Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
. Kolmes ülekuumenenud reaktoris toimusid plahvatused ja vigastatud reaktoritest lekkis keskkonda radioaktiivset ainet. Reaktorite mahajahutamise käigus on tekkinud märkimisväärne kogus radioaktiivselt saastunud vett. Prantsuse tuumaohutusagentuuri ASN hinnangul vastas õnnetus Jaapani Fukushima tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele, kuid hiljem tõsteti see maksimaalse seitsme peale kuna radiatsioon levis juba õhus , köögiviljades, vees ja ookeanis. Maavärinad võivad tekitada tohutuid kahjustusi ja purustusi. Kõrgemate magnituudlistele maavärinatele võib tihti järgneda ka tsunamid, mis tekitavad omakordas suurt kahju. Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel otsustas Sveits (2034) ja Saksamaa (aastaks 2022) loobuda tuumaenergiast. Kõige ohtlikumad alad on vaikse ookeani ääre alad nagu Jaapan ja Indoneesia. Pidevate
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid E...
plaatide jootmispasta paigutust ja komponente asetust plaadil. Praegu on tehases vanem röntgeni aparaat. Enne oli uuem täisautomatiseeritud ja nelja kaameraga, selline apparaat näitas sees olevat objekti kõigi nurga alt ning see koosnes neljast arvutist, seal oli 8 GB operatiivmälu ja võimas protsessor, et ekraanil oleks parem pilt seesolevast objektist. Röntgen on 2 pikk ja umbes meeter lai. Röntgeni apparadil on väike uks-aken, mis on tinastatud, et radiatsioon vallale ei pääseks, rohkesti tina on ka apparaadi korpuses. Apparaat töötab järgmiselt: Apparaadi laes on kahe elektroodi vahel volframist hõõgniit, mis pannakse töö ajal kõrgpinge alla, sellel juhul vabanevad sealt elektronid ja seinte peal asetsevate magnetite vahel magnetväli juhib need elektronid volframi sulast plaadi vastu, mille põhjusel sellel plaadil olevad aatomid saavutavad vabad elektronid ja energia
CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17. Millistest teguritest võib olla põhjustatud iiveldus ja oksendamine? - Psühhogeenne oksendamine. - Sisekõrva ärritus liikumisest (merehaigus, õhuhaigus). - Haigusprotsessi sümptoom – ureemia, vähk, bakterite toksiinid. - Ravimite kõrvaltoime – digitaalis, östrogeenid, raua preparaadid, tsütostaatikumid. - Radiatsioon -Rasedus 18. Millistele allpool toodud ravimitele on iseloomulik oksendamisvastane toime? a) apomorfiin b) metoklopramiid c) skopolamiin d) ondansetroon e) difenhüdramiin h) kõigile nimetatud ainetele 19. Metoklopramiid ... a) blokeerib dopaminoretseptoreid KNS-s ja kõrvaldab okserefleksi b) on tsentraalse toimega M-kolinoblokaator c) on serotoniiniretseptorite blokaator(5HT3- blokeerimine ja 5HT4 - mimeetiline toime) d) metaboliseerub maksas 20
· süsteemsed sidekoehaigused; · ravimid. Monopeenia (< 0,2 x 109 /l) põhjused: · karvrakuline leukeemia; · aplastiline aneemia; · AIDS; · ravimid, radioteraapia. Eosinofiilia (> 0,4 x 109 /l) põhjused: · allergia, hüpersensitiivusreaktsioonid; · paratsitoosid, infektsioonid; · verehaigused; · kroonilised põletikud; · maksatsirroos; · pahaloomulised kasvajad; · radioteraapia ja radiatsioon. Eosinopeenia (< 0,4 x 109 /l) põhjused: · raske kuluga bakteriaalsed ja viirusinfektsioonid; · pahaloomulised kasvajad; · aplastiline aneemia, pantsütopeenia; · hüpersplenism. Basofiilia (> 0,1 x 109 /l) põhjused: · müeloproliferatiivsed haigused, eelkõige krooniline müeloidne leukeemia (basofiilide hulga suurenemine võib viidata põhihaiguste ägenemisele); · lümfoproliferatiivsed haigused; · hüpersensetiivsusreaktsioonid;
· Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. · Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.
Järgnevas loetelus on toodud välja peamised RLA laureaatide tegevusvaldkonnad 20aasta jooksul: · Rahu ja konflikti otsustavus · Keskkond · Inim- ja tsiviilõigus · Areng, arendus · Visioon ja alternatiivne tulevik · Tervis ja rehabilitatsioon · Lapsed ja haridus · Kultuurilised ja hingelised väärtused 5 · Vähemuste kaitsmine · Energia · Nukleaarprobleemidega tegelemine, Radiatsioon · Toit ja jätkusuutlik põllumajandus · Tarbija jõud · Alternatiivsed tehnoloogiad 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus Ajavahemikul 1980-2000 * Nobel on andnud 214 auhinda kuues * RLA on andnud 94 auhinda kasutamata kategoorias: Rahu, Keemia, Füüsika, kategooriaid, kuid kohaldades väga erinevaid Meditsiin, Ökonoomika ja Kirjandus kriteeriume, mis laadi inimesed ,,viimase aasta
ka gammakiirgus. Ajaloost 1) Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel, kes avastas, et uraaniühendid mõjutavad läbi tumeda paberi fotoplaati. 2) Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. 3) 1898.a. õnnestus neil maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli - polooniumi ja raadiumi. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga, mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi.
· Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus. · Kas olete arvutisõltlane ? · Arvutisõltuvus ja ühiskond. · Pildid arvutisõltuvusest. · Kasutatud materjal. Arvutisõltuvus Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevaringne istumine arvuti taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised haigestumised, mis võivad saada selliste raskete haiguste, nagu infarkt ja insult, põhjusteks, rääkimata veel järsult langevast nägemisetasemest, ärritatavusest, kõrgenenud erutuvusest ja
meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m. Enamasti on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel. Fluvioglatsiaalsed setted- liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid Kiirgus ja selle liigid- Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Elektromagnetiline kiirgus- energia levimine ruumis või keskkonnas elektri- ja magnetvälja lainetusena. Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1mm, raadiolainealad jagatakse lainepikkuse järgi kokkuleppeliselt 12 astmeteks ehk sadedusalaks. Astmed 4..12 on raadiosagedused. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikk, pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineks.
osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb
poolest. Temperatuuri tõstmine kiirendab lahustite aurustumist ja keemilist protsessi, mistõttu viimistlusmaterjali kuivamisaeg lüheneb ja pealekantud laki- või värvikihi kvaliteet paraneb.Temperatuuri tõstmine 10Cvõrra võib kiirendada kuivamist ligikaudu kaks korda. Temperatuuri suurendamisel üle 50C toimub kuivamine juba väga intensiivselt. 16. Põhilisteks kuivatusviisideks on konvektsioon ja radiatsioon, samuti eelsoojendusega kuivatus. Sageli kasutatakse neid kuivatusviise kombineeritult. 17. Konvektsioonkuivatid. Sageli saab konvektsioonkuivatitel eristada järgmisi tsoone: eelsoojendus-, aurustumis-, kuivatus- ja jahutustsoon. 18. IR-kuivatites rakendatakse viimistlusmaterjalile infrapunakiirguse soojendavat mõju. Infrapunakiirgus kujutab endast elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 0,76m-1mm.
pindaktiivsed ained, tööstuskemikaalid, steroidhormoonid ja ravimid, millest üha suuremat tähelepanu on hakatud pöörama ravimitele ja nende esinemisele keskkonnaproovides. 9) Keskkonnasaaste radionukliididega. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil. Tuumareaktsioonide tagajärjel tekib uraani jagunemise jada, mis sisaldab väga radioaktiivseid vaheastmeid, mis lõpuks muutuvad stabiilseks pliiks. 10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust.
o Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib
teeb seda teatud soodustavate tingimuste kokkulangemisel (külmetus, vitamiinide puudus, alatoitumus, teise haiguse põdemine). Samad tegurid võivad aidata kaasa ka eksogeense ärritaja mõjule haigust esile kutsuda. Etioloogilisi faktoreid jaotatakse kolme suuremasse rühma – geneetilised ehk pärilikud, omandatud ja kombineeritud. Omandatud faktorid jagunevad omakorda järgmiselt: 1). füüsikalised – kõrge või madal temperatuur, elekter, õhurõhk, helilained, radiatsioon, keha asendi järsud muutused; 2). mehaanilised – traumasid esile kutsuvad; 3). keemilised - keemilised ained ja mürgid, ka ravimid; 4). bioloogilised – mikroobid, viirused ja parasiidid; 5). hüpoksia ehk hapniku vaegus; 6). immunoloogilised faktorid – ülitundlikkuse teke mingi võõrvalgu, keemilise aine või ravimi suhtes; 7). psühhogeensed – inimestevahelised suhted kodus, tööl. Erilise tähenduse haiguse esilekutsujana omandab teise inimese poolt
Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb
Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. Küttepindades kasutatakse süsinikteraseid. 15. Auruülekuu m e n did Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi). Konvektiivülekuumendi koosneb kollektoritega ühendatud vertikaalsetest siugtorudest või sirmidest. Radiatsioon ülekuumendi sarnaneb konstruktsioonilt kolde ekraanpinnaga. Aur ja põlemisgaasid liiguvad ülekuumendites päri-, vastu- ja segavooluskeemi järgi. Gaaside temperatuur valitakse 950 1100 °C kesk ja kõrgrõhu kateldele ja 850 °C keskrõhukateldele. Kesk- ja kõrgrõhu katelde konvektiivülekuumendid kujundatakse enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C
taksonitel. Ntks lennuvõimetuse teke eri linnurühmadel. Konvergents organismirühmade erinevuste vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest
võimalik TESA/TCSI, agenesia....) erektsiooni ja ejakulatsiooni häired Androloogilised tegurid vanus - spermatosoidite mobiilsus ja morfoloogia ei lange vanusega iga aastaga (1973-1992) langenud spermatosoidide kontsentratsioon 2,6%, liikuvus 0,3% ja morfoloogia 0,7% (Pariisi spermapank) kuumus radiatsioon suitsetamine (morfoloogia) geneetilised faktorid Tubaarsed põhjused (30-40%) munajuhade puudumine põletik munajuhad on suletud infantiilsed munajuhad munajuhade funktsiooni häired Sagedus (uuring 25 riigis - > 1000 lastetu paari)
(antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine. Kui keha temperatuuri on vaja tõsta: 1. Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine: lihasvärin ja kananahk 33
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse. LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja täiesti tühise soojenemisega. LED-valgustite suurim vaenlane on kuumus ja temperatuurikõikumine. Kuumenedes langevad nende eluiga ja valgustusvõime oluliselt.
liiguvad aja jooksul ka Põhjamerre ning muudavad ka selle toksiliseks. Lääne- ja Põhjamere kalapüügi korporatsioonid püüavad igal aastal ligikaudu 2,5 miljonit tonni eri kala, millest suurem osa võib sisaldada oma rakkudes mürkaineid. Teadlased jõudsid järeldusele, et toiduvõrku pidi inimorganismi sattunud kaduvväike kogus mürkkemikaale ei oma ainult toksilist toimet, vaid ka mutageenset mõju. 2.2.1 Mõju inimorganismile Niisamuti nagu radiatsioon omavad ka keemilised mutageenid toimet, mis väljendub inimorganismi somaatiliste ja sugurakkude muudatustes. Arstid teavad, et somaatiliste rakkude väärarengud põhjustavad erinevate kasvajate teket, aga mutatsioonid sugurakkudes põhjustavad tõsiste pärilike muutustega laste sündimisi. Lisaks sellele on teada, et mürkainete stabiilsed ühendid või nende toksilised produktid tekitavad hulga ohtlikumaid tagajärgi kui isegi radioaktiivne kiirgus nende sattumisel inimorganismi
14.30-15.30 Sõidame Poolast Leedusse, kus saab ka teha ühe hilise lõunasöögi pausi. Edasi suundume juba läbi Läti Eestisse. Saabumine lähtekohta on umbes kella 11 ajal. Läbisõit: umbes 740 km. Muud huvitavad Ukraina kohta. Anektoodid: "Kuulsid, Mõkola, meil Ukrainas elab maailma pikim inimene? Ja muudkui kasvab edasi." "No ja siis?" "Vot, mida teevad demokraatia ja vabadus! Nii kui Moskva alt vabaks saime, kohe hakkasime kasvama." "Aga mina varem arvasin, et ... Tsernobõl ja radiatsioon." *** "Milline on kõige suurem riik?" "Ukraina. Tema piir on Karpaatides, pealinn Moskvas, vanglad Siberis, kirikud Kanadas." *** Koer jookseb Ukrainast Venemaale. Piirivalvur küsib miks sa ära jooksed? Koer vastu, et Ukraina on kriisis, kõik on tuksis. Mõne aja pärast tuleb koer tagasi ja tahab Ukrainasse. Miks sa tagasi tulid, küsitakse. Koer vastab: sest Ukrainas võin ma haukuda.
ja likvideerida erioloogilise faktori kahjustav tpime. Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike seisunditega va teetanus ja marutõbi. On seotud kolme protsessiga: ● kudede kahjustus ● mikrotsirkulatsooni muutused ehk eksudatsioon ● rakkude vohamine Põhjused: ● Bioloogilised protsessid ○ parasiidid, seened, bakterid, biirused ● Füüsikalised tegurid: radiatsioon, temp, trauma, surve jne ● Keemilised: ○ Eksogeensed- tugevad happed, alused, mürgid ○ Endogeensed- a/b lõpp-produktid Põhilised morfoloogilised muutused: ● Alteratsioon- koekahjustus. ● Eksudatsioon- reaktsioon vereringe poolt, läheb punaseks ja soojaks. Püütakse kõrvaldada Põletiku tunnused: 1. punetus rubor 2. temperatuuri tõus calor 3
Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka konvektsioonipilve ülemiseks piiriks. Pilet. Pinnase albeedo, kiirgus, sademete tekkimine, sademete liigitamine, sademete tähised. Relatiivne niiskus. Kuidas mõõta õhutemperatuuri? Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona
Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Happevihmade kahju : veekogude hapestumine, hoonete ja kujude kahjustumine jne. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Olulisemad kiirguse liigid on · elektromagnetiline kiirgus raadiolained, soojuskiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakii rgus · heli · radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid,
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu niss ruumis Ökoloogiline niss organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine. Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida.
- keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning
Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. Kiirgused. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. · UV KIIRGUS Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus. · UV-KIIRGUSE TUNGIMINE NAHKA Nahapinnale jõudnud UV-kiirgus neeldub, peegeldub ja hajub. Peegeldumine ja hajumine toimub ka erinevatel nahastruktuuridel (karvanääpsud, rasunäärmed, rakuelemendid). Valgusravi. · UVB TERAAPIA
paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused
Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste ökoloogiliste tingimuste ja konkurentsi tõttu (Darwini vindid). Uue liigi genofondis võivad kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi uued kohastumused uus evolutsioonisuund ja kõrgtaksoni rajaja. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest
elektroonilisest seadmest. Hästi on tuntud veel üks näide, kus riietusesemed klammerdatakse. Klambrit on võimalik eemaldada ainult spetsiaalse seadme abil. Kui klamber eemaldatakse jõuga, valgub riietusesemele tint, mis teeb toote väärtusetuks. Selliseid mooduseid võib kasutada ka jaotuskanalis. Pakkimine keskkonna mõjude vastu. Tooted võivad olla vastuvõtlikud keskkonnale. Peamiselt mõjub kaubale ilm, aga ka: - agressiivsed gaasid ja vedelikud; - tolm; - lõhnad; - radiatsioon. Pakkimine peab kaitsma toodet seda tüüpi keskkonna mõjurite eest. Näiteks kauba pakkimisel kilega hoitakse ära võimalus, et kaup saaks rikutud vihma poolt. Ultraviolettkiirguse eest saab toodet kaitsta näiteks spetsiaalse UV kiirgust mitteläbilaskva kilega. Pakend, kui kaitse transpordil, ladustamisel ning ümberlaadimisel esinevate tegurite eest. Suur töö tehakse kaitsmaks kaupa liikumiste eest transpordil ja ümberlaadimisel. Transpordivahendi järsk
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid.3Kombinatiivne muutlikkus - muutused
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Parandamine: 2 põhimõttelist mehhanismi: vale paardumise korrigeerimine ja meetodid keemiliste kahjustuste kõrvaldamiseks vigaste lõikude väljalõikamise teel. Ensüümidest osalevad endo- ja eksonukleaasid, polümeraasid ja ligaasid. 5. Mutatsioonid on spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Mutageenid on indutseeritud mutatsioonide esilekutsujad: ioniseeriv radiatsioon, UV-kiirgus, keemilised mutageenid (lämmastikushape, heterotsüklilised aluste analoogid, alküleerivad ja interkaleeruvad agendid). (keemilised mutageenid põhjustavad peamiselt vist valesid paardumisi). XXVII TRANSKRIPTSIOON ja GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Transkriptsioon prokarüootidel. Staadiumid: (1) RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorsaiti; (2) polümerisatsiooni initsieerimine
ära , vaikselt areneb · ,,Ökoloogilised" avastused · Kromosoomimuutused Autopolüploidid sama liig piires Allopolüploidid eri liikide vahel · 70-80 % katteseemnetaimedest polüploidid Liikide ökoloogiline eristumine · Krüptilised liigid: välimuselt sarnased, ökoloogiliselt või geograafiliselt eristunud rohutirtsud Austraalias · Adaptatiivne radiatsioon e. mitmekesistumine N: nestelindlased uute nisside hõivamine pärast o suuremat väljasuremist o uue piirkonna asustamist Taksonite väljasuremine Väljasuremine · globaalne takson lakkab olemast · lokaalne - toimub taksoni areaali kahanemine · haruldus kui väljasuremise eelfaas · kohastumus muutuvatele tingimustele ( on väljasuremine) keskkonnas
rakendatavuse seisukohast. 4. Kasuta tulemusi patsientide ravis. 5. Hinda oma võimekust küsimustele õigeid vastuseid leida. 16.Haiguse determinandi mõiste Determinandid (määravad tegurid) tegurid, mille muutumisel muutub samuti haiguse esinemissagedus või haiguse tunnused. 17.Selgita haiguste paljupõhjuselisuse kontseptsiooni 18.Too näited eluta (mittenakkavatest) haigusetekijatest Füüsikalised mehaanilised (trauma, surve), termilised (kuumus, külm), radiatsioon, müra, valgusreziim Keemilised eksogeensed (plii ja muud kemikaalid), endogeensed (kusihape) Toitelised puudus, liig Sotsiaalsed (liiga tihe asustus) 19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid,
Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt); Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse süsinuku küljest jõuga ära
Regeneratiivse ehk Junkers tüüpi ülekuumendi täidis on metall või keraamiline, seal toimub pöörlemine. Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi). Konvektiivülekuumendi koosneb kollektoritega ühendatud vertikaalsetest siugtorudest või sirmidest. Radiatsioon ülekuumendi sarnaneb konstruktsioonilt kolde ekraanpinnaga. Aur ja põlemisgaasid liiguvad ülekuumendites päri-, vastu- ja segavooluskeemi järgi. Gaaside temperatuur valitakse 950 1100 °C kesk ja kõrgrõhu kateldele ja 850 °C keskrõhukateldele. Kesk- ja kõrgrõhu katelde konvektiivülekuumendid kujundatakse enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C
lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lôimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kôigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid. 1) Radiatsioon: taimed vôtavad radioaktiivseid elemente vastu ôhust ja/vôi mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade ja -relvade kasutuselevôtt on olukorda muutnud. Môôdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tôusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev. Kiirituse môju
· Speramtosoidid läbivad teekonna munajuhadeni väga individuaalselt, max 5 minutit ( on väga hea viljastusvõimega), muidu mõni tund. · Viljastusvõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub
Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks ( näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 34. Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). 35
· Speramtosoidid läbivad teekonna munajuhadeni väga individuaalselt, max 5 minutit ( on väga hea viljastusvõimega), muidu mõni tund. · Viljastusõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 milj spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 mil/ml, siis, selline ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib olla mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · KK saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekraadi viskoosus väheneb, emakakael avaneb, see on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub
Õhu temp muutus ruumi kõrguse ulatuses oleneb kütmise viisist. Lagi ja põrant küttesüsteemid annavad kõige ühtlasema temp ruumis. Keskmine kiirgus temp on mõtteline inimest ümbritsevate pindade 8 ühesugune temp mille korral inim keha kiirguslik soojusülekanne on võrdne tegelikule olukorrale vastava kiirgus leviga ja sõltub inimese paiknemisest ruumis ja pindade temp-st. E R Keskmine radiatsioon temp kujutab endast ruumi kõikide pindade t1 A1 + t 2 A2 + t 3 A3 + ... keskmise temp-ga(kaalutud keskmine). E R = A1 + A2 + A3 + ... Kiirguslik ruumi asümmeeria selle asümmeetria seisukohalt on inimene kõige tundlikum sooja lae suhtes ja kõige vähem tundlikum sooja seina suhtes(vt lk 4B joonis 3). Ntx: kui kiirguslik asümmeertia on 10 kraadi siis sooja lae suhtes rahulolematuid 20% ja sooja seina suhtes 5%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
