haava otsas. Mõnikord võib juhtuda, et kotkapaaril on kaks pesa, mida nad siis asustavad kordamööda. Märtsi esimeseks pooleks on munad munetud ning aprilli teisel poolel pojad kooruvad. Lennuvõimeliseks võib neist saada juuli alguseks ainult üks poeg. Kaljukotkas talvitub oma pesapaiga lähedal. Asustavad oma pesapaiku aastakümneid, mille tõttu osade pesade eellugu ulatub üle-eelmisesse sajandisse. Levik Asustab suuremaid loodus massiive, lemmikuks elupaigaks on raba. Üksikuid pesi võib leida ka mitte traditsioonilistest paikadest. Näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. Kalakotkas Kalakotkaste praegune viljakus Eestis on vägagi hea-kaks poega paari kohta aastas. Enamik kalakotkastest elab hetkel tehisalustel ja saadavad lendu rohkem poegi kui looduslikest pesadest. Looduslike pesi pole kalakotkal võimalik teha, kuna sobivad puud jäävad traktorite alla. Isegi kui kotkas üritaks oma pesa ehitada noortele mändidele, siis see pudeneb kohe
liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits.
30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5
kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel. 42. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 43. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45
ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el
ehk biotsümoos ja elupaik ehk ökotoop. Biotsümoosi moodustavad taime, seene, looma kooslused ja mikroorganismid. Ökotoop tähendab elukeskkonda ( õhku, vett, mulda), kus organismid elavad. Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad. Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba, meri, järv, jõgi. Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass, produktsioon- biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted- kes, keda sööb. Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on ..... . rohelised taimed sünteesivad ja moodustavad esimese orgaan aine CO2 ja veest ja päikese energia osavõtul ergastuvad kloroplastide klorofülli molek
keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on teadusliku meetodi abil kortuvalt kinnitatud.
aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
-saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peipse järv -kõik elusolendid -endla raba -läänemeri 7. Biosfääriline tase kõige suurem ökosüsteem on biosfäär -hõlmab kogu Maad ümbritseva elu sisaldavaid kihte TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 18 joonis ORGANISMIDE KOOSTIS O, C, H on kõige enam rakkudes, sest nad kuuluvad kõigi orgaaniliuste ühendite koostistesse Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus O, C, H, N, P, S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist
Tootsi Lasteaed- Põhikool JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA Referaat Kaupo Klemmer 8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. ...
kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel. 19. sajandi lõpul seisis mõis Tallinn-Peterburi raudteeliini ehitamist juhtinud Alexander von der Pahleni nimel, päris viimaseks Palmse mõisnikuks jäi Gustav Christian von der Pahlen. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli natuke üle 10 000 ha, enamus oli mets ja raba. Põllumaad oli mõisal vaid paarsada hektarit. Talupoegi oli 900 ringis. Peamise sissetuleku andsid viinapõletamine, nuumhärjad, mets, tellisetööstus. 1923.aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks. 1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasōjani oli mōis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasōda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist
Marjad Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Kori...
Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalamal. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Sumbkülas olid taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse
liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis.
4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6. Liik paljud ühe liigi populatsioonid kokku. 7. Ökosüsteem ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine ringluse kaudu seotud nii elusorganismid kui ka keskkond. Nt mets, järv, raba, linn. 8. Biosfäär kõige suurem ökosüsteem. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Jood kilpnäärme hormooni sünteesiks vajalik. Raud hemoglobiini koostises. Hemoglobiin on punavereliblede koostisosa, aitab täita hapniku transpordi ülesannet. Hemoglobiini taset aitavad tõsta väga hästi rosinad. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse (koos süsiniku ja vesinikuga). Hapnik on tugev oksüdeerija ja kindlustab hingamise (rakusisene hingamine e energia tootmine).
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
C Granulomeetrilisest koostisest 20 Mis on madalsoo? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga C Toiteala on suurem levikualast 21 Mis on siirdesoo ? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga C Toiteala on suurem levikualast 22 Mis on raba? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala on suurem levikualast C Toiteala kattub levikualaga 23 Mis on ülavesi? A Veekiht aeratsioonivöös B Pinnasevee ülemine kiht C Pinnasevesi kõrgustikel 24 Millest sõltub pinnasevee tase? A Filtratsioonimoodulist
Horisondid: AT-G AT (0-4 cm); G (4- cm) Niiskus: liigniiske Mulla nimetus: Küllastunud gleimuld G(o) Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutuseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LPG näivleetunud gleimuld Lõimised: sl80/+ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 0/th23 Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info ei langenud kokku meie määratuga. Ühine oli ainult see, et tegemist on gleimullaga. Sügavkaeve nr. 7 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: X: 6475990 Y: 655320 Maakasutus: Raba Taimkate: Kidurad männid, samblik Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 4,0 Horisondid: T1 (halvasti lagunev turvas) Pinnavesi: vihmaveest tingitud Mulla nimetus: Sügav siirdesoomuld S''' Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: S''' Lõimised: t_1100/t_250 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga. Mulla liik ning lõimis olid samad.
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) ...
koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsioonidest Populatsioonid: · Tartu dendropargi kuused · Tähtvere metsa jänesed · Võrtsjärve ahvenad · Endla raba jõhvikad Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni arvukus ja tihedus · Sündivus · Suremus · Sisse ja väljaränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline struktuur · Populatsiooni kasv Populatsiooni arvukus · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon
Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1
tingimustel. 41. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). 3 Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005). Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku
Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi.
korral TUULEENERGIA-Probleemid · Tuulikute ehitamine kallis · Tuulikud segavad lindude lendu. · Tuulikud tekitavad müra · Tuulikute rajamisel tekivad tuulepargid rikuvad maastikupilti. · Tuul erinevatest ilmakaartest, erineva kiirusega, tuulevaiksed perioodid · Energia salvestamine keeruline Pakri tuulepark Tartu elektrijaam Tartu keskkatlamaja Tartu elektrijaam sisevaade Turbafrees Möllatsi raba http://www.fortumtartu.ee Päikeseenergia potentsiaal Euroopas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/ SolarGIS-Solar-map-Europe-en.png/800px-SolarGIS-Solar-map-Europe-en.pn g Suurimad päikeseenergia tootjad Euroopas toodang üle 1000MW https://www.youtube.com/watch?v=NDZzAIcCQLQ Saksamaa 32389 Itaalia 16987 Hispaania 4381 Prantsusmaa 3510
Filtreerimisel meskist eraldatavat vedelat osa nimetatakse esimeseks virdeks Filterkatlasse jäänud meski tahke osa sisaldab veel hulgaliselt ekstraktiivaineid, sellepärast pestakse seda kuuma veega (75-78 °C) Virde filtreerimist teostatakse erinevatel seadmetel · filterkatel · filterpress Filterkatlas on erilise konstruktsiooniga segaja, millega on võimalik · katlas meski kihi kõrgust ühtlustada, · filtreerimise ajal raba kihti kobestada, · raba katlast välja ajada. Filtrikatla peamised osad: · Madal silindriline nõu · Topeltpõhi, pealmine on piludega · Meski sissepumpamise klapid · Pöörlev raba lõikamise ja eemaldamise seade · Piserdusvee voolu ja temperatuuri reguleeriv süsteem · Korsten · Virde väljavoolu reguleeriv süsteem · Loputusvee pesupead · Raba vastuvõtu punker ja transpordi süsteem 21. Keetmise eesmärk
Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba, Drava, Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja
Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi. Meteoriidiplahvatuse hajusainet - mikroimpaktiite on leitud Meenikunno raba setetest 6600 aasta vanuses kihis. Tsõõrikmäe kraater Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks
Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad p...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist. Kirjutati palvekiri ja pandi nimed kirja. Mingi protsent kuludest tuli ise kanda, muidu loodeti ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla
talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 7 Kadripäeva laul KADRI KIPSIB, KADRI KAPSIB, KADRI KAHEHARULINE, KADRI KALLIS NEITSIKENE, KADRI TULNUD KAUGEELTA, ÜLE SOO JA ÜLE RABA, LÄBI PIKA PEERUMETSA, LÄBI LAIA LEPAMETSA. KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA, KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA, VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA... KADRIL KASKNE HOBUNE, TOOMINGASTA LOOGAKENE, PIHELGANE PIITSAKENE... LASKE KADRIL SISSE TULLA, KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD, KADRI VARBAD VALUTAVAD... KADRILAUL KULLAMAALT Kasutatud allikad 8 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/kadripaev/kadripev1.htm 2. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa
kelm tapab minu isa, aga mina kui põõnab joobnult ta või märatseb ta ainus poeg, just sellesama kelmis või tunneb sängis mõnu verepatust siit maa pealt saadan üles taevasse ... ... või teeb muud, See oleks reisimoon ja palgaraha, Mis lunastust ei too: sa raba siis kuid mitte kättemaks! Kui tema tappis Ta maha, nii et kannad vastus taevas- mu isa, oli meelas too, täis roogi, Siis neetud hing jääb mustaks tal kui ja kõik ta patud vohasid kui mai, põrgu, ning kuis ta arve seis on, teab vaid taevas, Kus paiga saabki ... Kuid mind ootab ema.
“Meil on teada, millistes kohtades võib kobrast oma silmaga näha. Kui liikumatult istuda, siis tunni, kolme, nelja või viie pärast tõenäoliselt õnnestubki kobrast näha. Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.” Sealt edasi minnakse kena soojärve Mustjärve äärde, mis on samuti kobrastel asustatud. Kuigi kobras eelistab vaid lehtpuid, on järve ääres kooritud isegi mände. Matk jätkub mööda raba. Enne seda läbitakse ürgmets, kus pole sada aastat raietöid tehtud. Koprarajal käik lõpeb Marjasoo talus, kus Kristuse ajast pärit paari tuhande aasta vanusel turbal kasvatatakse metsamarju. Ermi sõnul näitavad viimased proovid, et see on kõige puhtam pinnas, mis Eestis üldse on. Matka lõpus pakutakse Marjasoo talus jõhvikaid, võib ka osta Kullaaugu talu mett või vahva mälestuseseme – kopra kihvadest, hammastest jms valmistatud ehte.
kokku kuhjanud. Liivarandadel kohtab ka enim maasääri ja laguune. Ilusad liivarannad on näiteks Pärnus, Pirital ja Kloogas. Kunagisest maasäärest Narva lahe ääres on praeguseks Click to edit Master text styles kujunenud NarvaJõesuu liivarand. Second level Pärnust lõuna pool, endiste laguunide Third level kohal asub nüüd Tolkuse raba. Fourth level Kuressaare juures on laguunid aga veel Fifth level alles, moodustades järvistu. Merest eraldunud ja järvedeks muutunud laguune on veel mitmel pool (Tõstamaa lähedal, LoodeEestis jm.) Hüdroloogilised tingimused... Avamerega nõrgalt ühendatud,
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
ja turbavaru 90,5 miljonit tonni, s.h. alusturvast 11,2 milj.t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8] Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8] Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad
.......................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Metsatöll on Eestist Tallinnast pärit bänd mis sai alguse 1999 aasta 24. veebruaril. Nende muusika stiilid on heavy metal ja folk metal. Nende kuulsaimad albumid on "Terast, mis hangund me hinge" (1999), "Hiiekoda" (2004) ja "Karjajuht" (2014). Ajalugu 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja-kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natuke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes päriselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi – Metsatöll. „Metsatöll“ on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti.Mõeldud-tehtud – paari päevaga loodi neli-viis lugu ja mõned kuud hiljem oli laule treitud juba terve plaaditäis. Demoalbum „Terast mis hangund me hinge“ ilmus 1999
Third level kerge füüsiline tegevus näiteks Koeru ja Fourth level Albu kandis (sood-rabad, allikad) Fifth level · Turnida taeva poole Valgehobusemäe, Simisalu, Seli raba, Merja linnamäe või Paide Vallimäe vaatetornis · Piiluda põnevaid koduaedu Türil, kuhu saab mõnusasti ka rongi ja jalgrattaga tulla ·
sisse toomine (unimudil, Ameerika naarits) Eestis kehtib mitmekesisuse tagamiseks Looduskaitseseadus al. 2004. aastast.Selle on 2 poolt: kaitstavad objektid ning seadusandlus. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on kehtestatud jahihooajad, püügiload, ehituskeeld Objektid jag. 3ks: 1.)kaitsealad - rahvuspargid(5), nt: Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula. Seal on kaitse all kõik - LK-alad (82), nt: Endla raba - maastikukaitsealad (116), nt: Kõpu maastikukaitseala 2.)kaitsealused liigid 3.) üksikobjektid, nt: Tamme-Lauri tamm Taime- ja lomaliigid jagatakse haruldus astme järgi 3 kategooriasse 1.) kõige ohustatumad e punane kategooria kotkad (merikotkas), lendorav, pähklinäpp, harilik jugapuu, säga 2.) keskmised e sinine kategooria vesiroos, harilik pirnipuu, järvekonn, kivinugis (50% peab olema märgistatud) 3
sajandi lõpul seisis mõis Tallinn- Peterburi raudteeliini ehitamist juhtinud Alexander von der Pahleni nimel, päris viimaseks Palmse mõisnikuks jäi Gustav Christian von der Pahlen. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli natuke üle 10 000 ha, enamus oli mets ja raba. Põllumaad oli mõisal vaid paarsada hektarit. Talupoegi oli 900 ringis. Peamise sissetuleku andsid viinapõletamine, nuumhärjad, mets, tellisetööstus. 1923.aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks. 1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasjani oli mis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist
Euroopas on kaljukotkapopulatsioonid hajutatud, olles seotud eelkõige mägiste piirkondadega (Pürenee poolsaar, Alpid, oti mägismaa, Tatrad, Karpaadid). Läänemerest idapoole jäävatel aladel (kaasa arvatud Põhja-Soome) pesitseb kaljukotkas okaspuumetsades ja soodes. Euroopa populatsiooni suurus ulatub 50007000 paarini ning püsib üsna stabiilsena Eestis on kaljukotkas levinud kogu maa ulatuses. Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on eelmiainitult raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit.
rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad vähesed. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas omapäraseid mägesid ja sügavaid orge. Siin on 13. sajandist pärinevad Karksiordulinnuse varemed, mille keskel on Eestis ainulaadne viltuse torniga Karksi Peetri kirik. Oluline on ka kirjaniku August Kitzbergi siinse elu ja loomingu mälestuseks rajatud tubamuuseum. Puutumatu loodusega Teringi raba, Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutumägi,rändrahnud ja liivakoopad on lahutamatult läbi põimunud legendidega vanapaganate ja vägilaste tegemistest.Sama vaheldusrikas kui loodus on ka kohalik kultuuripärand. 19. sajandi algul hoogustus linakasvatus, mis pani aluse jõukatele Mulgi taludele. Selle aja tummad tunnistajad on vanad rehetared ja mõisahäärberid
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest oamdustest. Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
