põletushaavu 30 km radiuses. Kahju/Võimsus 1 Kt 20 Kt 1 Mt 20 Mt Tapvad 0.5 km 2.0 km 10 km 30 km põletused 3.astme 0.6 km 2.5 km 12 km 38 km põletused 2.astme 0.8 km 3.2 km 15 km 44 km põletused 1.astme 1.1 km 4.2 km 19 km 53 km põletused 3.3 Radiatsioon Radiatsioon neelab u. 5% tuumarelva energiast. Hüpotsentrist kaugemal väheneb radiatsioon märgatavalt. Enam kui 50 kt relvade puhul ei mängi radiatsioon enam mingit rolli, kuna muu kahju on liiga suur. 4. Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_nuclear_weapons http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapon_design http://en.wikipedia.org/wiki/Effects_of_nuclear_explosions http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapons_delivery http://en
varasema raseduse järel Joonis 3 2008 Ø VILJATUS PUUDUTAB IGA VIIENDAT KOOSELAVAT PAARI Selle põhjused on: 40% naistepoolsed ja 40% meestepoolsed 10% mõlemapoolsed 10% pole teada Joonis 3 Vijatuse sümptomid ja põhjused: Võimetus soovi korral rasestuda Menstruaaltsükli häired Kriptorhism Trauma/ põletik Erektsiooni ja ejakulatsioonihäired Vanus Rasked üldhaigused, Radiatsioon Suitsetamine Uimastid Suguhaigused jpt Rasked üldhaigused, Radiatsioon Suitsetamine Narkootikumid Suguhaigused jpt LASTETUSE RAVIMINE Psühholoogiline Põletikuvastane Ovulatsiooni induktsioon Kirurgiline Kunstlik viljastamine Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid: http://www.meelespea.net/rasedus/planeerimine/viljatus/sumptomid/index.php http://www.viljatus.ee/ [Joonis 1]- http://www.viljatus.ee/viljatuse-abc
02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia
Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne...
lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lõimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kõigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid. 1) Radiatsioon: taimed võtavad radioaktiivseid elemente vastu õhust ja/või mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tõusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev
FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED Pikk paigalistumine Ülekuumenemine Öised ülevalolemised Kiirgus Ebaregulaarne WCs käimine INSENERID JA TEHNILINE PERSONAL LABORITES Elektromagneetiline kiirgus Kemikaalid Kõrge radiatsioon PUUVILLATÖÖSTUSE TÖÖTAJAD Värvained Kemikaalid KOKAD JA KÖÖGITÖÖLISED Pidev kuumus Ebaregulaarne WCs käimine Stress KEEVITAJAD Kokkupuude keevitusgaasidega Vigastused Kuumus AITÄH KUULAMAST!
vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud, sest radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt: Lööklaine (Blast)--40-60% energiast Termiline radiatsioon (Thermal radiation)--30-50% energiast Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt)
lainepikkuste vahele. Infrapunalained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra- all), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. 3) Kommunikatsioon - Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. 4) Soojendamine - Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi
keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi. · Divergentsiks ehk liigiliseks mitmekesistumiseks nimetatakse vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. · Adaptiivne radiatsioon toimub kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri populatsioonid eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. · Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogilisteks elunditeks.
Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon
750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel suurema temperatuuriga sihtmärke kindlaks teha nagu inimesed ja sõidukid. Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel. Suits on infrapunakiirguses rohkem läbipaistev kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid
Adaptiivne radiatsioon-evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Analoogilised elundid-eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasl...
a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon c) deklaratsioon d) mikrofon 11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana
Toimub tuumalõhustumine ehk suur aatomituum laguneb suuremateks (enam- vähem võrdseteks) tükkideks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. Radioaktiivne kiirgus: Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium-4 tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi
1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents ...
Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei maininud, et kõik need noored mehed, kes tagasi tulevad, ei taha enam kunagi lapsi saada, sest kiirguse tõttu sünniksid nad mutatsioonidega. Arvatakse, et radiatsiooni mõju all kannatasid 100 miljonid inimesed, kaasaarvatud eestlased. Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema enda isa oli Ukraina tuumajaama juht ning ta lendas üle põleva reaktori, et mõõta selle kiiritust – ta suri selle pärast hiljem. Eestimaa ja teiste maade mehed saadeti sinna koristustöödeks. Katuse koristamiseks olid robotid, aga kõrge radiatsiooni pärast lõppesid robotid töötamise. Anti meestele kaitseriietus
kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute
Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas
.............................................10 10. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................11 11. ALLIKAD.....................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed ja footonid, mis tekivad tuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1]
radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. · Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt: · Lööklaine (Blast)--40-60% energiast · Termiline radiatsioon (Thermal radiation)--30-50% energiast · Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast · Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine · Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. · Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16
mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma- objection vastuväide off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma
ära tuli. Ahhh kui hea tunne. Olen lennukis just õhku tõusmas. See hetk, kui rattad ei ole enam maas. Imelik, et mulle meeldib see tunne, kuid see teadmatus, mis mind emotsioonaalselt tuleviku suhtes tabab, ei meeldi. Kunagi meeldis. Nüüd olen ara harjunud kontrolliga. Masendav. Silveri emotsioonid on äärimiselt huvitavad, selles mõttes et ühest poolest tal on kahju et ta läheb headelt sõbradelt ära kuid mõnus ka siis et radiatsioon ei riku tema tervist ära ja ta ei sure varakult võrreldes nendega kes töötasid tuumajaamades ja võtsid enda elu selle jaoks et päästa just terve põlvkonna eest, et radiatsioon ei mõjutaks ka neid. Pärast selle juttu intervjuuritav inimene võtab klaasist vett ja rahustab enda emotsioone võrreldes ette juhtumisega riigis, kus on vastavalt kriisiolukord. Indrekul hakkab huvitavaks minema, ning järgmiseks arutluseks tuleb
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Дополнительно в loeng8, там тщательно описано, стр. 10. 2. Külm – mikroobistaatiline, aeglustab mikroobide kasvu. Külmutamine 0- 15 kraadi ja sügavkülmutamine alla 0 kraadi. 3. Desinfitseerimine – järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse. Suhteliselt ebaefektiivne, sest paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime kasvada ja paljuneda. Lüofiliseerimine – külmkuivatamine, säilitamine. 4. Radiatsioon – ioniseeriv tungib sügavale, ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Hävitab bakterirakud ja endospoorid, kuid mõned viirused võivad ellu jääda. UV kiirgus steriliseerib pindmiselt, tungimata läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne. Kasutatakse tavaliselt õhu steriliseerimiseks laboris, operatsioonitubades jne. UV valgus tekitab tümiini dimeere, mis takistavad replikatsiooni. 5
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse ta...
soovitud tulemuseni. Päiksepatarei. 8.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda. 9.Milliseid radioaktiivse lagunemise liike oskad nimetada? Mis nende käigus toimub? Radioaktiivse lagunemise seadus- selle kaudu saame välja arvutada radioaktiivsete aatomite arvu antud aines teatud aja möödumisel. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. a- kiirgus- positiivne kiirgus, langevad magnetväljast kõrvale, heeliumi aatomi tuumad, kiirgus nõrk läbib vaevu paberi. b- kiirgus- negatiivne kiirgus, lagunevad magnetväljast kõrvale, kiiresti liikuv elektron võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10
sõna, mida peaks tõlkima kui pommi all olnud inimest. 1950. aasta rahvaloendusega tuvastati Jaapanis 280 000 isikut, kes olid elanud üle tuumaplahvatuse. Iga kümnendat hüpotsentris olnud inimest ootas vähisurm. Nende eest hoolitsemine sai nüüd Jaapani arstiteaduse peaprobleemiks. Ainsa pärast plahvatuse lööklainet püsti jäänud Hiroshima hoone A-Bomb Dome’i ümber on kohutavat päeva mälestama ehitatud memoriaal. Püsivat ohtu algelised tuumapommid õnneks ei jätnud, radiatsioon ei ületa täna looduslikku fooni. Loodus elas plahvatuse üle. Juba paar kuud pärast plahvatust läks lehte üks sealsetest söestunud iidsetest hõlmikpuudest, Hiroshima kannab aga eriti suurt hoolt puude eest, mis tuumaplahvatuse üle elasid – lähim neist, üks leinapaju, kasvas 370 meetrit hüpotsentrist. Jaapani võimudele tuli Hiroshima häving ootamatult, esialgu ei suutnud armeejuhtkond kuidagi aru saada, miks igasugune kontakt linnaga katkes.
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid (Baikalskis), soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna
jälgimiseks, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita,lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Infrapunaastronoomias on kasutusel teleskoobid,mis on varustatud infrapunasensoritega, nendega näiteks avastatakse ja uuritakse molekulaarpilvi. Otsitakse ja avastatakse ka madala temperatuuriga taevakehi, näiteks planeete. Infrapunakiirgust kasutataks öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust,et objekti näha, dedekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Soojemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad.Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel suurema temperatuuriga sihtmärke kindlaks teha nagu inimesed ja sõidukid.Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel.Infrapunakiirguses on suits rohkem läbipaistev kui valguses,seepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel,kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel.
Radioaktiivne kiirgus Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
olla ajaline, käitumislik v mehaaniline Ajaline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest Käitumislik populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest Mehaaniline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikude genitaalide v sugurakkuse sobimatusest Endeem takson, mille leviala piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga Adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist v grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke Evolutsiooniline täiustumine Lihtsustumine Väljasuremine Massiline väljasuremine
Kivimite maht ei määra kindlaks veel, palju neid liike leiame, oluline paljandamine ehk kättesaadavus funktsioon sellest, millises geoloogilises kaadris on esindatud. Asjasse tuleks tinglikult suhtuda. Näiteks juuras, triiases suur maht, aga vähe liike saada. Mineviku suured globaalsündmused radiatsioonid, väljasuremised. Kui ületab mingi teatud fooni, on sel geoloogilised põhjused. Ei suuda kuidagi organismidele programmeerida sellist väljauremismehhanismi. Radiatsioon uued ajastud, muutused jne võimaldavad okupeerida uusi ökonisse, väljasuremisel vabaneb neid samuti. Väljasuremised ka kokkuleppeline foon alla 10 (25) protsenti sugukondade kadumine. Siis on olulised välised mõjurid mängus. Mida kõrgem taksononoomiline üksus, seda vähem drastiline on vähenemine statistikas. Soovitatakse perekondi või sugukondi uurida, see iseloomustab väljasuremissündmust. Väljasuremine pole ilmselt sisse
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust ...
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas, siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saaks jälgida maalt.
(Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest. · Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Antiikaja aatom Demokritos (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist. 19.saj
960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[viide?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). 6 Baikali kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal Dwc
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
käitumuslik isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest eriliikide loomad kohtuvad, aga ei paaritu mehaaniline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikide genitaalide või sugurakkude sobimatusest endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt- järv, saar, mäestik) nt Madagaskat, Austraalia, Hawaii. Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi. adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest UUTE LIIKIDE TEKKIMINE uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu allopatriline liigiteke populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism
lastel Fukushima ümbruskonnast ning see arv saab ainult tõusta. Strontsium-90 matkib kaltsiumit ning läheb luudesse. Planet Infowars teatas, et California rannajoon on muutumas surnud tsooniks. Nimelt on hakatud rannas märkama ebanormaalset vaikust ning eluslooduse puudumist. Vähemaks on jäänud nii vetikaid, nuivähke, merisiile, tigusid ja isegi kajakaid. Eelmisel sügisel tehtud uuring jõudis järeldusele, et Fukushima katastroofist pärinev radiatsioon võib aastakümneid negatiivselt mõjutada inimelusid terve Põhja-Ameerika lääneranniku ulatuses. Wall Street Journali sõnul kulub Fukushima puhastamiseks kuni 40 aastat. Yale’i ülikooli professor Charles Perrow hoiatab, et kui Fukushima koristamist ei käsitleta 100% täpsusega, võib inimkond olla ohustatud tuhandeid aastaid. Tema sõnul on tingimused neljanda üksuse basseinis, 100 jalga (30,48 m) maa kohal, hädaohtlikud ning kui
Kui ainekogus on kriitilisest massist väiksem, siis lendab enamik neutroneid ainest välja ja reaktsiooni ei teki. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. 4 4. KIIRGUSE MÕJU Hiroshima aatomipommitamine leidis aset 1945. aastal. Radiatsioon tulenes peamiselt välistest röntgenkiirtest ja neutronkiirgusest. Pääsenutel, kuid ainult neil, kes olid kiiritamise ajal alla 20 aastased, hakkas ilmnema selgelt piiritletud kilpnäärmevähi sagenenud juhtumeid. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. On jõutud ühisele kokkuleppele, et tuumaõnnetuse jäätmete koristajad ja suuresti saastunud (>555 000 Bq 137Cs/m2) piirkondades asunud elanikkond on suurenenud
nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
13.02.07 Soojusülekanne elektriaparaatides Soojusjuhtivus kui omadus, Soojusülekanne ja selle liigid. Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldub soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temp-ga kehalt madalama temp-ga kehale ja kestab seni, kuni kehade temp-d võrdsustuvad. Eristatakse kolme soojusülekande viisi: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus e radiatsioon. Soojusjuhtivus on materjali omadus kanda soojust üle kuumematelt osadelt jahedamatele. See võib toimuda keha sees, kahe kokkupuutuva keha vahel või ühelt kehalt teisele, kui nad on teineteisest eraldatud kolmandaga. Soojusjuhtivus metallides toimub tänu elektronide soojuslikule liikumisele. Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus. Konvektsioon on soojusülekanne gaasi või vedeliku osakeste liikumise teel.
Põhjused ALTERATSIOON Bioloogilised tegurid ALTERATSIOON koekahjustus parasiidid, seened, bakterid, viirused (va. marutõbi ja teetanus) Igasugune põletik algab alteratiivsete Füüsikalised tegurid muutustega nekroos, düstroofia radiatsioon, temperatuur, trauma, surve jne Hukkunud rakkudest vabanevad Keemilised tegurid bioaktiivsed ained, mis omakorda - Eksogeensed tugevad happed, alused, käivitavad järgmised protsessid mürgid - Endogeensed a/v lõpp-produktid Vereringehäired. 5 AnneVahtramäe
homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA. punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on sõltumatu sellest, kui kaua see liik on eksisteerinud. st liik ei muutu paremaks ega halvemaks, ning evolutsioon on pigem eskalatoorne kui progressiivne. väljasuremise põhjused: 1) füüsilised (katastroofilised või järkjärgulised (seoses väliskeskkonna muutusega))
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. H...
Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Mõisted Adaptiivne radiatsioon evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike Analoogilised elundid sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda) Biaarne nomenklatuur Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
