Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Jäljed on suured ja ümmargused, jäljerida ei ole sirge. www.jahindusinfo.ee Ilvesed on loodusmaastiku liigid, nende elupaigaks on küps, tiheda alusmetsaga okas- või segamets, vanad raiesmikud, rabad. Võib elada kultuurmaastikega piirnevatel metsa-aladel, armastab veekogude lähedust. Ilves on hämarikuloom. Tähtsamaks saakobjektiks on metskits, jänesed ja rebane. Võimalusel sööb maapinnal tegutsevaid linde (kanalisi). Kuigi ilves on hea ronija, ei varitse ta saaki kunagi puu otsas. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega, saagi lohistab tavaliselt tabamiskohast eemale. Ilves sööb päevas ca 1,5 kg liha, suurema saagi tabamisel üritab ta seda peita lume või okste alla
põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohver ehk kannatanu Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved. Olmedegradatsioon - on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed - on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest
Eriti liigirikkad on puisniidud piirkondades, kus on aluseline pinnas ja pehme kliima. Seal on niidu põhituubiks looniit ja metsatüübiks salumets, mis on ka omaette väga liigirikkad. Sellised tingimused valitsevad näiteks Lääne- ja Saaremaal. Elupaiga eriomadused Mõnes elupaigas on paljude liikide elutegevus täiesti välistatud. Näiteks ei suuda ükski taim ja enamik loomi elada imetajate soolestikus. Läänemeri oma riimveega ei sobi kuigi hästi ei mere- ega mageveeorganismidele. Rabad oma toitainete vähesusega, liigniiskuse ja happelise pinnase poolest ei sobi paljudele liikidele. Seetõttu on sellised elupaigad sageli vähese liigirikkusega. Oma osa mängib ektreemsete elupaikade puhul ka nende haruldus ja isoleeritus. Keskkonnatingimuste muutlikkus Kui piirkonnas esinevad muutused (näiteks kliima) on etteaimatav, võivad seal elada koos paljud liigid, kes jaotavad omavahel mitte ainult ruumi vaid ka aega. Nii oitsevad mõned
a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis. Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon - kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel. Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad.
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
-entroopia ehk süsteemi energia hajumine: väheneb -informatsiooni hulk: suureneb -üldine energia ja toitainete kasutuse efektiivsus: suureneb -paindlikkus: väheneb -vastupidavus: suureneb 64. Kliimaks- Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse * Polükliimaksiteooria regiooni kohta palju kliimakseid * Kliimaksmustri teooria sõltuvalt keskkonnatingimustest on iga suktsessioon unikaalne 66. Ökoloogilise taastamise erinevad viisid
· Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses.
*Territoorimi soostumisel oleme maailmas teisel kohal. *Turvas tekib märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. *Sood tekivad kas põhjaveetaseme tõusu või veekogude kinnikasvamise tagajärjel. *Madalsoo saab enamiku toitaineid ümritsevalt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad. Iseloomulikud on seal laukad. *Soid moodustav turvas jaotatakse madalsoo- ja rabaturbaks.Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus
jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades või mineraalmaa muldade soostudes Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana. Eestis on erinevas arengujärgus soid: •madalsoid, •siirdesoid ja •rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%, madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest. 9. Teedele mõjuvad koormused mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega; liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus. katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused);
Kõige kõrgem punkt on Albu vallas Mägede külas paiknev Valgehobusemägi, mille kõrguseks on 105,8 m. Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu,
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
*(5) Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks *(5) Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel
Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Albu ja Ambla vallas on põllumaadel näha huvitavaid, langatustest lainjaiks muutunud karstialasid. Mitmed siinsed pinnavormid on esitatud (või soovitatud kanda) Eesti ürglooduse raamatusse.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
temperatuuriga kui mujal euroopas samal laiuskraadil. Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimejäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest Euroopa Liidu rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid. Tuntud kaubamärk: Guiness. Euroopa suuremaid ja kuulsamaid õllefirmasid, asub Dublinis. Kompanii asutas 1759. aastal St James`s Gate`is Arthur Guiness (1725-1803). Tehas võtab enese alla
Limnoloogiajaam; · põhjarannikul: Kolga-Jaani (431), Leie (291), Meleski (137), Kaavere (131) ja Lalsi (142 el.); · kirdes suurem asula Laeva küla (471 el.) Kaugseire andmeil on põllumajandusalasid vaid 14 %. Need asuvad Võrtsjärve põhjarannikul ja kirdes Laeva ümbruses. 9) Kaitsealused territooriumid: Alam-Pedja looduskaitseala (Eesti keskosa suurim märgala 25 846 ha), ala soostumus on 82%. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (126 km2 ehk 32%). Madalsoode all on 106,3 km2 (28%), siirdesoode all 50,4 km2 (13%), lammisoode all 29,5 km2 (8%). Järvetasandikud hõlmavad 48,2 km2 (13%) ja jõetasandikud koos kaldavallidega 21,3 km2 (6%). Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Alam-Pedja looduskaitseala piires on neli loodusreservaati: Peterna, Tõllasaare, Võiviku, Karisto
Veekogude ületamine käis kas siin madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel. Põllumajanduse arenedes jõudis siiagi ratas ja kaarikute tekkega ka vajadus parema läbitavusega teedeks. Teed kulgesid jõgede ja ojade kallastel ja mäeseljandikel. Teede areng toimus koos vallutajate tulekuga, sest ristisõdijad vajasid nagu Roomagi, oma alade haldamiseks ligipääsu. Muinasajal korrastati teid mis viisid pelgupaika või linnusesse. Soode läbimiseks tehti roigasteid. Teede
umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. 4.SOO TAIMESTIK Sood hõlmavad ühtekokku ligi neljandiku Eesti territooriumist. Kõige levinumad on rabad, milles on aastatuhandete jooksul liigniiskuse ja hapnikupuuduse tingimustes ladestunud paks turbakiht ning seal kasvavail taimedel puudub kontakt mineraalmaaga. Taimestikus domineerivad turbasamblad, mis hoiavad vett käsnana kinni. Seetõttu veetase rabades aasta jooksul oluliselt ei muutu. Rabadele tüüpilisteks puhmastaimedeks on sookail, kanarbik, küüvits ja murakas. Madalsoodes on turbakiht õhuke ja veetaseme kõikumised suured. Taimestikus
*Territoorimi soostumisel oleme maailmas teisel kohal. *Turvas tekib märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. *Sood tekivad kas põhjaveetaseme tõusu või veekogude kinnikasvamise tagajärjel. *Madalsoo saab enamiku toitaineid ümritsevalt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad. Iseloomulikud on seal laukad. *Soid moodustav turvas jaotatakse madalsoo- ja rabaturbaks.Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus
· Kehamõõtmed Üldpikkus on 10...16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, Rootsis ja Norras ulatub levila põhjapiir Põhja-Jäämereni. Eestis esineb kõikjal. · Arvukus Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem roomaja. · Elupaik ja -viis Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all. On päevase eluviisiga, talvel on talveunes. · Toitumine Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) · Sigimine Arusisalikud paarituvad aprillis, 10..
reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille tagajärjel hakkab kasvama niiskuslembene taimkate. Et taimejäänuste lagunemine on liigniiskes keskkonnas takistatud, siis hakkab poollagunenud org aine maapinnale kuhjuma ja algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood, siiresood ja rabad. 16. Millised on turba omadused Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.Turba lagunemisaste näitab lagunenud amorfse turbamassi(huumuse) osa protsentides kogu turbamassit.Turba lagunemisaste iseloomustab
b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 vesi peaaegu must c) Hästilagunenud turvas M3 nagu pori · Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood 2) Siiredsoo S turvastunud leedegleimuldadest või kui veekogu kasvab kinni pinnalt. Madalsoo võib ka üle minna siirdesooks. Võivad olla halvasti ja keskmiselt lagunenud turbaga. 3) Rabad R võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Ainult halvasti lagunenud turbaga. Üks meie suurimaidloodusrikkusi a) Magevee reservomadused b) Turbal on tohutu väärtus Turba määrab ära taim, millest turvas on moodustunud. Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida.
massiline suremus või biomassi ärakanne(üleujutus, metsatulekahju). Mullakihil on tüsedus mitte paksus. Pinnas on ökoloogias keelatud sõna. Taimed kasvavad mullas. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium. Monokliimaksi teooria. Oligokliimaks. Kõrgsoo ehk raba, soode suktsessioon. Soo turba tüsedus üle 30cm . Horisont kus orgaanilist ainet on üle 50% nimetame turbaks. Oligotroofsed mättad vähetoitainelised. Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo e raba. Rabad kasvavad kiirusega 1mm aastas. 14.04.09 PET - Potentsiaalne evapo(aurumine)transpiratsioon(vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus. Seda on mõistlik hinnata selle järgi, kui suured on aasta temperatuuri kõikumised. Mida suurem on kontinentaalsus seda vähem liike on sinna kohastunud. Kolmas parameeter on keskkonna heterogeensus, mida saab mõõta mingi indeksiga. Neljas keskkonnaomadus, mida tihti seostatakse diversiteediga. P
Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga
mida kutsutakse Matsalu linnuriigiks. Lahemaa nimi pärineb 1922. aastast, mil professor Ligikaudu 70% rahvuspargist katab mets. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 Johannes Gabriel Granö nimetas niiviisi Kuusalu ja Tooni annavad palu- ja nõmmemännikud ning liiki linde! Neist 162 liiki ka pesitsevad Kunda vahele jäävat looklahelist lavalauskmaad. laanekuusikud. Siinsed rabad peidavad maalilisi siin. Osa rahvuspargist on kunagiste merelahtede alt laugastikke. vabanenud maa, paekaldast lõunapoole jäävad alad Matsalu roostik on Eesti suurim laiub Lahemaa pangapealne on üks vanimaid paikse 3000 hektaril. Kui meil, inimestel, aga geograafilises tähenduses Põhja-Eesti lavamaa ja
nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Siirdesood arenevad madalsoodest. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Need on mätlikud kidurate sookaskedega ja madalsoole ning ka rabale iseloomuliku rohurindega. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi.
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Klimaatiline – klimaatilise regiooni kliimaks, üks kliimaks. Eestis nt laanekuusik. Edaafiline – mullastiku teguritega iseloomustatav kliimaks, mitu kliimaksit. Eestis nt. kuivendamata raba. 10.Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. Väikeste populatsioonide puhul individuaalsete isendite ellujäämine sõltub liigikaaslastest – tekivad
Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt
joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal. Pikaajalisest maakasutusest tingituna on Lahemaa maastikus domineeriv mosaiiksus, kus looduslikud alad vahelduvad kultuurmaastikega. Kaitseala maastike põhituumiku moodustavad metsad ja nendega seostuvad rabad, mis suuremate massiividena paiknevad rannikumadalikul, peamiselt poolsaarte keskosas, ning Kõrvemaa maastikurajoonis. Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel. Avatud maastik on iseloomulik peamiselt klindipealsele lavamaale, kus Kolga-Uuri-Muuksi-Tsitre ning Vatku-Tõugu-Võhma piirkonnas paikneb maailma võrdluses Lahemaa kõige haruldasem ja ainulaadsem ökosüsteem loopealsed
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
keha ning viskas ülesse. Kõrgel hakkas kohe paistma päike ning emapardi keha hakkas kasvama kattudes metsade, roheluse ja lilledega. Nii tekkis maa-ema. Jen sukeldus uuesti ja leitud elusünni munast tegi oma abilised inglid. Ka omöl tõi üles kaks muna, mis olid kaetud haisva poriga. Purustades esimese muna ja heitnud selle üles hakkas paistma külm ja tuhm kuu, öö ja hallade tunnusmärk, mööda maad hakkasid jooksma elutud veenired ning tekkisid järved, sood ja rabad. Teist muna purustades lõi ta oma kurjad abilised, täis kadedust ja viha, nagu ka Omöl ise. 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? dualism kui seisukohast, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud. Algselt oli igas loomismuistendis tegemist lõputu veega ning kellegi selgituste kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda
4.2. Leia kaardil Eesti rahvuspargid. Kirjuta nende nimetused ja igaühe juurde kolm iseloomustavat märksõna. Vaata lisa internetist. Vilsandi rahvuspark -Saaremaa, lääne- eesti, kõige suurem. Matsalu rahvuspark- läänemaa- arvukad linnuliigid, eriilmelised kooslused, kultuuripärandi objektid. Lahemaa- põhja eesti- Põhja-Eesti rannik oma poolsaarte ja lahtedega, mitmekesised metsad, balti klint, loopealsed, rikas kultuuripärand. Soomaa- Pärnumaa, Viljandimaa- Rabad, üleujutused, puutumatu põlisloodus Karula- Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust. Ülesanne 5. Lisaülesanne õpetaja valikul. Kuidas kaitsta elurikkust? Kirjutage kaks viisi, kuidas kaitsta elurikkust. Kirjuta mõlema viisi juurde tegureid, mis võivad takistada selle elluviimist. Tee ettepanekuid, kuidas takistavaid tegureid saaks kõrvaldada või vältida
parkimisel ja mõnel pool ka kütteks. Õitsvatest latvadest keedetud teed on tarvitatud rahustava, kuseeritust ergutava, rögalahtistava, põletikuvastase vahen- dina ja sapi- ning neerukividest vabanemiseks. KUKEMARI Empetrum nigrum nime tähendusest: Empetrum (kr.k.) kividel e. kaljul kasvav ja nigrum (lad.k.) - must (vilja värvuse tõttu). Sugukond kukemarjalised. Kasvukoht: rabad, rabametsad, rabapõlendikud, rabastuvad ja kuivad nõmmed. Sageli kasvab koos kanarbikuga. Kukemari on mitmeaastane kahekojaline igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 15-45 cm, varred on lamavad või tõusvad, rohkete harunevate külgokstega ja sõlmekohtadest juurduvad; seega võib emataime ümber olla rohkem kui meetri laiune kukemarjaring. Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1- 1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine. Võrdluseks- järvedes toimub mudastumine. Madalsood- toituvad põhjavetest, siirdesood, rabad (toituvad sademetest, taimedest suurema osa moodustab turbasammal). Veehoidlad EI OLE JÄRVED, vaid rikutud jõeosad. Jõgede paisutamisel tekkinud, hüdroenergia saamiseks, laevateede pikendamiseks, niisutuseks ja joogiveeks, puhkemajanduseks.Neil on sageli suur pidaala, kuid väike sügavus (v.a endises jõesängis).Veetaseme kõikumine mõjub elustikule halvasti. Elupaikadelt jõgede ja järvede vahepealsed.Piklikus on kõige järvelisem paisueelne osa,
maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat kaitseala. Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...
suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad, mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis). Levimine indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess. Levimine põhjustab levikut. · Aktiivne (levivad ise) · Passiivne (millegi abil: tuul) Migratsioon suure hulga isendite suunatud liikumine ruumis ühest kohast teise. · ,,korduvkasutusega pilet" migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti
.. ühesõnaga mida iganes onju. Esimene osa autobiograafia, Tammsaare enda vanemad ja naabrid, aga mitte päris täpsel. Alates teisest tuleb süütunde motiiv, kirikuga. Elu lugu muudab ka Indreku elukäiku. Pilet XXI · Bunini elu ja looming, paari novelli analüüs · Hesse, ühe teose analüüs Pilet XXII · Tammsaare elu ja looming, ,,Juudit" Sündis 30. jaanuaril Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa nimi oli Peeter Hansen. Seal sood ja rabad, teine talu veel Lõuna-Tammsaarel, kus elas J. Sickenberg (Pearu prototüüp. Vanemad olid religioossed, seal loeti raamatuid ja ajalehti. Naabriga kohtuprotsessid sookraavide pärast, kogu aeg tülis. Peres oli 12 last, kellest kümme kasvab suureks, Anton neljas poeg. Lugemise õpib ise märkamatult selgeks, käib vallakoolis ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Seal oli samal ajal õpetajaks Juhan Liivi vend Jakob, veel mitu kirjandustegelast. Jakobit asendab ka Juhan vahest
tumepruunid, jahuse, veidi läägelt magusa sisuga, neid kasut peamiselt keedetult ja praetult, Eestis ei taha hästi kasvada) 43. SUGUKOND KANARBIKULISED (laias käsitluses = selts kanarbikulaadsed) * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kanarbikulaadsed. * Liike umbes 2500 liiki. * Valdavas enamikus mägedes kujunenud puhmastaimed, mis jääaja järel on laialdaselt asustanud arktilised tundrad, nõmmed ja rabad ning osaliselt asustunud okasmetsade alla. Sgk on mitmeid silmatorkavate õite või maitsvate marjadega liike. · Mustikas, sinikas, pohlal, jõhvikas. · Harilik kanarbik on nõmmetaim, mis kummalisel kombel nii liival kui ka rabas kasvada suudab. Vili kupar. *Paljud kanarbikulised sisaldavad mürkaineid.
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
