õhtuti ja samuti hommikul kergem tõusta. (Lundbeck:Depressioon) Pidevalt värskes õhus viibimine aitab samuti suurel määral. Kui käia tihti väljas näiteks koeraga jalutamas, jooksmas või hoopis sõpradega kokku saamas on depressiooni tekkimise võimalus väiksem. Umbses keskkonnas pidev viibimine on väsitav ning kurnav, sellepärast on inimesel vaja aeg-ajalt looduslikus keskkonnas olla. Parim koht, kus viibida võiks on minu meelest näiteks mets või raba, sest seal ei ole heitgaase, nagu tänavatel ning Eesti on tuntud metsa-ning rabaderohkuse poolest. Värskes õhus olemine on värskendav ning hoiab vaimu tervena. 9 2. Metoodika Selle uurimistöö raames tegin küsitluse, millega soovisin teada õpilaste teadmisi depressiooni kohta ning kui levinud see haigus tänapäeval on. Küsitlust jagasin ainult
Nõmmeveski Kõnnu Suursoo Jussi järved Aegviidu Kakerdi raba Kõue Loosalu raba MATSALU Tillniidu Mukri Kurgja VILSANDI SOOMAA Hüpassaare
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...
merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub. See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha). Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle ...
ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti
elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante. Tihti on dominandi nimetus antud ka ökosüsteemile=> näiteks on mänd männiku dominant
nii mage kui ka soolane. Suurimad järved-Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi Kaspia meri, Baikal, Tanganjika. -Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus. -Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub
sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne
või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes). 5. Terofüüdid – üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed). 126. Eesti peamised elupaigad ja kasvukohad: mets, niit, soo ja raba, rannikualad, veekogud, poollooduslikud kooslused, kultuurkooslused Mets Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi.
ületavad aurumist, selle tulemusena see ülejääk vesi nõrgub mullast läbi põhjavette. Ka Eesti kuulub territoriaalselt sellesse piirkonda, kõige suurem läbiuhtumine toimub sügisel ja kevadel. Siin Eesti oludes omakorda eristatakse terve rida alltüüpe, mille aluseks on veega toitumise iseloom, näiteks allikalin etoitumine (surveline toitumine), lammialadel on aga üleujutumistoitumine. Võib oll aka puhtalt atmosfäärse toitumisega (kõrge raba, mineraalmuld on madalal, turba lasund on tüse, see raba on käsn, mis hoiab vett kinni, põhjaveest ei tõuse turbasse midagi, vesi tuleb kõik atmosfäärist), madalsoos on põhjaveetoitumine. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas
või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e. alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi 3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal Biogeensed – elutekkelised: kuhik urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel
Järvede kinnikasvamine veekogu asustanud taimed langevad pärast elutegevuse lõppemist põhja ja tekitavad muda, mille paksenemine viib pikkamisi järve sügavuse vähenemisele. Lõpuks kasvab järv täielikult kinni ja temast saab soo. Soode teke liigniiskuse tingimustes ei lagune taimejäänused täielikult ning algab turbateke. Sood võivad areneda maismaa soostumisel või järve kinnikasvamisel. Toitelisuse alusel jaotatakse: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Korallrifid (nt atollid, barjäärrifid) organismide reljeefimuutev tegevus. Kopratammid muudavad veereziimi (võib viia soostumisele või järve tekkele). Pinnases elavad loomad (vihmaussid, liivahiired jne) võtavad osa mullatekkest. 13. Inimtegevus reljeefi kujundava tegevusena. Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke
● filtri paiknemine töötavas osas, setteosa 35. Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) Kivimid: Kõige suurema levikuga on Eestis siluri ja ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid, mis on esindatud lubjakivide, merglite ja dolomiitidega. Siluri kivimite hulgas on suure levikuga lubjakivid ning savikad lubjakivid. Levik: Siluri põhjaveekiht levib Kesk- ja Lääne- Eestis lõuna pool Haapsalu- Viru raba joont. Ordoviitsiumi kivimid levivad peaaegu kogu Eestis va Põhja- Eesti madalik ja Lõuna- Eestis Mõniste. Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. Väljavool: toimub merre Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine:
Lähteühendi taastamine Fotosünteesi bioloogiline tähtsus: 1. Ainus protsess, mis kasutab planeedivälist energiaallikat (päike) 2. Valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks 3. Tänu fotosünteesile on tekkinud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi) ja toimub taastuvate energiaressursside täienemine (puit, põhk, pilliroog) 4. Tagas hapniku osakaalu tõusu atmosfääris ja osoonikihi tekke (Eesti ökosüsteemides toodavad hapnikku raba, soo ja veekogude vetikad) 5. Taimed on ökosüsteemis produtsentideks, st toiduahela alguslüliks Rakendusbioloogia 19/02/2009 ...bioloogia teadussaavutuste kasutamine tavaelus rakenduseesmärkidel Rakendusbiokeemia: 1. Süsivesikute kasutus: Inuliini lisamine toidule. Inuliin on prebiootik (soodustab kasulike bakterite paljunemist seedekulglas) 2. Oomega-rasvhapete lisamine toidule (nt. tervisemunad, leiva-, saiatooted)
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada
Tänapäeva kliimatingimustes avaldab metsade koosseisule diferentseerivat mõju tinglik jagunemine valdavalt merelise või kontinentaalse kliimaga piirkondadeks. Eri tüüpi märgalad on juba aastatuhandeid katnud olulise osa Eesti territooriumist. Rabade teke hoogustus jahedama ja niiskema kliimaga perioodil. Endla raba ja rabajärv . Inimtegevus Esimesed inimesed Eestis olid kütid ja korilased, kes rändasid siia jääserva taandumise järel. Püsiasustusest metsa kujundavas ulatuses ei saa aga rääkida varem
Metsamajandus on antud regioonis küllaltki oluliseks sissetuleku allikaks. Lõuna-Eesti regioon on tunduvalt stabiilsem, kuna seal on aktiivne turistide vool nii suvel kui ka talvel. Talvel meelitab Lõuna-Eesti inimesi oma küngaste ning lumega. Samuti tuuakse alates 2015 Vasaloppeti karikasari taaskord Lõuna-Eestisse tagasi. Suvisel perioodil võlub Lõuna-Eesti regioon turiste oma maagilise mõhnastiku ning tuntud turismiobjektidega nagu näiteks Vooremägi, Suur-Emamägi, Meenikunno raba, Taevaskoda jne. Viljandimaaga on siiski Lõuna-Eesti regioonis veidi keerulisem puhkemajanduslikust seisukohast. Nimelt pole seal suuri magistraale, mida mööda inimesed aktiivselt Viljandist läbi liiguksid. Samuti puudub piisaval hulgal ruume ja meelelahutusprogramme. Muidugi võlub Viljandi inimesi oma folgi ning Soomaaga, kuid sellest jääb siiski aktiivse puhkemajanduse toimimiseks väheks. Kirde-Eesti on oma võimalusi alles loomas. Üheks põhjuseks on kindlasti arusaam
Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bu...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Põllumajandusliku maa hindamise aluseks on mulla boniteet. Mh maksumäär Kuni 25hp Mh=[50 * (Bon-5) + L * 1000] * A Üle 25hp Mh=[300 * (Bon-25) + L * 1000 + 1000] * A L lisakulude koefitsent (Eestimaal ligikaudu 1) A asukoha koefitsent Looduslikud rohumaad 1) kõige kehvemad, kuni 300SÜ/ha ei karjata kitse ka 1000kr/ha 2) paremad 3500kr/ha Metsamaa Aluseks metsakohatüüp Raba 1000kr/ha Jänesekapsa kasvutüüpi metsad 5400kr/ha Suvila Hind kujuneb vastavalt sellele, kui kaugel asub lähimast asustatud punktist. (Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu
ökosüsteeme. Mõnes paigas on neid palju, mõnes vähe. Milline kooslus kuskil kujuneb, sõltub pinnasest, kliimast ja paljudest muudest teguritest. Ökosüsteemid võivad olla väga eriilmelised, näiteks nagu rannaniit, savann või korallriff. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Kogu Maad võib vaadelda kui üht suurt ökosüsteemi, mis on jagatud väga paljudeks väiksemateks süsteemideks. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omaette väike ökosüsteem. Lisa Polaaraladel on elutingimused suurtel aladel väga sarnased ja seetõttu on seal vähe erisuguseid elupaiku. Sellised territooriumid on liigivaesed. Polaaraladel elavad vaid vähesed sealsete karmide oludega kohastunud taime- ja loomaliigid. * Nimeta Eestile iseloomulikke ökosüsteeme. Liigisisene ehk geneetiline mitmekesisus tähendab sama liigi isendite omavahelist
Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja
väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid. Välja voolab loodesopist Kivioja ehk Fiśmeistri oja ehk Tiskre oja. Edelakaldal leidub ka allikaid. Harku oja on oja Harjumaal. Oja saab alguse Muraste rabast, mis asub Muraste külast lõunas teisel pool Tallinna-Klooga maanteed, ja suubub Harku järve. Oja pikkus on 16,5 km ja valgala 30,5 km² suurune. Lõunast suubub Harku ojja Harku karjäärist vett ära juhtiv kraav. Keskjooksul kulgeb oja piki Tabasalu raba lõunaserva. Suurema osa pikkusest voolab oja kunstlikus voolusängis. Tiskre oja on oja Harjumaal. Oja saab alguse Harku järvest ja suubub Kakumäe lahte Kakumäe supelrannast lõunas. Oja pikkus on 4,6 km ja valgala on (koos Harku järve valgalaga) 50 km² suurune ja väljavoolul Harku järvest on 0,27 m3/s . Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ja on hapnikurikas. Mõõdukal hulgal on hapnikku isegi talvel, kuigi mõnel aastal on järv ummuksile jäänud. Suvel on vesi kollakas-
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit. Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine Tõenäoliselt on kuni kolmandik meie soodest järvelise päritoluga. Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel. Viimane variant on vähelevinud ja saab toimuda vaid tuulte eest varjatud väikeste järvede kallastel. Kõige levinum on järvede kinnikasvamine üheaegselt põhjast ja kaldailt. Kõrge produktiivsusega eutroofseis
leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel
· Vajadusel vooderda biotiigi põhi ja seinad savi või geomembraaniga · Biotiigi sete eemaldada 10-15 a tagant · Biotiigi pinnalt eemaldada lemled ja ujupraht (biotiigi pind peab olema puhas!!) Biotiigi puhastamine on keeruline ja aeganõudev ning seda tehakse suurte seadmetega (ekskavaatorid). Pärast seda on biotiik rivist väljas u 2 a, et taastumine võtab aega. Rabafilter Eestis on mõned ja rabafiltri saab teha sinna, kus on raba. Kui kraavi juhtida reovesi, hakkab see imbuma see kuivenduskraavi. Vesi imbub läbi turbakihi kuivenduskraavi. Immutamine käib läbi turbakihi turbal on omadus siduda reoaineid. Tehismärgalad ja taimestikpuhastid taimestikpuhastis puhastub reovesi vee- ja mullaelustiku: bakterite, vetikate ja taimestiku kooselu tulemusena. Selleks kasutatakse erinevates piirkondades erinevaid taimeliiki (sest erinevates kohtades kasvavd erinevad taimed)
Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada
käärimiseks vajalik tärklis. Meski tegemist kasutavad kõik maailma viskitootjad. Seda võib pidada keetmise kergemaks vormiks. Sarnaselt tee valmistamisele segatakse jahvatatud teravili kuuma veega, misjärel tekib suhkrurikas vedelik virre. Seda toimetatakse erilises nõus (mash tunl. kus on tihti kümneid tonne virret. Mõne tunni möödudes nõrgub virre välja ja see suunatakse käärimistõrde (washback). Jääk ehk raba kasutatakse ära loomasöödana. Virde tegemine on eriti keerukas Kentuckys, kus viski valmistamisel segatakse kokku kolme sorti teravili - mais, idandatud oder ja rukis või nisu. Et nende teraviljade omadused on erinevad, segatakse neid veega erinevatel temperatuuridel. Mais on enamasti alguses 49° juures, mis tõuseb 100°-ni. Vedeliku jahtumisel 82°-ni lisatakse rukis ja lõpuks 60 juures linnased. Nisu kasutamisel on temperatuur 63° ja 68° vahel
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
pika vokaali järel, nt tiib : tiiva; diftongi järel, nt leib : leiva, kaevelda : kaeblen helilise konsonandi järel, nt halb : halva, kurb : kurva; B 2) b kadu eesti keeles ei esine fonoloogilistel põhjustel u ja v kõrvuti, sellistel juhtudel b kaob, nt tuba : toa, nõbu : nõo; 3) mb : mm assimilatsioon, nt hammas : hamba, õmmelda : õmblen. Laadivaheldus on paljudes sõnades taandunud, nt saba, raba. Mitmete sõnade puhul on lubatud nii laadivahelduslik kui ka astmevahelduseta muutmine, nt kubu : kubu/koo, hälbima : hälvin/hälbin. D 1) d kadu lühikese vokaali järel, nt ladu : lao; diftongi järel, nt kiud : kiu; pika vokaali + helilise konsonandi järel, nt keerd : keeru, keeld : keelu. 2) d : j, nt pada : paja, koda : koja, sõda : sõja;
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine
aastal moodustas ca 20 miljonit tonni. 20% sellest kogusest toodeti Venemaal, järgnevad Soome, Valgevene, Iirimaa ja Rootsi. Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Ligikaudu 22,3% (1,01 mln ha) Eesti territooriumist on kaetud soodega. Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 m (Napsi). Keskmine paksus on 34 m. Energiatootmise seisukohalt on uuritud 539 sood ja raba, mille pindala on üle 10 ha. Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid:
Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud. Koda kaitseb röövlooma eest, samas on mõnel see seesmiseks toeseks (kalmaaridel, seepiatel) või on täiesti kadunud (nälkjad, kaheksajalad). Teod elavad pmst igalpool ,aga raba ei sobi-liiga happeline keskkond ja see ei sobi lubikoja moodustamiseks. Igaljuhul meeldib neile niiskem koht, et liigselt vett ei auruks neist ja et nad ei kuivaks. Tegutsevad hämaras, päeval on peidus. Talveks poevad teod maa sisse või lehtede alla, ja on tardunud olekus kuni kevadeni. Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla. Tigudel on hõõrel (imepisikesed riivilaadsed kitiinhambakesed) Nälkjad on teod, kellel pole koda, nende keha
teisel pool teed. Vett võtavad nad ühest allikast ja ometi ei anna nende viskide maitseomadusi teineteisega võrrelda. Meski valmistamine linnaseks muudetud oder läheb veskisse jahvatamiseks ning selle tagajärjel tekkinud linnasejahu viiakse pruulimistõrde ( 23 jalase diameetriga suur anum), kus see segatakse suhkru eraldamiseks kuuma veega. Mõne tunni pärast on magus vedelik ehk virre välja nõrgunud, kuid midagi ei lähe raisku, sest jääk ehk raba kasutatakse ära loomasöödana. Tänase päevani asuvad paljud viskivabrikud seal, kus sadu aastaid tagasi ehitati esimesed salaviskivabrikud. Käärimine Magus jahutatud virre läheb pruulimiskojast edasi käärimisele. Käärimispaagid on suured roosevabast terasest või oregoni männist valmistatud anumad, millest igaüks mahuatb 42 000 liitrit. Selles staadiumis lisatakse käärimise toimeaine pärm, mis suhkruse vedelikuga reageerides muundab kogu suhkru lahjendamata piirituseks.
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
linnas ja maakonnas. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas. 26. Õlle valmistamine ja kääritamise meetodid. Toorained. Õlle valmistamine 1. Meskimine - jahvatatud linnase ja vee segu töötlemine vastava temperatuurigraafiku järgi. 2. Filtreerimine meskist võetakse ära vedelik ehk algvirre; massi pestakse veel kuuma veega, mis samuti eemaldataks; alles jääv mass, nn raba, müüakse loomasöödaks. 3. Keetmine virre keedetakse, see selgineb ning lisatakse humalad 4. Selgindamine virre pannakse pumpade abil pöörlema, sade ja hägu kogunevad mahuti keskele, raskemad osakesed sadenevad põhja ja suunatakse õlleraba hulka. 5. Käärimine ja laagerdamine selgindatud virre jahutatakse, küllastatakse hapnikuga, doseeritakse pärmiga algab käärimine. Siis nn roheline õlu jahutatakse, eemaldatakse pärm, järgneb laagerdamine ja
kuidagi saanud, vaid kiviv seisab tänapäevani kõige reega jões. Selge ilmaga ja kui vesi vagaselt voolab, olla regigi veel kivi alla selgesti ära näha. On aga tõeste ka suur kivi, sest sügavast jõehauast ulatab selle kivi päälmine jägu veel hea hulk maad välja. Selle kivi juurde ei julge ka mitte keegi suplema minna. Pääle seda jätnud Vanapagan oma silla ehitamise südametäiega poolele. Sild üle Laiküla raba Ennevanal ajal nähti Vanapoissi palju tihedamini meie viletsa ilma peal hulkuvat kui nüüd, kus tema kas üsna peidus puhkab ehk ainult mõne õnnetuselapse silma puutub. Selsamal nimetatud vanal ajal tuli temal ka kena mõte pähe üle viis versta laia Laiküla soo kindlat raudkivisilda ehitada. Silla kivid pidivad enam kui kümme versta kaugelt Tuudi mäelt toodud saama. Tee oli pitk ja töö raske, sellepärast arvas Vanapagan mõnusaks va teistpoolt appi võtta
sajand) o Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad) o koduloomakaitse ja kalatrepid (19. sajandi teine pool) o botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets o zooloogilised kaitsealad: 1910 – Vaika linnukaitseala 1938 – Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks 1935 – looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile: niidu kuremõõk kaunis kuldking siberi võhumõõk harilik näsiniin vareskold harilik talvik
Näiteks laudteed rabades. Loenduritena kasutatakse pääslate juurde paigutatud infrapuna sensoreid või survematte, mis paigutatakse looduslikesse või kunstlikesse pudelikaeltesse. Kuna kogu külastajate liiklus käib läbi pääslate, pole ala tõmbeobjektide jälgimine vajalik (kui just ei paku huvi mingi konkreetse objekti külastatavus/kasutatavus). Pikemaajalisi kohapealseid vaatlusi vaja pole. Samas tuleks uurida võimalikke esinevaid hajumisi. Näiteks raba laudraja puhul võib esineda vähest hajumist räätsamatkade näol. Külastusseire tulemiks on info ala kasutavate inimeste koguhulga ja käitumismustrite kohta. Kui alal esineb tundlikke kaitsealuseid liike, tuleks inimmõju uurimiseks kaasata vastava elustiku eksperte. Meetmetena on võimalik rakendada mingi rajaosa sulgemist/ümbersuunamist ning puhkealade (välja)arendamist. 82
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: toitaine rikas turvas toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 16. MÕISTED · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist.
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13
on kirjanik nimetanud alistumiseks, resignatsiooniks. Ent alistumine ei tähenda oma moraalsetest ega ideelistest ideaalidest loobumist. Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu. Seda tõde hakkab lõpuks taipama ka Pearu, kes tajub, et Oru hakkab Mäele alla jääma. Pearu ja Andres mõlemad jäävad lõpuni oma loomusele truuks: avarama eluvaatega Andres muretseb maa ja rahva saatuse pärast, individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
