1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Metsavennad ei saanud välisabi, kogu nende vastupanu rajanes elanikkonna toetusele. Elanikkonna toetuse tõttu ei saavutanud okupandid vaatamata ulatuslikule terrorile võitluses metsavendadega pikki aastaid otsustavat edu. Maapiirkondades oli tegelik võim sageli metsavendade käes ning see tekitas osades inimestes hirmu. ,,Elasime perekonnaga 1951. aaastal Parika raba ääres, kus peitsid end metsavennad. Ühel ööl tapeti mees ja naine ühes majas metsavendade poolt. Suvisel ajal saadeti mind metsa äärde heina loogu keerama. Ma kartsin nii väga metsavendi ja mõtlesin, kuidas koju saada. Siis tuli mõte, et murran reha varre katki. Nii ma tegingi ja läksin koju ning ütlesin emale, et tapsin rästikut, sest neid oli selles piirkonnas palju. Ema mind sellel nädal enam heinamaale ei saatnud, sest polnud reha, millega tööd teha."
Tee kandevõime 63. Belt conveyor 63. Linttransportöör 64. Bitumen content 64. Bituumenisisaldus 65. Bituminised sand 65. Bituumensideaine 66. Blade 66. Tera 67. Blading 67. Hööveldamine 68. Blinker 68. Vilkur 69. Block 69. Kivirahn 70. Bluff work 70. Looduslike nõlvade planeerimine 71. Bog 71. Soo, raba 72. Bottom of the ditch 72. Kraavipõhi 73. Bottom soil 73. Aluspinnas 74. Bottoming 74. Killustikust aluskiht 75. Boulder 75. Munakivi 76. Breaker 76. Kivipurusti 77. Brink 77. Äär, perv, veer 78. Broken line 78. Katkendjoon 79. Broken road 79. Killustiktee 80. Brush cutter 80. Võsalõikaja 81
· Talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta Via - Baltica maantee läheduses. · Vahemaa x linnast Vaariku tallu on x kilomeetrit, millest y kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 0,5 kilomeetri kaugusel ja lähim perearsti keskus ja postkontor 3 kilomeetri kaugusel. · Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada Luitemaa looduskaitsealal, Rannametsa mägesid, Tolkuse raba, Luitemännikud, linnuvaatlustornid jms. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada, EV I Presidendi Konstantin Pätsi sünnikohta ja Tahkuranna kirikut, samuti Võiste kiriku varemeid ja tegutsevat pastoraati ning surnuaeda. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rannas ning kalastusvõimalused merel . 2.2. Kliendid Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks üh...
· Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana. Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda: maismaa- ja veetaimkond. Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga
koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS'i alusel. Fun: kaitse, säilitamine, tutvustamine. Nt Tori põrgu, Tamme-Lauri tamm. 6.Looduskaitse KOV tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Fun: kaitse ja kasutamise tingimused. Nt Koordi raba, Mäealuse mka. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid: loodusreservaat- sisuliselt keeluala; sihtkaitsevöönd- teatud tegevused teatud juhul lubatud (alaspetsiifiline); piiranguvöönd- majandustegevus teatud tingimustel. Piirangute loogika: loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud; tegevused on kas keelatud või lubatud teatud tingimustel; kõikvõimalikud piirangud on kirjas seaduses;
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
loomade ja mesilaste tutvustamine; korraldatakse vana-aja kultuuri tutvustavaid laagreid ja üritusi. Üheks heaks näiteks võib tuua EHE märki kandva Linnumäe Loodustalu, mis on eelkõige mõeldud tervislikke eluviise ja loodust hindavatele külastajatele. Pakutakse ööbimist vanas saunaks ümber ehitatud elektrita talumajas või aidas heinte peal. _______________________ 3 MTÜ Lahemaa Ököturismi koduleht 8 Lisaks korraldatakse raba, jalgratta- ja kanuumatkasid ning purilennukiga lendamist. Rabamatka kestel räägitakse jääajatekkeliste pinnavormide kujunemisest peale Balti Paisjärve taganemist ja rabade tekkimisest 10000-12000 aastat tagasi. Veel räägitakse Ohepalu küla ajaloost.4 Teise näitena võib tuua samuti EHE märgist kandva Süvahavva Loodustalu, mis tegeleb ökoturismi, maitse- ning ravimtaimede kasvatamise ja käsitööga. Klientidele
Ida- Virumaa omanäoline erijoon on hoopis naiste kooskäimine karja väljalaskmise puhul. Heinamaarjapäev 2.VII. See on tähtpäev, millega seonduv pärimus pole Eestimaal ühesugune, vaid lokaalsete erijoontega, näiteks Viljandi- ja Pärnumaal kehtis heinategemise keeld, Muhus on olnud kombeks tuld teha nagu jaanipäeval. Virumaal sel päeval heinale ei mindud ka. Selle asemel läksid noored Iisaku khk. lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis ja tuntakse seda rohkem Kuremäe päeva (bogorooditsa) nime all. Vana kalendriarvestuse kuupäev on 28.VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge. Germaani
Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1
laudjast lai ja seljast sirge kõhu alt oli kaunis kõrge mul polnd muud kui maksin raha köitsin härja vankri taha lasin aga lasin aga laadasõitu otse härrastega võitu jõudsin kõima mõisa vahel kuulen tõbras röögib järel härra see astus kiirel sammul valitseja tema kannul laudas on vist loomad lahti karjamees ei pea seal vahti mul polnd muud kui lasin aga minna mõisa vahel võib mõndagi olla jõudsin alla raba vahel juba tõbras loha järel jõudsin Söörikele välja mul polnd pulli enam olla paljad sarved paela sees hobu see vahutas ees oh mina vilets oh mina vaene mis mul kodus ütleb naene 12 Lisa 2 MIHKLI LAADA LUGU sõnad ja viis Ants Välimäe 1. Kui on juulikuu lauba number kolm, voorib massinaid nii et taevas tolm -
Saagikülluse ja/või huntide vähesuse puhul karjade liitumist talvel ei toimu. Hunt on väga plastiline kiskja, kes kiiresti kohaneb muutunud elutingimustega. Toitub nii selgrootutest (putukad, limused) kui ka selgroogsetest loomadest (kahepaiksed, roomajad, närilised sh kobras, jänesed, linnud, kährikud, rebased ja uluksõralised. Sööb ka raibet. Eestis peamisteks toiduobjektideks metssiga ja metskits. Elupaigana eelisatavad vähese inimmõjuga alasid: metsa, raba, sood, tuulemurdu, kuid saavad edukalt hakkama ka suure inimasustuse ja mõjuga piirkondades. Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, paarituvad ja poegi saavad vaid domineeriv paar, karja teised liikmed võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis www.jahindusinfo.ee Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kg Üksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge
Elus ja eluta loodus. päike, maa vesi, tuli, kivi jne. (füüsikalised ja keemilised nähtused), elusloodus on aga kõik mis hingab, areneb, sureb. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla-
Alustaimestik võib olla väga mitmekesine, rohusoo- ja rabataimede suhe sõltub asendist suktsessioonireas ,,raba-siirdesoo-soo" ja kuivedustegevuse intensiivsusest (tõhususest). The bog site type is common on bog soils of different thickness or on thick transition bog soils which are covered with a layer of bog peat over 30 centimetres 14 thick. Raba kasvukohatüüp on tavaline erineva tüsedusega rabamuldadel või tüsedatel siirdesoo muldadel, mis on kaetud üle 30 cm tüsedusega rabaturbakihiga. The stands are rather sparse and of low quality classes (V...Va), either pure pine forests or with swamp birch as the associate. Puistud on pigem hõredad ja madala boniteediklassiga (V...Va), kas puhtad männikud või sookase kooslusega. There is no undergrowth or it is represented by few willows. Alusmets puudub või on esindatud mõne pajuga.
Toimub iseregulatsioon, mis tähendab, et kui karjas on palju liikmeid siis tabab neid toidu puudus või haigused. Arvukus viiakse normaal tasemele. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, kus aine- ja energiavahetuse kaudu on omavahel seatud nii elus, kui ka eluta loodus. Ökosüsteem on kunstilike, kui ka looduslikke. Kunstlikud on nt. akvaarium, paisjärv, botaanika aed. Looduslikud on nt. jõgi, järv, mets, soo, raba. Ökosüsteemi struktuur on järgmine ja ökosüsteem koosneb: Elusloodusest e. biotsönoos, millesse kuulub taime-, looma- ja seenekooslused. Ja mikroorganismid. Teise poole struktuuri moodustab ökotroop, see on biotünoosi elukeskkond(nagu õhk, vesi, muld). Ökosüsteemi näitajaid on: 1. Liigiline koosseis, see on ökosüsteemi liikide nimistu. 2. Liigi rikkus, mille all mõistetakse erinevate koosluste, liikide arvu. 3. Dominantne liik, see on liik, kelle populatsioon on kõige arvukam. 4
1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte..................................................
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
lipnikuga. Esmaspäevaks kamandati kõik talumehed mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Pühapäeva, 1. juuni hommikul peeti nõu ja otsustati naabervaldadest abi paluda ning saadetigi käskjalad välja. Eriti tulemusrikas oli rahva üleskutsumine Juuru kiriku juures. Pastor Berg kohtus vahepeal rahvaga ja lubas isegi karistuseta jätmist, kui kuuletutakse. 2. juuni Varahommikul koguneti AtlaEeru kõrtsi, siit mindi läbi Mahtra edasi Raba kõrtsi ja sealt suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt
keskkonna. Elus ja eluta loodus- elus ja eluta looduse koosmõju on süsteemne kontseptsioon. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Biotsönoos- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe
klienti. Elvas asus Praksi trükikoda, siin töötas veel rahukohtunik ja politseijaoskond. Suviti niisutas tänavaid spetsiaalne paakauto. Selline oli Elva alevi perioodil. ( Kärner lk 45) Lisad: Kodanik Ellen Pihlaku mälestusi Elvast: 1. Milliseid eredamaid juhtivaid isikuid mäletate 30-ndate aastate Elvast? Mäletan, et Elva Alevi10-dal juubelil oli Juhan Sepp linnapea, ning istutas tamme, mille juures ütles: „Mes oli meil enne…mets ja raba, aga mis on meil nüüd…ojola ja torn“ Alevivanem oli vahepeal Sepp, siis jälle Telling, enne 1930-dat oli siin Herilane(Ereline). Siis oli siin veel Lell ja siis vist jälle Telling… Linnasekretärid olid Lahas… 2. Milliseid kultuuriüritusi on teil veel meeles? No siin toimusid laulupeod, Kaitseliidu võistlused, tuletõrje väljaõppused ja palju muud. Peamiselt oli hästi palju väiksematele seltskondadele mõeldud üritusi… 3
ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ..
arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007) Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette. Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata
Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme. BIOSFÄÄRI TASAND Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3. ÜL1 . Organiseerituse tase uurimisobjekt bioloogia eriharu elukutse Molekulaarne Neuron Molekulaargeneerika Keemik Rakuline DNA Tsütoloogia Geeniteadlane Organismiline Süda Anatoomia Kardiokirurg Liigiline Suur-kirjurähn Etoloogia Ornitoloog Ökosüsteemiline Raba Ökoloogia Metsavaht ÜL 3. Organiseerituse tase. Näide. Molekul neuron Organell mikrokonder Rakk munarakk Kude lihaskude Elund süda Elundkond hingamiselund Organism lehm Populatsioon suur-kirjurähn Kooslus tihane, varblane Ökosüsteem järv 1.3 Teadusharud
II.Everything Has to Go Somewhere Miski ei kao lõpmatusse vaid muundub millekski muuks. III.Everything Is Always Changing Kõik muutub pidevalt. IV.There Is No Such Thing as a Free Lunch Mitte miski ei tule niisama. 19. Ökosüsteemi ehitus:Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Eutroofne Kõrge toitainete ja Madalsoo mineraalainete sisaldus Mesotroofne Keskmine toitainete ja Siirdesoo mienraalainete sisaldus Oligotroofne Madal toitainete ja Siiredesoo mineraalainete sisaldus Düstroofne Kõrge humiinainete sisaldus Raba HÜRDOKEEMIA Ained vees: hõljuvained, enamkomponendid (HCO3; Cl; SO4; Ca; Mg; Na; K), biogeenid (N ja P ühendid, Fe; Si; Mn), orgaaniline aine, raskemetallid, radioaktiivsed ained, gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga
Võimaluse korral: - Hiide minnakse ja sealt lahkutakse värava kaudu. Mõlemal puhul oleks kena koputada lokulaulale. -Hiies oleks esmalt hea käia allikal ja loputada silmi. Allikale jäetakse (valge) münt või kaabitakse hõbevalget.[13.] 4 1.1 Kohad, kus asus hiis Hiie asukoha leidmiseks ei ole reeglit. Ta võib olla mäel, orus, tasandikul, jõe- või soosaarel. ,,Roogendiku talust Roostoja külas 2 km raba sees on Iissaar. Ennemalle, kui ristiusk meie maale toodi, tulid eestlased salaja oma jumalaid kummardama. Nad tulid maailma kaugelt läbi rabade ja soode soosaartele. Seal olid nende pühad hiied. Seal nemad siis ohverdasivad oma andisid, mis neil oli, ja palusivad oma jumalaid. [14.] Enamasti asuvad hiied kõrgendikul. Kohe tulevad meelde Kuremäe, Purtse, Võrkla, Ebavere ja Kunda hiiemägi. Võimalik, et hiiekoha valikul arvestati meile tundmatuid tingimusi, näiteks maavägesid
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid
Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd Ökosüsteeme saab kirjeldada ka selle produktiivsuse abil. Nt. et leida kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi (taimede kuivkaal pinnaühiku kohta). Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Toitumissuhtes ökosüsteemis
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal oli Hiiumaa väga hõredalt asustatud. 14.sajandil asusid saarele elama Rootslased. Peale seda on saar olnud vaheldumisi nii taanlaste kui rootslaste käes. Hiiumaa ajaloo üks omalaadsemaid lehekülgi on siin elanud rootslaste saatus. Vahelduva eduga võitlesid nad oma privileegide eest juba 15
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides
kooslus. 21. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 22. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja
22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
vihkamiseni on üks samm." Miski ei peata Heathcliffi oma plaani ellu viimast, kuna ta on kammitsetud teda pimestavast vihast. Huvitav on see, et kui paljudes teostes on negatiivne peategelane saanud oma karistuse, siis antud teoses suudab mees nuhtluseta jääda, ka lõpus, kui ta sureb, tundub see teda rõõmustavat, teisalt võib ta ka olukorra paratamatust tunnetada. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus,
kasvukoha kaitseks vajalikust kriitilisest p väärtusest 0,59275.
_ Turbasammal, tarnad (madalsoos), pilliroog, sookail, kukemari. _ Kui p
Omane: sporofüüt väike ja õrn, elab umbes kuu. Reeglina niiskes, väikesemõõdulised. Majanduslik kasutusvõimalus veel teadmata. Hõimkond lehtsamblad: maailmas 16000 liiki, Eestis ~400. Jagatakse kolme põhirühma: neist kaks: prk svagnum (turbasamblad) ja prk pärislehtsamblad, kolmas lõhiskupralaadsed. Turbasablad. Maailmas ~100, Eestis 36 liiki. Rabade põhiliik. Väga hea vee juhtimisvõime ja vee kinnihoidmisvõime. Tänu sellele saab kujuneda välja kõrgsoo ehk raba. Veejuhtimine ei põhinejuhtkudedel vaid väga hüdroskoopsetel rakkudel lehtedes ja kattekoes. Turbasamblad toodavad happeid, mis muudab rabakeskkonna happeliseks. Tänu sellele saab sammal õhus leviva tolmu lahustada ja sealt piisavalt toitaineid saada./.../ SÕNAJALGTAIMED 30/11/09 Kokku maailmas umbes 10000 liiki. See on parafüleetiline rühm (koldtaimede hmk ja sõnajalad kitsalt). Koldtaimed. 3 teadmisväärt rühma: kollalaadsed, selagenellilaadsed, lahnarohud
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis! 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb looduslikus koosluses koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem põllumajanduslikus süsteemis, sest põllumajandusmasinad on loodud töötama monokultuuridega, masinate kasutamine toob suurema kasumi ning tagab konkurentsis püsimise. 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes?
mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad
tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje
59 Clements püstitas teooria: Iga keskkonna jaoks on olemas oma suktsessiooni lõppstaadium ehk kliimakooslus, mis on jääv. Kliimakooslus-kliimaomane suktsessioon. Lõppstaadium, mus ei muutu häiringuteta miski. See on monokliimaksi teooria. Eestis on koosluseks peetud kuuse-segametsa, välja arvatud liivaluiteid, kus kasvavad männid. Lisaks ka kõrgsoo ehk raba. Kliimaks – kliimale omase suktsessiooni lõppstaadium. Kui kliima ei muutu. SOODE SUKTSESSIOON. Soo areneb mitmes faasis, tihti madalate veekogude kinnikasvamisel. 1. MADALSOO Taimede juures ulatuvad mineraalsesse mulda. Lagundajad ei saa seisvas keskkonnas hakkama, sest seisvas vees on
b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB!
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eksamiküsimus:
" ,,Ei ole jah, kui huvitav!" Sealjuures alustas ta uue õunaga, sest eelmine oli maha kukkunud. ,,Tahad õuna?" Ta pakkus Elisale enda poolt korra hammustatud puuvilja, millest tüdruk loomulikult keeldus. ,,Ma tahan siit ära." ,,Palun väga, ainult kuhu sa lähed? Ümberringi on mets, ääretu mets kõigi oma nüüdseks varjudest elanike ja ohtudega. Lennata sa ei saa, oled liiga väsinud, kõndida aga vaevalt sooni, sest seal neelab raba su igaveseks, ja arvestades seda, et oled surematu ja keegi sind välja aitama ei tule, jäädki sinna kaladega tutvust tegema." ,,Ma pole igavene. Ma olen poolinimene ka." ,,Siis sellepärast sa nii tugev oledki... Jah, nüüd tundub kõik loogiline." ,,Mis tundub loogiline?" Kira alustas kolmandat õuna ja lausus: ,,Kui Hallitiivaline kuuleb või näeb karja juhi käsku tulla, siis sunnib iidne kuuluvusloits
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
