Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"raba" - 501 õppematerjali

raba - *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd
raba

Kasutaja: raba

Faile: 0
thumbnail
13
ppt

Vabadussõja slideshow

Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta ja...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13...

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ungari

Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba , Drava, Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Eesti vaatamisväärsused

aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba ) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272....

Vene keel
99 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu referaat

Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu ­ 16,37 km2, 610 elanikku; Manija ­ 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast . Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti...

Keskkond
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos ­ Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist üle...

Bioloogia
155 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Lamminiidud

· Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. · Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. Levik · Lamminiidud on Eestis suhteliselt vähelevinud, mille põhjuseks on suurte jõgede vähesus. · Sagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis, suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres. · Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Taimestik · Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. · Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harili...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD ......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba.......................................................................................................................... 6 Selisoo.................................................................................................................................6 Taimestik...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõnavaratabel

Wald der -"er Mets 34.Kartoffel die -n Kartul 35.Kunde der -e Klient 36.Fluss der -"e Jõgi 37.Fahrrad das -"er Jalgratas 38.Klima das - Kliima 39.Wanderung die -en Matk 40.Bär der -en Karu 41.Roggen der - Rukis 42.Stein der -e Kivi 43.Park der -s Park 44.Moor das -e Raba , kõrgsoo 45.Sumpf der -e Laukasoo 46.Boden der - Muld, pinnas, maa 47.Eiche die -en Tamm 48.Strom der -``e Hoovus, suur jõgi 49.Ananas die -se Ananass 50.Vogel der -`` Lind 51.Sand der -e Liiv 52.Berg der -e Mägi 53.Fisch der -e Kala 54.Fels(en) der -en Kalju 55.Henne die -n Kana 56.Hundskamille die -n Karikakar 57...

Saksa keel
94 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Emily Brontё - ettekanne

Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär ­ vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad ­ pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja...

Kirjandus
103 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Saksamaa

Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida Saksamaa tööstuslinn 12...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Tõde ja õigus I"

"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba , kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile...

Kirjandus
481 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Everything Has to Go Somewhere Miski ei kao lõpmatusse vaid muundub millekski muuks. III.Everything Is Always Changing Kõik muutub pidevalt. IV.There Is No Such Thing as a Free Lunch Mitte miski ei tule niisama. 19. Ökosüsteemi ehitus:Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba , park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusgeograafia

4 ­ Soo Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu. Turbasammal ­ Põhiline taimeliik soodes, mis puhastab vett ning puhastab õhku. Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid 1) Madalsoo ­ Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo ­ Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba ­ Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 ­ Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld ­ Tume, õhuke, all paekivi...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted teooria (11kl)

Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid ­ epiteel-, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed ­ molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem ­ järv, jõgi, raba , põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus . Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid; 1) probleemi püstitamine(määratakse uurmisfakt, püstitakse muutuja ­ s.o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ida-Virumaa, põlevkivi ja paekivi

Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

Ülemjooks Emajõgi algab Võrtsjärvest järve ainsa väljavooluna. Aeglase voolu ja valdavate läänekaarte tuulte tõttu kandub siia rohkesti liiva. Et see jõe lähet ei ummistaks, kaitsevad viimast poole kilomeetri pikkused raudkividest laotud muulid. Jõesuust kuni Pede jõe suudmeni on Emajõgi looklev ja kitsas, kaldad on ühetasaselt madalad ja lagedad, jõge ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke (Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane. Kaldataimestik on hõre ja kitsas. Umbes 13 päeval aastas, kui Pede paiskab oma suurvee Emajõkke on siin voolusuund "tagurpidine" (Pede on Emajõe lisajõgedest kõige veerikkam)...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saaremaa - referaat

1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...

Geograafia
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun