mis kutsub sümptomeid esile, mis leevendab, mis raskendab neid? Iseloom: kas te oskate südameprobleemi kirjeldada? Milles sümptomid väljenduvad? Südamepekslemine (tugev), kiirenenud südametegevus, angina pectoris, peapööritus, düspnoe, šokk, teadvusetus. Kas teil esinesid need sümptomid juba varem või tekkisid need alles koos südame rütmihäiretega? (Kana ja muna problemaatika ehk kumb oli enne?) Radiatsioon, kiirgumine: – kuhu valu kiirgub (nt õlga, kätte, lõuga, kuklasse, selga)? Tükitunne kurgus ? Tõsisus: kui tõsised on kaebused – mil määral piiravad rütmihäired igapäevategevusi? Aeg: millal tekkisid, äkitsi/aeglaselt, sammhaaval? Kas te olete sellega seoses kunagi ravi saanud? Täiendavad küsimused: Kas perekonnas on esinenud sarnaseid haigusjuhtumeid? Milliseid ravimeid te tarvitate? (Nt Lasix – hüpokaleemia oht; vt allpool loetletud ravimid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
