võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; Finantsanalüüsi tegemine. Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset laadi (nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt. Osaühingu maksuriskid on viidud miinimumini: pidevalt kontrollitakse Maksuameti internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas
võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; Finantsanalüüsi tegemine. Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset laadi (nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt. Osaühingu maksuriskid on viidud miinimumini: pidevalt kontrollitakse Maksuameti internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas
Rahavoogude prognoosi põhiskeem: Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine.
arvestatakse raha tegeliku liikumisega (erinevus kasumiaruandest). Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoogude prognoosi valem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul
võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS § 221). Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete suurt kapitali ja suuremat arvu aktsionääre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud. Aktsiaseltsi
Ei tohi olla negatiivne. Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastatavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiarundes aga mitte. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud
Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega.
Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega.
Miinuseks osanike isiklik vastutus. usaldusühing äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses. osaühing äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest. Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele ja raamatupidamisele, miinimumkapitali nõue on 2500 eurot. Aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded. Miinimumkapitalinõue on 25 000 eurot. Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena,
ole sama, mis kasumiaruanne Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: · Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. · Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. · Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. · Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = -------------------------
Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga, usaldusosanik vastutab vaid oma sissemaksu ulatuses. o OÜ äriühing, mille capital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaühingu khustuste eest, tegemist on nn piiratud vastuttusega ühinguga. Võrrelde stäis ja usaldusühinguga on OÜ puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele ning miinimumkapitali nõue on 40 000 o AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. AS puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise juhtimise aruandluse nõuded, vähemusaktsionääride kaitse ning minimum kapitalinõue 400 000 kr o Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma
Ajaliselt on suunatud minevikule ehk sellele, mis on majandusaasta jooksul toimunud. ( 5 lk 37 ) 24 Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta raamatupidamise aruannete põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus e. rentaablus, likviidsus ja maksevõime ning võõrkapitali kasutamine. Analüüs on suunatud peamiselt ettevõtte juhatusele ja raamatupidamisele, kuid sisaldab ka aktsionäridele kasulikku informatsiooni. 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul 2
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
See oli tingitud linnade tekkest ja linnaelanikkonna kasvust. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid. Ka seal oli õpetus pigem vaimulik. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid Ülikoolid arenesid XI-XII sajandil peamiselt Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arsitde kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadusi. Veel tekkisid esimeste ülikoolide seas Pariisi Ülikool ja Oxfordi Ülikool. Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seal oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
b. Usaldusühing – äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga, usaldusisik vastutab vaid oma sissemaksu ulatuses. c. Osaühing – äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaühingu kohustuse eest (piiratud vastutusega). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele, arudandlusele ja miinimumkapitali nõue 40 000 EEK. 29.09.2010 Riigikogu võttis vastu muudatuse, mille kohaselt osaühingut saab alates 1.01.2011 rajada ilma osakapitalita. Osakapitali moodustavad seaduse muudatuste kohaselt nõuded osanike vastu, mitte reaalne raha pangaarvel. Teisisõnu osanikud vastutavad summa ulatuses, mis nad osamakseteks on lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. d
Tema kui ettevõtja raamatupidamises peab kajastatama siiski ainult ettevõtlusega seotud majandustehinguid ja varasid. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka isiklik elu ja ta võib rahalisi tehinguid sooritada ka väljaspool ettevõtlust. Seetõttu võib ka tema pangakontol liikuda raha, mis pole ettevõtlusega seotud. Alates 2003. aastast võivad kõik füüsilisest isikust ettevõtjad pidada soovi korral kassapõhist raamatupidamist. Enam ei ole kohustust üle minna tekkepõhisele raamatupidamisele, kui käive ületab 250 000 krooni. Varem ei saanud tekkepõhiselt raamatupidamiselt minna üle kassapõhisele, nüüd on ka see võimalik. Alates 2004. a. 1. maist on füüsilisest isikust ettevõtjatel võimalik soovi korral ka käibemaksuarvestust kassapõhiselt pidada. See ei ole aga seotud üldise raamatupidamise meetodiga. Tuleb ainult vahet teha maksuarvestuse ja ettevõtja üldise raamatupidamise vahel. NB! Alates 2000. aastast peavad oma tulud ja kulud tuludeklaratsiooni täitmiseks
Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus:
Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus:
Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus:
usaldusühing äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses. osaühing äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest (piiratud vastutusega ühing). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele ja raamatupidamisele, miinimumkapitali nõue on 2500 eurot. aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded. Miinimumkapitalinõue on 25 000 eurot. tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
äripoolele raporteerida/arveldada. Sisaldab ka eelarvestamise või ennustuste tegemist järgmiseks perioodiks. Sisuliselt tuleb aru saada, mis komponente (konfiguratsioonielemendid!) ja kui suures ulatuses (% ressursi kogukulust) mingi konkreetse IT teenuse jaoks kasutatakse. See hõlmab nii IT seadmete amortisatsiooni kui ka otsekulusid (tarkvaralitsentsid, teenuslepingud vms.), tööjõukulu ja muid IT valdkonna kulusid (rent, kulu raamatupidamisele jne.). IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management IT teenuse talitluspidevus on äri talitluspidevuse osa. Reeglina ongi see protsess „peitunud“ äri talitmispidevuse projekti. Reaalselt tuleb arvestada, et protsess koosneb kolmest suurest alamosast: skoobi defineerimine / meetodi valik; talitluspidevuse tagamise esmase võimekuse loomine; pidev töö selle võime sälitamisel. Ehk, eelkõige tuleb aru saada võimalikest
Selline ühingu vorm kõrge riskifaktori tõttu vähekasutatud. Usaldusühing on äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja usaldusosanik. Täisosanik vastutab kogu oma varaga solidaarselt. Usaldusosanik vastutab ainult oma sissemakse alusel. Osaühing on äri mille kapital on osadeks jaotatakse. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest(piiratud vastutusega) võrreldes TÜ ja OÜ on kehtestatud rangemad nõuded asutamisel, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele. Miinimumkapitalinõue on 40 000 krooni(29 sept 2010 riigikogu võttis vastu muudatuse mille kohaselt rajada ilma osakapitalita). Osa kapitali moodustavad seaduste muudatuste kohaselt nõuded osanike vastu mitte reaalne raha pangaarvel ehk osanikud vastutavad summa ulatuses, mis nad osamaksetes on lubanud ja raha nõutakse välja ettevõtte makseraskuste korral. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatu aktsiakapital. Aktsiaseltsi puhul on
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
usaldusühing (ÄS § 125) äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses. osaühing (ÄS § 135) äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest (piiratud vastutusega ühing). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele ja raamatupidamisele, miinimumkapitali nõue on 2500 eurot. aktsiaselts (ÄS § 221 jj) äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded. Miinimumkapitalinõue on 25 000 eurot. tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad
ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra (hetkel 250 000 krooni), võib oma raamatupidamist korraldada kassapõhiselt (s.o. majandustehinguid kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või tegelikult tasutud). · Raamatupidamise meetod on seotud käibe suurusega, mitte käibemaksukohustusega. · Tekkepõhisele raamatupidamisele tuleb üle minna mitte kohe, kui käive ületab 250 000 krooni, vaid alles järgmisel aastal. · Tekkepõhiselt raamatupidamiselt tagasi kassapõhisele enam minna ei saa. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seega tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIE-del suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles
Proletariaat on sõltuvad kapitalistidest, kes aga maksavad miinimumpalka ja kõik on suunatud uue kasumi teenimisele. Weberi ,,Eetika ja kapitalismi vaim"(?vmt pealkiri, oluline raamat läänes) vastandub Marxile: kapitalismi ei saa võrsustada kasumijanuga, sest seeon kogu aeg eksisteerinud, aga see ie tähenda, et alati on olnud kapitalism. Kapitalism on vabat ööjõu ratsionalane kasutamine, mille toodang suunatakse vabale turule, kus kapitali kasutamine on allutatud rangele ratsionaalsele raamatupidamisele. Weber rõhutab turumajanduse tähtsust, mida läbi palgatööjõu kasutatakse. Kapitalism kui vaba turumajanduse sünonüüm. 19.saj oli põhiline erakapital, riik tagas pigem majanduspoliitikaga selle, et oleks vabaturumajandus ja kommunikatsioon. 19.saj toimus kogu Euroopa liberialiseerumine, jällegi üpriski esirinnas Inglismaa. Inglismaa oli üks esimesi riike, mis andis kaubanduse vabaks. Veel 1815 võeti vastu Corn Laws (1815 1846/49), millega üritati kaitsta
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged. Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on: · saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta · tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi · viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse · edastada tegelikkusele vastav informatsioon ettevõtte raamatupidamisele toodete füüsiliste laosaldode kohta Kuna inventuur annab suhteliselt tervikliku ja tegelikkusele vastava pildi ettevõtte varude suurusest ja seisukorrast, saadakse enamasti lisaks saldovahede väljaselgitamisele inventuuri tule- mustest ka muud teavet, mis on vajalik ostuspetsialistidele ja varude juhtidele. Ostutöötajatele on oluline teada, millises seisukorras on ettevõtte varud. Nii selguvad inventuuri käigus sageli
UÜ on lähedane täisühingule kuid, erineb sellepoolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on OÜ-le kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 40 000 krooni.. Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste eest oma varaga. AS on piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. AS-i puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitalinõue 400 000 krooni.
7. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 10. Inventeerimine Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on: toodete loogiliste laosaldode korrastamine tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta Enne täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik ettevalmistustöö. Korraliku ettevalmistustööga luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele.
7. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 10. Inventeerimine Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on: toodete loogiliste laosaldode korrastamine tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta Enne täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik ettevalmistustöö. Korraliku ettevalmistustööga luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele.
Näiteks ei tohi külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamise dokumentaalselt tõendatud kulusid maksustamisperioodi maksustavast tulust maha arvata rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud ja põllumajandusliku tootmise puhul ka kuni 45 000 krooni. Raamatupidamise seadus ei kehtesta kohustuslikke arvestusregistreid kassapõhisele raamatupidamisele. Arvestusregistritena võib kasutada kassaraamatut ja varade raamatut. Kassaraamatu veergude vastavatesse lahtritesse kantakse kõigepealt kontode nimetused. Kassaraamatus on kahepoolseteks kontodeks kassa ja pangakonto, kuhu märgitakse vastavalt raha sissetulekud või väljaminekud. Ülejäänud kontodel on üks pool, kus näidatakse ära, mille eest raha laekus (tulude kontod) või kuhu raha kulutati (kulude kontod). Päevaraamat Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat
• saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta • tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi • viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse • edastada tegelikkusele vastav informatsioon ettevõtte raamatupidamisele toodete füüsiliste laosaldode kohta Kuna inventuur annab suhteliselt tervikliku ja tegelikkusele vastava pildi ettevõtte varude suurusest ja seisukorrast, saadakse enamasti lisaks saldovahede väljaselgitamisele inventuuri tule-