Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe
Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad
Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on leidlikud, äraelatamiseks käiakse venemaal et osta sealsete profesionaalsete poolt toodetud sigarette, tablette ning piiritust. Smugeldadesneid kaupu eestisse ja müües neid ida-viru turgudel, klientide puudust pole karta, sest raha
Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb
ei oska hoida sinu kivi eest. Võib-olla vader vaikselt roomab rohus, kui talle peale vajub sinu kand. Sa vaata alati, kas keegi pole ohus, Kas ikka oled kõik nad avastand. Võib-olla veli kuuse ladvas tukub, kui sina juurelt läbi raiud puu. Ta kohe ladvast kurvalt alla kukub, jääb imestusest pärani ta suu. Võib-olla vennas hiilib ukse taga ja soovib sulle parajasti head, kui ukse lahti paiskad parinaga ja lajatad tal vastu lagipead. Sel aastal sõpru täis kõik sood ja rabad, neist kihab mets ja mustab mererand. Kui viskad kivi, ikka mõnda tabad, sest kõiki sa ei ole avastand.
2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad: Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa) Üleujutuse ajal katavad rohkem kui kolmandiku kaitseala pindalast. Vanajõed on tähtsad kudemispaigad kaladele(haug,latikas)
Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Vilsandis on registreeritud üle 200 linnuliigi, kellest 112 liiki pesitsevad Eestis. Kõige kuulsamad neist on
SA D E M E D A T M O S F Ä R A U R U M IN E T ...
Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim Eesti juures on loodus ja puhas õhk. Meil on metsad, rabad, päikesepaiste ja linnulaul. Kes ei armastaks vahel minna metsa jalutama, et nautida rohelust? Kas pole tore suve lõpus või sügisel minna marju korjama? Või piknikut pidades linnulaulu kuulata? Või õhtul veekogu ääres päikeseloojangut nautida? Eestis elades ei ole sa metsast või veekogus kunagi kaugemal, kui 30 minutiline autosõit. Eesti looduses on alati võimalik vaikuses jalutada ja mõtteid koguda, mis kiire elu ja igal pool leviva traadita interneti juures on väga oluline.
männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt
Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene:
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest.
Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija mõis ja Kehra mõisa puust häärber. Vapp Kuldsel kilbil on sinineClick to edit Master text styles vesiveski ratas ja sinine Second level laineline päis, milles Third level
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell
mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta vaadata filme Soomaast külastada näitust rahvuspargist osaleda loodusõhtutel kuulata loodusteemalisi loenguid
Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.
ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad peatumatult läbida Maakond on korraliku mobiilileviga kaetud Internet on kättesaadav Järvamaad läbib Eesti pikim Pärnu jõgi Suuremad veekogud on Endla ja Väinjärv, Paide ja Türi tehisjärved Eesti võimsaimad Norra-Oostriku allikad Laukarikkad Endla MKA ja Epu-Kakerdi rabad Järvamaa turismiressursid 6 Miks võtta Järvamaal gaas maha? Click to edit Master text styles · Nautida naturaalset loodust, puhata Second level rahulikus keskkonnas ja lubada endale Third level kerge füüsiline tegevus näiteks Koeru ja
Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks
Samuti pidid nad kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas isegi Pearu, kes tihti end teistest paremaks pidas. Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles.
E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva- Jõesuu,Võsu,Haapsalu ja paljud muud kohad Rõõmustav uudis on see,et üha rohkem välisturiste külastab Eestit,ning on ka rõõmustav,et ka meie siseturism on kasvujoonel Turism on väga oluline majandusharu kogu maailmas,mis hõlmab reisibüroode,reisiveondusfirmade,majutus- ja
1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja. 7
Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks
Turbakiht Madalsoos turvast vähe (alla 30 cm), Vahetult mineraalaluspõhjal või siis madal- see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne rabaturbakiht Tekkimine Madalsoo tekib madalamatel aladel. Raba on aga ümbrusest kõrgem ala, mis Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel. Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla tingitud vee kokku voolamisest lohku, allikast, üleujutusalast. Puurinne Enamasti domineerib sookask, Kasvavad hõredalt üksikud harilikud harvem mänd, kuivendusest männid, sookased. Kuuske leidub rabas
sigimispaiku (sh ranniku-merd) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi. Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja veekogumite seisundi halvendamise ennetamisel.( 2 )( 3) 6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng. Saaremaal on 292 km² sood ja rabad ning see teeb 10% saare pinnast. Rabades kasvab turvas ja seal asuvad ka turbakaevandused. Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud muldade hulka.
jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu
f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid, d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes,
2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate — karu, hundi ja
Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa elurikkus Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level ei suuda Soomaa jõed seda
siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa ● Maa lõuna- ja idaosa on madalik. ● Mullad on keskmise viljakusega üsna hästi haritavad o kohati vajavad kuivendamist ● Idaosas on okasmetsa leetmullad o on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad ● Madalikel domineerivad metsapruunmullad ● Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad o peamiselt rabad ja kanarbikunõmmed. Kliima ● Tüüpiline mereline paraskliima. ● Aasta keskmine temperatuur Londonis on 11oC ja Põhja-Šotimaal 6oC. ● Lääneosa on idapiirkonnast sademeterikkam ning lõunaosa põhjaosast soojem. ● Kõige karmimad ilmastikuolud on Šotimaal, Walesi ja Põhja- Inglismaal. Keskmiselt on sademete hulk: ● 1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades ● 3000 mm aastas Šotimaal Majaduslikud eeldused
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad.
juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises. Elu Maal tekkis ja arenes veekeskkonnas, märgalad on praegugi produktiivsed ja liigirikkad (Kuresoo, 1998). 4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED
Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse. 4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast? V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine?
turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism Muld ..
eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaigaks sood ja rabad • Putukamaailmas pikaealisted, elutsükkel sõltuvalt liigist, kes elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3 • Kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. • Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. • Paslik temperatuur 20’- 30’C • 35’C rahustab maha, 40’C on neilegi liiast • Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd Eluviis • Munad munevad taimelehtedele või kividele kogumikena, kust
Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamus neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja
Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba.......................................................................................................................... 6
SÜSINIKURINGE Maali Suitso 10. klass süsinik · Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist (inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiiv...
Selle tagajärjel kaoksid meile tuntud neli aastaaega, vaid alles jääksid ainult kevad ja sügis ja needki valel ajal. Liustike sulamine suureneks veelgi, mille tagajärjel tõuseks maailma mere keskmine veetase 6 meetri võrra. See tähendaks, et Eesti ja mitmed riigid jääksid osaliselt või täielikult vee alla. Seega loodushoid on vajalik selleks, et säiliks meie enda elukeskkond – metsad, mered, niidud, sood, rabad, oosid… Säiliks puhas vesi ja puhas õhk. Kõik see, mis on vajalik elamiseks.
1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga.
Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud
Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis ,
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga.
Taimestik:turbasamblad,mänd,vaevakask,tarnad,soopihl,jõhvikad Raba -31%,ümbruskonnast kõrgem ala,toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel. Liigitus: Rabametsad,Puisrabad,Lagerabad. Taimestik:sookask, mänd/paju,vaevakask/tupp-villpea,jänesevill,huulhein,rabakas/ puna-,pruun-,harilik turbasammal. Loomastik: kiil, risrämblik,veekonn,rabakonn, vaskuss, suurkoovitaja,mudatilder,piilpart,rabapistrik,põder,hunt,karu Ida ja lääne est raba erinevused: Lääne-Eesti rabad: Järsu rabarinnakug; Keskosa tasane; Vesi liigub raba servas, keskosa tasane; Keskel lageraba, puud rabanõlvadel; Raba-jänesvill Ida-Eesti rabad: Kumer; Vee äravool hea; Puisrabad; Hanevits Laukad on väike sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest. Laukad on iseloomulikud rabadele. Paiknevad ovaalsete ringina ümber raba mõttelise keskpunkti. Älves on mudaga täidetud rabaveekogud. On rabade kõige ohtlikumad kohad, sest vedela
.............................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik....................................................................................................................................6 2.2.Veekogud..................................................................................................................................7 2.3.Sood ja rabad...........................................................................................................................7 2.4.Niidud......................................................................................................................................7 2.5.Mets ja taimestik......................................................................................................................8 2.6.Loomastik......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
