Rabarbra Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid "jalgu". Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda kodukandi. Eesti vein võib kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks aga hoiduda liigsest naeruvääristamisest, sest kohalik veinitööstus ajab ennast jõuliselt püsti. On terve hulk tootjaid, kelle tase on kõrgem koduveini lihtsast koest. Samas on tootjate hulgas neidki, kes on löönud oma pudeli kinni märklaua täispunktide alasse. Enamasti tuleb Eestis toodetud veinide puhul arvestada kohaliku maitsespektriga ja möönda, et musta sõstart, arooniat või õuna k...
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta ja...
alati teatud asukohaga, nt. Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid epiteel-, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus . Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid; 1) probleemi püstitamine(määratakse uurmisfakt, püstitakse muutuja s.o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest
tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga
make ends meet ots otsaga kokku tulema snorkel snorgeldama medieval keskaegne soaked ligunenud mild pehme, tasane, leebe, mõõdukas spectacular imetlusväärne, silmapaistev mislabel valesti märgistama/silti kleepima squirrel orav mist udu stained glass vitraaz, toonitud klaas money belt rahavöö stone´s throw (from) kiviviske kaugusel moor raba stopover peatuspaik, puhkepaik (reisil) moss sammal strategic strateegiline mugger röövel stretch ulatuma, tükk maad, ala non-refundable mittetagasimakstav stroll lonkima orbit orbiit stun vapustama, rabama outer väline, välis- stylish stiilne
Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeri...
Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon. Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee. Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba, mida kaunistavad selgeveelised laukad (sobivad ujumiseks) Ühes neist, mille juurde viib praegu laudtee, olla helilooja Mart Saar ujumas käinud. Rahvuvahelisele Artur Kappi'i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist.
aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel rekonstrueeriti rippsild põhjalikult. Kui oleme rippsillast üle jõudnud liigume edsi mööda teed ja jõuame Kindral Johan Laidoneri monumendi juurde, umbes 14.30: 6.Kindral Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Sealt edasi liikudes Jõuame Viljandi Jaani kiriku juurde, umbes kella 15.00 paiku_Lähme ka Jaani kirikusse sisse_umbes kell 15.30 tuleme kirikust välja ning liigume edasi: 7.Viljandi Jaani kirik
esteetiline väärtus tähtis teadusele marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp- villpea, jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo- sõnajalg, tarnad jne) 3) kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST lagunenud sootaimed + huumus = turvas RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS kasutusala: brikett põllumajandus värvus: helepruun must lagunenud: halvasti hästi Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas taastada, seal on sood haruldus, Ida-Euroopa on aga soorikas
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
26. Varga peas põleb müts! 27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi! 28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30. Tarkus tarviline vara, õpi hoolga! 2. Ahi ei hakka sinu eest astuma, pead ise minema. 3. Aja koer hundikarja, seal ta läheb kiskujaks. 4. Aja sõge asjale, karga ise kannule. 5. Ahju-roop naerab senni kui kaua tuld, kui ta ise koguni põlend on. 6. Anna kuratile õlut, tema sööb raba. 7. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. 8. Ära unusta silmi koju, kui sa turule lähed. 9. Harak ei tee kunagi oma hänna pääle. 10. Häbenemine ei teuta tütarlast. 11. Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb. 12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16
Tere! Meie räägime teile mägrast. 1. MÄGER (MELES MELES), rahvapäraselt melesk, määr oleme Teele Meriste ja Raili Õunapuu, läänemaalt, Metsküla algkoolist , 5. klassist. 2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav, pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60...90 cm, saba pikkus ~24 cm, kaal 10...18 kg, võib sügisel rasvunult kaaluda kuni 25 kg. 3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, k...
19. Miks on alumine põhjavee kiht survelise ja soolaka veega? Mis on mineraalvesi? tööleht Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraale või teisi lahustumatuid aineid, mis annavad veele maitse. 20. Milline peab olema pinnas ja kliima, et tekiks sood? Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus 2) Eesti madal, üleujutused, liigniiske 21. Nimeta soo arenguetapid. Võrdle madalsood ja raba (toitumine, turbakiht: paksus, koostis...) tööleht, Õ lk 58-59 · Madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõldavelt pinna- või põhjaveega · Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Koosneb tarnast, pilliroost ja muudest jäänustest. · Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi. Koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. 22. Milline on soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus? Vihik, tööleht
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Juba aegade algusest peale on mees olnud kodu kaitsja.Tema ülesandeks on olnud kaitsta oma naist ja lapsi.Siiski,ajad on muutunud ja mehe tähtsaim kohustus on minetanud tähtsuse.Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjav...
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad hävivad
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
kasutatava turbatoote omadused, lagunemisaste jne. Tööstuslik klassifikatsioon on geneetiline e. päritolu alusel. Botaaniline koostis määratakse laboris 0,25 mm sõelal: pestakse ja jäänused uuritakse mikroskoobiga. Eesti turvastest on leitud 120 taimeliigi jäänuseid. Levinumad turbaliigid: Madalsoos: puu (kask, paju, mänd), puu-pilliroo (kask); puu-tarna (kask); pilliroo; tarna. Siirdesoos on puu (Mä, Ka, Ku), tarna- sfagnumi. Raba: villpea-sfagnumi; magellanikum (Lõuna ja Ida Eestis) fuskum, älve Levinumad lasundiliigid madalsoo puu-pilliroolasund Saaremaa, Põhja-Eesti Metsalasund – soo servaalad Puu-tarna – Põhja-Eesti Siirdesoo: sfagnumi kõikjal levinud Raba: fuskumi lasund levinuim (6-7 m tüsedus) Komplekslasund (älveturvas) – raba keskosas Turba füüsikalised ja keemilised omadused 10 Omadused on määratud taimede omadustega ning lagunemisastmega. Turvas on polükomponentne,
Oma raamatutes on Jüssi keskendunud foto ja sõna napile , kuid täpsele koostööle . Paaris oma raamatus on ta rääkinud rebasest. "Rebane ja hunt on väga peened , ettearvamatu käitumisega , ,, ütleb ta, ,, nad nagu polekski loomad . " Fred Jüssi sõnul on tema element ikkagi mets . ,, Mets on midagi niisugust , mis minule hingesooja annab . Mõni mets on soojem , mõni mets on rohkem kasukas kui teine mets . " Nii mets kui raba on aegade jooksul muutunud . ,, Mäletan , kuidas kõlas üks raba , Kakerdaja raba Kõrvemaal , kui läksin sinna viieaastaselt , " meenutab Jüssi , ,, ja tean , kuidas kõlab see nüüd . Maailm on vaesunud . " Jüssi rõhutab , kui oluline on , et mingi suhe kestaks pikka aega . Ja võrdleb munaga . ,, Kui sul jätkub kannatlikust oodata , kunas poeg välja hautakse , siis saad teada , milline abitu olend maailma tuli . Ja kui sul jätkub veel kannatlikust
sündis tänapäevane Emajõgi. Ülemjooks Emajõgi algab Võrtsjärvest järve ainsa väljavooluna. Aeglase voolu ja valdavate läänekaarte tuulte tõttu kandub siia rohkesti liiva. Et see jõe lähet ei ummistaks, kaitsevad viimast poole kilomeetri pikkused raudkividest laotud muulid. Jõesuust kuni Pede jõe suudmeni on Emajõgi looklev ja kitsas, kaldad on ühetasaselt madalad ja lagedad, jõge ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke (Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane. Kaldataimestik on hõre ja kitsas. Umbes 13 päeval aastas, kui Pede paiskab oma suurvee Emajõkke on siin voolusuund "tagurpidine" (Pede on Emajõe lisajõgedest kõige veerikkam)
arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. 5 Tõrvanõmme mänd Tõrvanõmme mänd on Tõstamaa vallas Tõlli külas Tõrvanõmme talu juures kasvav looduskaitsealune põlispuu. Mänd on 8-haruline. Puu kõrgus on 14,5 meetrit, võra läbimõõt 24 meetrit ja tüve ümbermõõt 90 sentimeetrit kõrguselt üle 4,5 meetri.Mänd võeti looduskaitse alla 1991. aastal.
Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas. Nooruses õppis ta Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama,
Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas. Johann Laidoner Johann Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 12.02.1884- 13.03.1953 Elulugu Sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Rabal sündisid ka tema vennad Villem,Peeter ja Oskar. 1892-1894 õppis Viiratsi vallakoolis. 1894 kolis Laidoneride pere Viljandisse. 1895-1897 õppis Viljandi I algkoolis. 1897-1900 Viljandi linnakool. 1900.aastal üritas astuda sõjaväkke, aga teda ei võetud vastu ja proovis aasta pärast uuest ja tunnistati ta sõjaväekõlbulikuks ja 2.järgu vabatahtlikuks. Seejärel ta astuski ka vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke. 1902.aasta septembris astus Vilno sõjakooli. 1903
4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand Nt: Valgejänes, Halljänes 8)Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt: Mets, Meri, Järv, Jõgi, Raba Ökosüsteeme uurib ökoloogia Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. 1)AUTOtroofid 2)HETEROtroofid Isetootjad Vajavad valmis orgaanilisi aineid keskkonnast Nt: Vetikad Nt: Inimesed, seened, Loomad 3)AINEVAHETUS Organism võtab keskkonnast toitaineid ja hapnikku ja eraldab tagasi süsihappegaasi ja jääkaineid. Organismide koostis 3. Keemilist elementi, mida organismis on kõige rohkem:
Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a. Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kir...
Eesti looduskaitse korraldusest Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)...............................
vigle ja punajalgtilder Võrtsjärv on üks rahvusvaheliselt tähtsamaid ohustatud linnuliigi väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit KAHEPAIKSED Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle kaldaalal leitud kuus liiki ning järve valgala veekogudel täiendavalt kolm liiki Peaaegu kõikides kaldabiotoopides võib kohata rohu, raba ja kärnkonna Rohelised konnad on samuti järves esindatud Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga kraavisoppides Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse,
Kalevipoeg Kuues lugu Kalevipoeg leinas neiut kaks päeva ja otsustas kolmanda päeva varahommikul kodu poole minema hakata. Ta oli kuulnud kuulsast soome sepast ning otsustas enne kojuminekut omale korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg
Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga. Käitumine Järvekaurid lendavad ja ujuvad väga hästi, aga nad on kohmakad kui peavad kahel jalal kõndima. Seda põhjusel, et nende jalad asetsevad keha tagaosas istmiku piirkonnas. Ilmselt kummalise liikumisviisi järgi kahel jalal kutsutakse rahvasuus neid kakerdajateks. Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne. Linnu järgi on nime saanud ka Kakerdaja raba. Need linnud ei saa maapinnalt õhku tõusta, rahulikus piirkonnas vajavad nad 30-50 meetrit avatud vett, et ilma tuule abita lendu tõusta. Tavapärane õhkutõusmine veest sisaldab vastutuult vedrutamises ja seejärel mööda veepinda plätserdamises ning viimast äratõuget. Kui vaja, lendavad Järvekaurid üle 10 km, et leida toitu. Kala, mis on kauride tavapäraseks toiduks, püüdmiseks sukeldub lind kuni 45ks sekundiks, sügavuseni 3-6 m. Tiivad on lindudel abiks ka sukeldudes
sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas.
). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades. Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates
Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad rabamätaste vahele vee valgumisel raba keskosast äärealade suunas. Älveste suurenedes kujunevad laukad Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed o Karstijärved Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda?
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu.
sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Üksikuid pesi on leitud ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. MADUKOTKAS Välitunnused
torustikust ning ka reostamine. Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist vajavast heitveest 27,5%, praegu aga juba 99,9%. (viide 8) 12. Sood ja nende areng Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo, Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi
nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida Saksamaa tööstuslinn 12
asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johann Köleri monument - Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Kindral Laidoneri mälestussammas - Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. 4. Turismi arengu majanduslikud eeldused Viljandisse saab mitmetest Eesti linnadest sõita bussi või rongiga.Viljandi linnas liiklemiseks on 10 erinevat linnaliini. Mitmes kohas on avalik internetipunkt, nt.
Siim Kommel AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda.
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tul...
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik....................
..................................................................8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................9 Biograafia Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja- kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natuke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes päriselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi Metsatöll. ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti.Mõeldud-tehtud paari päevaga loodi neli-viis lugu ja mõned kuud hiljem oli laule treitud juba terve plaaditäis. Demoalbum ,,Terast mis hangund me hinge" ilmus 1999. aasta
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse.
Suvine madalvesi esineb kuiva aja lõpul juulis või augustis, kui jõed toituvad vaid põhjaveest. Mõnel eriti põuasel suvel võivad väikesed jõed isegi päris kuivaks jääda. Sügisene suurvesi on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest. Talvine madalvesi Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal. 33. Kirjelda madalsood või raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Madalsoo Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa
loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede-
mahutatud ka tunded tol hetkel, kirjeldades nutmist. Rabas (1928-1930) Kohe pealkirjaga meenus, et pidin isegi kirjutama rabas olles loodusest kerge mõttevälgatuse. Lugedes hakkasin kohe otsima sarnaseid jooni, aga neid polnud. Kirjanik on "Rabas" näinud pruudi surma , rüdavaid verisääski ja elu kustumist sinna. Selles luuletuses näen looduse põimumist inimesega. Taaskord leitakse negatiivseid külgi ülekaalus, mis tekitab sünge tunde. Raba kujutatakse sellise kohana, kuhu teinekord veidi hämaruses minnes, tekiks endalgi kõhedus. Sügavamõtteliseim värss on selles luuletuses minujaoks see. /.../ Ma leian end kui ärasõitvas laevas, mis hääletult mind unustusse viib./.../ See ütleks minuarust kõik selle raba kohta, mis meieni läbi kirjelduste jõuab. Järgmine luulekogu ilmus Heiti Talvikul 1937. aastal ja kandis pealkirja "Kohtupäev". See jälgib kaost ja selginemist üksikinimeses üldisemalt, oma aja,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
