Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi.
Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e- ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidusust nagu me näeme tänases Eestis. Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus. Kui infotehnoloogiat pidada meie suuremaks rikkuseks, siis kindlasti väljendub veel loodusrikkuse mõttes. Tuleb meil meeles hoida, et kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood, mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti
7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. 9. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas
I. Sissejuhatus · Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast. · Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ...
See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast
kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid
kuivalembese taimkattega loodusid.18 Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.19 17 https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 18
2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1
...............................................................6 Aineringed.............................................................................................................................. 6 Näited ökosüsteemidest......................................................................................................6 Läänemeri.......................................................................................................................... 7 Sood ja rabad..................................................................................................................... 7 Bioindikatsioon...................................................................................................................... 7 Looduskaitse...........................................................................................................................8 Vastused...........................................................................................
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis
läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud. Amazonase madalik, sest asub ekvaatori lähistel, valdavad on madalrõhkkonnad. Alla 100 mm/a pöörijoonte piirkonnas, sest päikest kõige rohkem, valdav on
Palume, et Ilmataat hoiaks päikese endale, sest täna domineerib ja valitseb meie negatiivne külg nagu kardetud piraadid merel. Kuid, miks astume siiski vasaku jalaga voodist välja, lahkume paha tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et siin maailmas maksab kõik, kuid miks ei võiks poemüüja mulle kordki ilusa naeratuse eest toidukoti tasuta kaasa anda, selle asemel, et puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks
Villu enesetapuni. Tegelased: Kõrboja Rein oli enne talupidamist koolmeister, ei teadnud talu pidamisest suurt midagi. Rein oli unistaja, kes armastas enda ideaali Kõrbojast rohkem kui tegelikku Kõrbojat. ,,Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad, mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma silmaga, vaid mingisugustest isamaaliste laulikute sepitsetud salmidest." Rein lasi enamuse töödest sulastel ära teha. Katku Jüri väga töökas peremees, kes sai kõigi oma töödega ise hakkama. Jüri polnud eriti uuendusmeelne, arvas, et vanad järele proovitud viisid on kõige kindlamad. Oma talu polnud
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb
12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
Ta on mändidest kõige suurema levikualaga ning vahekaugus levila läänepoolsest piirist kuni idapoolse piirini on umbes 14 000 km. Kliima: Kasvab paljudes eri tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10° C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200° C. Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba.
sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast. Viimaseist tingituna võib olla madalveeperiood 2-3 korral katkestatud lühiajaliste tulvadega. Viimased suuremad suvised üleujutused olid 1978. a. juulis ja 1997 a. ja 1998 a. suvel. Sügisene tulvade periood algab tavaliselt septembris. Selle perioodi veeseisud on enamasti madalamad kui kevadisel suurveeperioodil. Talvel tekib jõgedel jääkate tavaliselt detsembri teisel dekaadil. Soomaa rahvuspargi uhkuseks ja vaatamisväärsuseks on rabad. Kaitseala väärib kindlalt oma nime, sest üle 80 protsendi selle pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Soomaa on tasane maa, vaid lõunaosas veidi lainjas. Lauskjas pinnamood, vettpidavad settekihid, suhteliselt suur aastane sademete hulk ja pikad niisked sügised loovad soodsad tingimused rabade arenguks. See piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi. Nõgudes säilinud järvedes ja madalates veekogudes algas seejärel soostumine
muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt.
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis................................................................................. 4 Kask rahva seas.................................................................
Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all.
peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas.
ameeriklast, kes võtab kõike öeldut puhta kullana, kaalub paikapidavust ja lükkab tagasi kõik talle arusaamatu. · Ameeriklased armastavad uusi sõnu ja hangivad neid pidevalt juurde. Aga nad võivad ka nende kasutamisega liiale minna. Rahvuslus ja identiteet · Ameeriklased on nagu lapsed lärmakad ,uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. · Võõraid võib rabad ameeriklaste ülevoolav sõbralikkus, seda eriti kesk-ja lõunaosariikide ameeriklastes. · Ameeriklased on sõbralikud ja nad ei saa teisiti, neile lihtsalt meeldib olla lahke ja abivalmis ning sedasama ootavad nad ka teistelt. · Ameeriklased on rahvas, kelle põhiliseks suhtlusvormiks on pealiskaudne kohustustevaba tutvus. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Alates 2003. aastast edukalt välis- kui siseturul tegutsev Estonian Nature Tours (ENT) on Eestis ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eestil head võimalused. Turiste meelitavad meie rabad, hästi säilinud metsad ning ohustatud taime- ja loomaliigid, mida mujal Euroopa riikides ei ole suudetud kaitsta õigel ajal. (Valker 2008) 5. Võrdle lühikese ja pika elueaga linnuliike. Too välja vähemalt kolm erinevust 1) Pikaealistele lindudele on tavaline, et emaslinnud on väga truud isaslinnule ning, et isaslinnud teevad tihtipeale lähenemiskatseid teistele emastele lindudele. Lühiealistel lindudel on see aga
• Liivi-lahe rannikumadalikul on palju rabasid. • Suurimad neist on: • Lavassaare raba 21868 ha • Nätsi-Võlla raba 10975 ha http://www.kylauudis.ee/tag/jalgrattam atk/ http://3.bp.blogspot.com/ ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg Geobotaaniline liigitus • Lääne-Eesti niidud ja puisniidud • Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad. http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakatakssaxicola rubetra_22.html Mullad • Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/
Kõige populaarsemad spordialad Iirimaal on Gaelic jalgpall ja nn tavaline jalgpall ehk soccer. Iirimaalt on pärit rahvusvaheliselt tuntud rokkansamblid ja lauljad U2, The Corrs ja Sinéad O'Connor. Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad kartul, porgand, naeris ja pastinaak. Tööstus, põllumajandus Talupidamine ja Euroopa Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimede jäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest EL-is rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid. Tööstus ja Linnad Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke.
.................................................lk8 Valgerand...........................................................................................................................................lk8 Vana- Pärnu linnuvaatlustorn............................................................................................................lk8 PÄRNUMAA Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn. Päikeseline Pärnu on Eesti Suvepealinnaks aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud
osades kohtades nende kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Loodust ja looduse osasi Fifth level tuleks kaitsta mitte neid hävitada ega oma soovi järgi muuta. Rabad on meile kõige olulisemad õhusaastuse puhastajatena ning rabaloomade elukoht. Turbakaevandamisel väheneb seda kiirelt kuid tagasi tekib see katastroofilise aeglasusega ning seetõttu, ei suuda raba inimese poolt tekitatud kahju vajalikuks tähtajaks likvideerida ning võib välja surra. Mets Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata
Jää liikumine kohandus aluspõhja reljeefile ja nii kujunusid näiteks liustikutekkelised saarkõrgustikud. Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult.
PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud.
nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht
viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus: http://www.miksike
Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mägrit ning võõrliikidest minki. Metsade ja niitude vahel looklevad jõed on kalarikkad, kokku on siit leitud seitseteist kalaliiki. Tavalisemateks on haug, särg, viidikas ja ahven, leidub ka haugi, turba ja latikat. Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad
lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos · Soostiku pindala on 25 100 hektarit, kusjuures selle pikkus põhjast lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit · Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 % siirdesoo ja 29 % kõrgsoo · Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla. Kivisilla juga · Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast · Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit · Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti paesesse pinnasesse juba 19. sajandi keskel Kõpu tuletorn ·
Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand. Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi. Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela Paiknemine Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse- segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Liigirikkus Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Seal kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle
kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid. Põhja-Kõrvemaal on võimalik läbida mitmeid kilomeetreid pikki matka- ja loodusradasi. Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada
soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks
See nimetus tuli muistse Ugandi maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning tihedam läbikäimine. Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest. Põllundus ja karjandus Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu. Põlluharimine arenes esialgu aeglaselt. Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi. Ka sood ja rabad võtsid eneste alla suuri maa-alasid. Metsade rohkus ei lasknud päikesekiiri maapinda küllaldaselt soojendada. Seepärast oli maapind niiskem ja külmem, kui praegu, ning kandis vähe vilja. Põlluharimiseks kõlblikku maad oli aga tarvis juurde muretseda. Ei jäänud muud üle, kui hakati metsi laastama. Tehti alet. Kohtadel, kus suuremat metsa ei kasvanud või kus asus sööt või põõsastik, tehti kütist. Maakamar lõigati lahti ja laotati haokubude peale
kus areng ligi 10 000 aastat · soodne mulla rektsioon ja kõrge bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga
hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele
Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala. • Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond (alla 6%) • Tüseda turbakihiga väikesed rabad Pärnu jõgikonna ümbruses. Lainjad tasandikud, jõeorud, väikevoored. Soostumist põhjustab aluskivimi vähene veeläbilaskvus. • Lelle rabad V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond (6%) • Lainjas pinnamood, jõelammid, aluspõhjal väike kalle lõuna suunas, mis pidurdav vee äravoolu valgalalt. • Rae raba, Saku sood, Hara soo, Laukasoo, Viru raba VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond (25%)
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02....
nukkumiseks kuivaline, vahel lähevad nad veekogust päris kaugele. Elutsükli pikkuseks on neil 1 kuni 3 aastat. (Vikipeedia 2015) Parmudel on hea lennuvõime putukatena ning nad võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid. Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil. Valmikutel küll ei ole otsest elupaiga eelistust kuid neid kohtab siiski tihedamini niiskemates kohtades ning veekogude ääres. Nende üheks meelispaigaks on aga sood ja rabad, mille põhjuseks võib olla ka see, et parmud vajavad vastsetena kui ka valmikutena elutegevuseks vett. (Luig 2006) Putukamaailmas loetakse parmusid pikaealisteks, nende elutsükkel kestab sõltuvalt liigist, kes elavad Eestis, üks kuni kaks aastat ning võivad elada maksimaalselt kolme aastaseks. Parmud munevad oma munad taimelehtedele või ka kividele iseloomulike kogumikena, kust hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele. Valmikud haaravad kaasa veetilga
territooriumidel. Euroopas ja Põhja-Ameerikas elab ta mägedes ja steppides. Eestis on kaljukotkas suhteliselt haruldane. kolmandikku või tippu. Kuid nad asustavad Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma ka kord kasutatud pesasid. pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi üksildasele rabasaarele või rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Eestis pesitseb kaljukotkas peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel. Pesapuuks valitakse enamasti mänd, harvem kuusk ja haab. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse Pesa uuendatakse igal aastal ning iga pesitsuskorraga suureneb see umbes poole meetri võrra. Enamik pesast laguneb talvel, kuid järgmisel pesitsusajal tehakse see tasa. Oma territooriumil
Eesti madalikul, Endla ja Võrtsjärve nõos ning Peipsi äärsel madalikul. Soo iseärasuseks on turba moodustumine(eelduseks märg ja hapnikuvaene keskkond). Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib. Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu
Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1 Üheks võimaluseks on ära kasutada ka teraviljapõhk ja hein kütusena. Tahes tahtmata jääb põllumajanduslikus tootmises üle orgaanilist ainet, mida saaks kasutada kütteks. Teraviljast moodustab 50...70% põhk ja aganad, mis otsest väärtust ei oma. Eestis on
siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja- Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Maavarade poolest on hästi esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, raud, sool, savi, kriit, kips, plii, räni, kuid on vaid piiratud mineraalide varud.
Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke
loob kordumatu ja säilitamist vääriva maastikupildi. Tähelepanuväärne on kaitseala rabamassiivist läände ja lõunaossa jääv mõhnastik. Mõhnade kõrgus on 10-15 meetrit ning nende nõlvadesse murrutatud astangud tähistavad jääaegsete jääpaisjärvede tasandeid. Peamist kaitset vajavad komponendid on mets, Nohipalu järved, rabasaared ja mõhnad ning raba tervikuna. [2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi elas ühel neist rabasaartest mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund. Raba äärde on rajatud RMK matkamaja Päikeseloojangu metsamaja -, lõkkeplats ja vaatetorn. Rappa on rajatud ka õpperada. See kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Meenikunno
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
