teisipere pearu lasi oma poistel vastu andrese sauna lasta, kui andres seal sees elas hoolimata andrese keelamistest ülbitsesid poisid. VII Lõpuks tuligi kokku nõupidamine vargamäele, kuhu olid kogunendu mehi igalt poolt ümberkaudu ja välismaalt, kellel olid maad vargamäe jõue ääres. Pakuit ka andrese tehtud õlut millest igaüks natuke sai. Kui Koosolek algas valiti esimeheks Kassiaru peremees kes hakkas ajama hoomis et peaks hakkma Muulu raba kuivendama kuna seal olit tal omad kasud sees , kuid sellele suutis siiski indrek vastu hakata ja hakkas rääkima et kui Muulu raba ära kuivendada siis vargamäe jõgi läheb veel rohkem umbe ja ujutab ümberkaudsed heinamad täielikutl üle ja muudab soodeks. Mille peale enam enamus Kassiaru poolt ei olnud enam, kuigi kassiaru üritas väita et riigilt on raha lihtsam saada Raba kuivendamiseks. Kuid Inderk
Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet. Autori eesmärgiks oli saada teada Mart Saare mõjutustest eesti rahvusliku muusika arengus. Uurimustöö põhiosa moodustab autori poolt koostatud Mart Saare tähtsamad eluetapid. 3 1. MART SAARE LAPSE- JA KOOLIPÕLV 1.1 Lapsepõlv Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu.
mingisse tunnihotelli. Pärast liiguvad edasi "Verduni", mis on ühendatud "Internationali" hotelliga. Sama mis "Triumfikaares" J kohtuvad Marilli ja Steineriga. Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - #Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# - Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba, viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga. Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis.
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist. Kirjutati palvekiri ja pandi nimed kirja. Mingi protsent kuludest tuli ise kanda, muidu loodeti ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla.
3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2
Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm Mudakonn Pelobates fuscus Kuni 8 cm Rohelised konnad (kes suurem, kes väiksem) Tiigikonn Rana arvalis Kuni 8 cm Isane tiigikonn pulmarüüs Veekonn Rana esculenta Kuni 12 cm Järvekonn Raba ridibunda Kuni 15 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Pruunid konnad (kes suurem, kes väiksem) Rohukonn Rana temporaria 11 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Rabakonn Rana arvalis 8 cm 3. Liigitundmine hääle järgi > kärnkonnad, mudakonn, rohelised konnad, pruunid konnad http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm 4. Kudu seostamine grupiga > kärnkonn; mudakonn; või roheline (veekonn, tiigikonn,
Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli
lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kunagine nõgus soopind on kerkinud ja tasandunud ning vee liikumine soos aeglustunud. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimede juured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega. Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Raba toitub nö atmosfäärselt. Rabas saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed, mis toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest, seetõttu on raba taimestik reeglina liigivaene. Puudest kasvavad rabas vaid madalad ja jändrikud männid, puhmastaimedest sinikad ja sookail, niiskemates kohtades jõhvikas, murakas, tuppvillpea jt
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
pinge, stressi ravi 9)Harilik Kalmus sugukond: võhalised juunist-juulini (aga mitte igal aastal) kasvab veekogude ääres Kasutamine: maitsetaim, lõhnaõlides, ravim Toime: parandab ja soodustab seedimist, tekitab söögiisu, peletab kirpe 10)Sookask (petula-perekond kask) sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed mitmeaastane heitleheline kuni 25m õitsemisperiood: aprill-mai kasvukohad: niisked kohad nt. Puisniit, raba tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest
5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb
Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg 4 Johan Laidoneri noorus ja haridus Johan sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna lah...
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, T...
alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumiseg...
põrandas olema õhukanalid, kuhu õhk ventilaatoritega suunatakse. Sellist tehnoloogilist võtete on kasutatud ka loomasöödaks varutud heina kuivatamiseks säilitamiseks sobiva niiskuseni. Selliseid heinaküüne oleks võimalik ka õlgede jaoks edukalt kasutada, kuid näiteks Eestis on need viimase 15 aasta jooksul kasutuseta, enamasti lagunenud või lammutatud. 3.3 Turvas 3.3.1 Turbakütuste tootmine Enne turbatootmise alustamist tuleb turbasoo või raba selleks ette valmistada. Esimesel etapil eemaldatakse taimestik, pind tasandatakse ja püütakse välja juurida kännud (vt Joonis 3 .31). Kui kännud on sügaval ja jäävad raba pinnasesse, võivad nad tugevasti segada turbatootmis- masinate tööd. Joonis 3.31. Taimestiku eemaldamine ja raba pinna tasandamine seadmega RT-6.0H Soome firmalt SUOKONE OY Looduslikus olukorras on turbakiht pinnaseveest läbi imbunud ja turba niiskus ulatub üle 90 %
Praeguseks on need veekogud siiski üha enam omandamas segatoiteliste järvede jooni. Atsidotroofsed järved erinevad düstroofsetest suurema fütoplanktoni biomassi ja klorofülli hulga poolest. Düstroofsed järved on enamasti rabades asuvad veekogud. Tekkelt jaotatakse nad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed rabajärved on jäänukid soonõos laiunud suurematest veekogudest, mille pind on raba arenedes vähenenud(sügavad järved). Selle tulemusena on praegune järv jäänud raba keskele või surutud selle servas vastu mineraalmaad. Sekundaarsed rabajärved on tekkinud raba arengu hilisemas faasis, kas laugaste liitumise teel või lasundiliste vooluteede väljumisel raba pinnale(madalad järved). Orgaanilise aine sisaldus tunduvalt väiksem ning vesi ka heledam. Vesi on samuti pehme ja happelise reaktsiooniga. Üldjuhul on nad madalad ja hüpolimnion puudub. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Düstroofsed järved on äärmiselt elustikuvaesed.
kaitse-eesmärgile uuendusraieid ning säilitatakse raiete käigus erinevaid loodusliku mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood Soid jääb Lahemaa rahvusparki ligikaudu 3425 ha, mis moodustab 4,6% kogu loodusala pindalast (so 7,3% loodusala maismaast). Klindi ees paiknevad Hara ja Aabla sood on tekkinud merest eraldunud laguunide/järvede kinnikasvamisel. Juminda poolsaare lõunaosas paikneva Hara raba pindala on 747 ha, selle põhjaosas asuvad Lahemaa rahvuspargi rannikumadalikule jääva osa suurimad ja sügavamad laukad, neist suurimal on pikkust üle 200 m. Aabla raba pindala on 356 ha, see on peamiselt kidurate mändidega puisraba. Ka Aabla rabas leidub älveid ja laukaid. 13 Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja
lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed ( tel.1919) Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155) Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed (tel 1919) Aia- ja haljastujäätme d viiakse ära ka koduukselt. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida jäätmevedajate lt aia-ja haljastujäätme te äraveo. Sellist teenust pakuvad näiteks AS Ragn-Sells (), AS Veolia Keskkonnateenu sed () ja OÜ Resk ().http://www. Ragnsells.ee/h ttp://veolia.c ma.ee/http://v eolia.cma
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga,
aastatel märgise saanud. Näidetena saab tuua mitmeid turismitooteid, mis on kõigile inimestele kättesaadav. Kvaliteedimärgisega on tunnustatud erinevaid matku. Turismiettevõte Reimann Retked korraldab erinevaid matku aastarignselt. Tegeletakse erinevate vaatlustega, meresüstamatkade ning räätsamatkadega. Kaks reisipaketti „Räätsamatk Kotijärve rabas“ ning „Süstamatk Kolga lahe saartel“ on saanud ka EHE-märgise. Esimene matk tehakse räätsadega keset raba ning külastatakse kohti, kuhu tavaliselt pääseda on 7 keeruline. Süstamatk Kolga lahe saartel, kus süstatega külastatakse erinevaid saari ning uuritakse kohalike elamistingimusi ning loodust. (Räätsamatkad... 2016) Kvaliteedimärgise on väärinud ka ettevõte, kes mõtleb liikumispuuetega inimestele. Ratastoolimatk Soomaal on läbimõeldud just liikumispuuetega inimestele, et ka neil oleks võimalus looduse ilust osa saada
footprints of a large hound about twenty yards away. 3Peatkk Holmes kahtluse Dr Mortimer ksikasjalikumalt umbesseade. Allee on kaheksa jalga lai rohu pikendatakseveel kuus jalga , kummalgi pool . Jalajljedhagijas oli leidatee , eirohi , ja samal kljel naguraba , kuid ei prdunud keha. Tihe jugapuu heki kaksteist jalga krge mbritseb alley nii , et seal on ainult kolm vimalikku sissepsud , sealhulgas maja . On neli jalga krge padlocked wicket- vrava , mis viib raba ja kus Sir Charles oli tenditest sigari tuhk , peatus 5 kuni 10 minutit . Ka lpusallee onsuvila . Keha on leitud umbes 50 meetrit ta . Kuigi Holmes on rahul Mortimer mahaarvamine tuhast , ta on ikka veidi pahane, et ta ei tulnud varem , kuigi selle phjused. Holmes ratsionaalne mistus on veelgi rritunud arsti ilmne veendumust, et koer on leloomulik , mrkides vaadeldes teised onraba . Kuid Mortimer on seal ainult nu , mida tehaprija
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel. 41. Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
11 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. Ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Looduslik(segamets)(raba)siis kui inimene ei häiri loodust nt 300 aastat. Kliimakskooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk , kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi
ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 kilomeetri pärast Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires. Alam-Pejda looduskaitsealal on 12 vooluveekogu ning 57 vanajõge. Väga eriilmeliste vanajõgede keskmine laius on 3040 meetrit ja sügavus 24 meetrit.
Madalsoo areneb edasi siirdsesooks ning lõppfaasis paikneb rabana. Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Soode tekkimiseks peavad olema soodele omaste taimede tekkimiseks ja kasvamiseks vajalikud tingimused. Eesti alal sai soode areng alguse pärast viimase jääaja lõppu. 13. Soode toitelisus Põhjavee- või sademeveetoitelised, siirdesoo puhul vaheetapp. 14. Raba veebilanss Positiivne sademed ületavad aurumise. Hüdromeetria 15. Veetaseme mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Lihtpeel: Vaipeel lüüakse nõlva risti voolu vaiarida, kusjuures vaiade arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad
üle nende pea lendas, samas ka kisendas: «Türiii, türiii!» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi. Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn Türi. Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937
kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne
Ruudu number = 25 Ruudu number = 50 8 mm = 400 m = 40 14 mm = 700 m = 70 Kokku 2540 Kokku 5070 Kaardil näidatud punkti ristkoordinaadid on seega 2540 5070 Koordinaatide väärtusi edastatakse ühe numbri kaupa. Antud juhul näiteks kaks-viis-neli-null; viis-null-seitse- null. Suuna määramine Maastikul võib osutuda vajalikuks määrata kompassi abil liikumissuunda või täpset vaatlussuunda. Kompassi abil tuleb sageli liikuda kohtades (mets, raba jms), kus puuduvad igasugused orientiirid, millest juhinduda. Täpset vaatlussuunda võib vaja minna näiteks vaenlase osutamiseks raskerelvadele või tuletoetusrelvadele enda asukoha suhtes. Tõelise geograafilise suuna kasutamiseks peab arvestama järgnevaid asjaolusid: 1. Maa geograafiline ehk tõeline põhjasuund ei lange päris kokku Maa magnetilise põhjasuunaga, mida näitab kompass. 2. Tänu Maa ümarale kujule tekib kaardi tasapinnalisena kujutamisel kaardi kilomeetrivõrgustikus
Keedeti verikäkki,herneid,ube.Sel päeval pidi palju lambaliha sööma,et kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega. Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm. Kadri kuseb. Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks LUULETUSED · Kardi kipsib, Kardri kapsib Kadri kaheharuline. Kadri kallis neitsikene, Kadri tulnud kaugeelta, Üle soo ja üle raba · Jälle lapsed ühes koos, kadrisanti jooksevad. Vilja õnne jagavad, laulavad ja tantsivad edu, õnne soovivad. · kadrid siin, kadrid seal. kadrid uste taga käivad, lihtsalt udu meile näivad. Varuks on neil palju nalju, kotis komme juba palju. MÄNGUD Hea nägu,kuri nägu Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
Fiskar, omaaegne jalgpallimees Luik, end. ,,Spordi" seltsi esimees Kiisel, mereväe leitn. Lagus, ärimees Märge vitsch ja palju teisi. Kui selts mõne aasta oli saanud tegutseda, tuli mängijaid kohutavalt juure. Moodustati kolm meeskonda. Pallide vähesuse tõttu pidi kolmas meeskond minema aetama, kuni kaks esimest mängisid. Hiljem juuretulnutest oleks märkida Tõnsoni, O. Silberit, Raupi, Õuna, Ellipit, Sälge, Raba j . t., kellest mitmestki hiljem said populaarsed pallimehed. Seltsi esimeseks väravavahiks oli praegune vann. adv. Kuuskmann, kes ka esimesena tuli mõttele, lageda taeva all jalgpalli taha peita poliitilist otstarvet. tulid maailmast koju ka endised Spordi mängijad, mõlemad Silberid, Jõepere, Ellip j . t. Olukord muutus enam kui kitsaks, sest kõik tahtsid mängida Spordi esimeses meeskonnas ja üle üheteistkümne neid sinna ei mahtunud. Tulid ilmsiks lahkhelidki ja algasid hõõrumised.
ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal · Madalsoo,siirdesoo,kõrgsoo e. Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad
näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 47. Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. 48. *Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. 49. *Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. 50. *Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. 51. Murenemine
Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. *(5) Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks *(5) Murenemine
E. Clementsi järgi) kooslus on kui superorganism; liigid on omavahel tihedasti seotud vastastikuste suhete kaudu ning süsteem areneb terviklikult. Koosluste areng on deterministliku iseloomuga. Clementsi deterministlikust vaatest tuleneb kliimaksi kontseptsioon · Kliimaks - koosluste arengu (suktsessiooni) suhteliselt püsiv lõppjärk (väljakujunenud struktuuri, liigilise koosseisu ja liigirikkuse, produktsiooni, aineringe jmt-ga). · Meie tingimustes on see enamasti mets või raba. Metsadest valdavalt kuusik, ent sõltuvalt mullatingimustest ka mõni muu metsatüüp (männik, segamets). · Pool-looduslikud kooslused on plagiokliimakskooslused - pideva häirituse tingimustes kujunenud ning nende tingimustega kohanenud kooslused. Liigipõhise vaate järgi kujuneb koosluse liigiline koosseis kahe põhilise protsessi tulemusel · Kuidas liigid elupaika jõuavad (ränne, levised, sissetalumine jmt)?
glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid
Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on mikroorganismid. Nende kõrval on tähis osa ka mullafaunal, eriti vihmaussidel samuti ka rohusööjad loomad. Mulla orgaanilise kao hulgas etendavad teatud juhtudel kaalukat osa
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3). Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba. Rahvuspargis on laialt levinud märjad soometsad, kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks haruldasemaid loomi keda saab seal kohata on lendorav. Linde on nähtud umbes 160 erinevat liiki, seal pesitsevad väike-konnakotkas, must-toonekurg, väikepistrik, kaljukotkas jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
