tagusesse aega. Tollest ajaperioodist on minu mälestustes säilinud mälupildid pahuratest teenindajatest, kes tegid oma tööd just nagu vastu tahmist. Vahepeal on aga olukord teenindussfääris oluliselt muutunud ja tõsiselt imestama paneb see, kui kauplusesse või asutusse sisenedes rõõmsalt ei tervitata ja meeldivalt ei suhelda. Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin, et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel. Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud. Ta asus raevukalt lappama paberkataloogi, internetikataloogi ja siis veel suurt märkmikku. Ütlesin teenindajale rahulikut, et kõik õpikud vormistas ta sügisel minu lugejakaardile
umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed. Praegu hallatakse seda kõike paberkandjatel. Minnes aga üle arvutipõhisele laenutamisele kantakse raamatud, metoodilised õpikud ja ajalehed ajakirjad kõik programmi abil arvutisse. Olemas olevatest teavikutest saab kohe selgema ülevaate. Oma töös püüame tuua välja põhjused, miks on ühele kooliraamatukogule vaja laenutusprogrammi ja kuidas see lihtsustab ning kiirendab raamatukoguhoidja tööd. Kasu ei saa sellest ainult raamatukoguhoidja, programmi saavad kasutada ka lugejad ja teised raamatukoguhoidjad. 1. Ettevõtte iseloomustus 1.1 Missioon Kärstna Põhikooli missioon on luua õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja eluga. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.2 Visioon
kirglikult kogub ja loeb. Margaret ei usu küll poisi täieliku juttu, kuid arvab et need koomiksid on tema isa kadumisega seotud. Häärberis olles ehmub ta kuna seal elab üks eraklik inimene, Boydi sõnul rott...kuid hiljem selgub, et tema isa vend. Nii siis Margaret häärberisse enam tagasi minna ei julge ja otsustab infot hankida mujalt. Seal saarel olevast kummalisest raamatukogust, milles leidub inimeste enda kirjutatud raamatuid, mida pole kirjastatud. Ja raamatukoguhoidja kogutud vanu ajalehe artikleid, milles arvab Margaret olevat midagi kirjas ka ta isa uppumise kohta. Sinna sisse hiilides aga ta sealt midagi ei leia, küll aga läheb ta Boydiga tülli. Kuna too kardab vahelejäämisel raamatukoguhoidja usaldust kaotada ja mitte tema käest enam neid roti koomikseid(mille osad saladuslikult iga hommik raamatukogu ukse ette ilmuvad)mitte enam koju kaasa saada. Sellepeale aga Margaret vihastub, et ta seda koomiksi maailma
terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil kogutud info, töökohariski tasemete hindamise ankeet ja tehtud fotod. 2. Ohutegurite iseloomustus Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamist: füüsikalised tegurid - sisekliima, valgustatus, ventilatsioon, müra keemilised tegurid - fenool, formaldehüüd, ammoniaak, tolm
Seejärel lahkus ta Leipzigist. Siis õppis ta Jenas ning seejärel Altdorfi ülikoolis, kust ta sai magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega. Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi teenistusse, jätkates samal ajal juuraõpinguid ja rahuldades oma huvi füüsika, eriti liikumise vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3 Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisioonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja aastane viibimine prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaliste õpingute kulminatsiooniks.4 Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta
Infosüsteemide arendamine 1.tund a) kirjelda ülaltoodud joonisel oleva infosüsteemi toimimist-miks on vaja selliseid mõisteid ja miks on seosed just sellised nagu joonisel on b,c)Kirjelda üht kasutajagruppi kasutaja poole pealt-milliseid tegevusi peab ta saama teha (nii andmete sisestamine kui ka andmete päringud), millised andmed peavad infosüsteemis selleks olema. Kirjelda arendaja poole pealt-millised andmetabelid peavad infosüsteemis olema selleks, et kasutaja saaks teha oma toiminguid. HKHK infosüsteemis olevad põhilised mõisted ja nendevaheline seos. Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja ju...
Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem"
Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369)
ja raamatukogu kataloogist. 34. Missuguseid teoseid rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi või piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid. 35. Mis on tasakaalustatult komplekteeritud kogude eelduseks? optimaalne raha, ammendav informatsioon trükitoodangust, teavikute valikupõhimõtted ja raamatukoguhoidja pädevus 36. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada 1. raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud, kaante vahele köidetud mitteperioodiline iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistikas arvestatakse raamatute hulka ka kuni 48 lk brošüürid 2. ajakiri – regulaarse intervalliga ühe ja sama pealkirja all ilmuv perioodikaväljaanne, mille ilmumise lõpp ei ole määratletud
improviseerida kulinaarias. Kirjandus Martino retseptiraamat „Libro de arte coquinaria“ on üks mõõdupuid Euroopa Gastronoomilises kirjanduses, väärtuslik tunnistus köögi käitumisreeglitest retseptid keskajast Libro de arte coquinaria Retseptid selles raamatud olid väga mõjukad 15.sajandil, nii palju, et Bartolomeo Sacchi (Platina) humanist filosoof ja paavsti raamatukoguhoidja vabameelselt kasutas suuri osi sellest raamatust oma raamatus.Tegelikult peaaegu pool Platina raamatut on otsene koopia Martino raamatust. Vermicelli makaronid olid esimesena mainitud selles raamatus Tunnustus Tunnustades Martinot, Platina märkis oma raamatus veel "O surematud jumalad, mis kokk suudaks võistelda mu sõber Martino Comoga, sellisel suurel määral mis on kirjutatud siin?" Tänan kuulamast!
OPTIMAALNE RAHA - riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, eriprogrammidest, fondidest, sponsoritelt jm. allikatest. AMMENDAV INFORMATSIOON TRÜKITOODANGUST - pidev informatsioon kirjastajatelt, raamatukaupmeestelt, Rahvusraamatukogult ja teistelt suurematelt raamatukogudelt, koolituskeskustelt; maakonna /linnaraamatukogusse saabuva raamatuinformatsiooni edastamine küla - või harukogudele. TEAVIKUTE VALIKUPÕHIMÕTTED JA RAAMATUKOGUHOIDJA PÄDEVUS - soovitused teavikute valikupõhimõtete kohta toetavad komplekteerimistegevust ja kogude täiendamist. Raamatukoguhoidja kõrge professionaalsus ja pädevus ilmuvas kirjanduse hulgas orienteeruda on õigete valikute tegemise aluseks. 37. Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted? (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi ...) Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri
Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Tuntumad teosed: sümfoonia ,,Fantastiline", ooper ,,Benvenuto Cellini", ooper ,,Troojalased", ,,Reekviem", sümfoonia ,,Romeo ja Julia". Küsimused Mis oli tema esimeseks suurteoseks? Kui vanalt komponeeris oma esimese teose? Mis tööd ta veel tegi peale raamatukoguhoidja töö? Kasutatud kirjandus ,,Muusika ajalugu gümnaasiumile 2. osa" http://en.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz
Öö kummitusega Arvatakse, et vanalinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses kummitab, kuna ükski öövalvur ei ole sinna püsivalt valvama jäänud.Sellepärast on paar aastat juba maja öösiti valveta.Igal hommikul, kui raamatukoguhoidja tööle tuleb, on raamatukogu täielikult sassis.Kõik raamatud vedelevad maas ja toolid ja lauad on pikali lükatud.Kuid siiski oli üks inimene, kes ei uskunud, et seal kummitab.Ta nimi oli Silver.Ta arvas, et need on lihtsalt mingid huligaanid, kes lõbustavad ennast sellega, et ajavad raamatukogu sassi. Ühel päeval ütles Silveri naaber :``Kui sa ei usu, et seal kummitab, siis mine sinna üheks ööks valvama ja kui sa suudad seda, siis ostan sulle kasti arbuuse``
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1...
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne-
3.3 Laenutaja pädevusala vajadused · Kontaktandmete andmine(et saaks kontot luua) · Laenamine (et laenutada sobiv teavik) · Tõrgete lahendamine (et infosüsteem töötaks vigadeta) 2.2.3.4 Laenutaja pädevusala sisesed protsessid · Konto loomine · Tellimine teisest raamatukogust · Laenutamine 2.2.3.5 Laenutaja pädevusala objektid · Klient · Süsteemihaldur · Laenutaja · Raamatukoguhoidja · Juhataja · Pearaamatukoguhoidja · Andmesisestaja · Teavik · Tõrge · Kontaktandmed · Konto · Teiste raamatukogude tellimus · Viivis · Pikendamine · Lugejakaart · Koostööpartner · PIN ja kasutajanimi · Laenutus · Tähtaeg 2.2.3.6 Laenutaja pädevusala sündmused Sündmus Tegevus (use case)
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna
raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt. Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958), Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on ...
seotud ressursse juhitakse kui protsesse. Me arvame, et antud asjaajamiskod on protsessikeskne, kuna on toodud erinevaid protsesse, kellega tegelevad mitu inimest. Kunda Ühisgümnaasiumi asjaajamise ja dokumentide haldamise korraldamise eest vastutabasutuse juht. Õppeja kasvatustöö õppealajuhataja, personalitöö, õpilastega seotud asjaajamine juhiabi. Kooli raamatukogu asjaajamise eest vastutab raamatukoguhoidja. Kõik koolitöötajad vastutavad oma tööülesannete piires dokumendi loomise ja haldamise eest. Dokumendihaldussüsteemis ja teistes infosüsteemides asuvatest dokumentidest, andmetest ja registritest varukoopiate tegemise ja säilitamise eest vastutab infojuht. Uue koolitöötaja tööleasumisel tutvustab talle asjaajamiskorda asutuse juht. Töötaja kohustub täitma ja annab selle kohta allkirja.
· helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning emotsionaalsed äärmused. · pooldas kodanlik-demokraatlikke ideid, soovis inimhulki aktiviseerida kunsti kaudu. · oma programmiliste teostega valmistas ette Liszti sümfooniliste poeemide teket. Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on
Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu. Naisseltsi raamatupidaja Urve Murumets on Sipa raamatukoguhoidja. Minu arvates on Sipa Naisseltsi suguseid seltse just vaja sellistele väiksetele kohtadele nagu Sipa. Nad korraldavad väikestes kohtades üritusi ja näitusi. Nad tegelevad naistöödega nagu kästitöö. Nad korraldavad käsitöönäitusi, kus on välja pandud nii savitöid, siidritrükki ja kaltsuvaipu. Neil on isegi oma Kroonika, kuhu nad kirjutavad oma tegevustest ja lisavad pilte. Ainus asi, mis nad võiks veel teha oleks ennast rohkem reklaamida, sest enamus Märjamaa
Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius. 1650.a. esimene raamatuost kuninganna Kristiina toetusel Stokholmi raamatukauplejalt Janssoniuselt. Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine.
ja kelle elule ja tervisele on see eksimus ohtlik. Samuti ka politseinikud, kes peavad tegelema ohtlike kurjategijatega, ajakirjanikud kriisikolletes, kõrgeehitustel ehitajad, piloodid, vangivalvurid jne. Ülejäänud elukutsete esindajatel otsest ohtu tervisele pole. Nende puhul on tegemist teise stressi liigiga mida nimetatakse läbipõlemiseks (burn out) nt. muusik, õpetaja, juht jne. Kõige riskivabamad on raamatukoguhoidja, muuseumitöötaja, preestri jne elukutse. Kosmeetiku elukutse loetakse ka stressivabaks. [6] Minöör 8,3 Politseinik 7,7 Ehitaja 7,5 Ajakirjanik 7,5 Piloot 7,5 Vangivalvur 7,5
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"?1469Giovanni Andrea,(Paavst Paulus II raamatukoguhoidja) 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?Algus Rooma pealinnaks Konstantinoopol, Rooma riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta...
koos ei toonud õnne. Helilooja püüdis Smithsoni tähelepanu äratada muusikuna, dirigendina, kuid tagajärjetult. Nende elamuste tulemuseks ongi kirjutatud "Fantastiline sümfoonia". Pärast kuut aastat olles rahulikus abielus, hakkasid Joonis 2. Harriet Smithson ilmnema lahkhelid, naise haigus, halvatus ja naise surm 1854.aastal. Peale suurt traagikat leidis Berlioz uudse helikeele, mille tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud helilooja ega ka pedagoog. Raha teenis ta raamatukoguhoidja ametiga, lisaraha aga muusikaajakirjanikuna. Mingi aja oma elust veetis ta Roomas, tutvudes seal Felix Mendelssohni ja Mihhail Glinka'ga. Teda köitsid matkad Abruzzi mägedesse, kus sõbrunes mägilastega, tutvus nende elu ja kommetega. 1834.aastal valmis aga mägilastega kohtumiste muljete ja Byron'i kirjandusteoste lugemise põhjal sümfoonia ,,Harold Itaalias". Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia"
...............................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Laura-Roberta Ründva Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan Alice on 88 aastane endine raamatukoguhoidja. Ta elab üksinda eramajas. Alice'i füüsiline tervis on nõrk. Ta on kolmel korral kodus kukkunud ning ei ole olnud võimeline püsti tõusma. Ühel korral kukkus ta aias, teisel korral koridoris. Inimesed kuulsid tema kisa ja tulid appi. Kolmandal korral Alicel vedas, sest tema sugulane David tuli teda külastama. David käib Alicit külastamas üks kord nädalas. Rohkem sugulasi Alicil selles piirkonnas ei ole ja ta väldib kontakti naabritega
emale vastupidist) Oli musikaalne (alati kui tal oli hea tuju, käis ta ringi vilet lüües) Maria imetles teda (ta oli väga kange ja tugevate kätega noormees;vaatamata sellele, et Karli ei näitanud oma armastust, oli ta Maria jaoks alati igati eeskujuks) Maria õde leida Salakaval (käis pidudel tantsimas, kuid kui Maria küsis sellest, valetas, et ei lähe tantsima) Tõi Mariale lõbustsueks raamatuid (leida sai raamatukoguhoidja käest raamatukogu võtme ja õppis ära kaartide täitmise,seega ta sai seal käia siis kui ta seda tahtis ja võtta nii palju raamatuid kui ta tahtis) valter Maria naabripoiss Leiutaja (räägib koguaeg mariale vidinatest, mis ta on välja mõelnud.samuti räägib sellest, kuidas ta nende tegemist planeerib ja millel ning kuidas nad töötama peaksid; lubas ehitada mariale kolme või neljarattalise sõiduki, millega ta saaks liikuda)
argielust kõrgemale. Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusik...
hinnatakse naisi, siis vaadatakse, millised on pere ja lapsed, kui hinnatakse mehi, siis vaadatakse, millised on professionaalsed saavutused. (Klecina 1998: 19) Kolmandas rühmas on need steretüübid, mis on seotud professionaalsete tegevustega, erialadega, mis rohkem sobivad naisele või mehele. UNESCO uuringute andmed näitavad, et meeste tegevuste stereotüüone loetelu sisaldab sellised erialad: inseneer, autojuht, mehaanik, arhitekt, uurija, aga naiste erialad on õpetaja, raamatupidaja, raamatukoguhoidja, sekretär, telefonist, koduabiline. (Unesco 1991: 115) Kõik need soostereotüüpide rühmad on seotud, aga võib ka eraldada teisi rühmaid, see sõltub sellest, kuidas neid klasifitseerida. 3 Soostereotüüpide omadused. Enamus osa soostereotüüpide omadustest on sarnased kõike sotsiaalsete stereotüüpide omadustega( v.a. polaarsus) Soostereotüübid on püsivad ja stabiilsed
Vägivaldseteks osaluse vormideks on: 15. hoonete hõivamine protesti märgiks; 16. tänavarahutused, põletamine; rüüstamine; 17. terrorism. Reflekteerimine - peegeldama; (filosoofiliselt) mõtisklema. Instutsioon - ühiskondil korraldus, tava või asutus. SIDNEY VERBA JA GABRIEL ALMOND Gabriel Almond, sündis 1911 ja suri 2002. Ta oli Ameerika Ühendriikide politoloog. Ka Sidney Verba (sündinud 1932) on Ameerika politoloog, peale selle oli ta ka raamatukoguhoidja ja selle adminstraator. Verba töö võib kokku võtta ühe sõnaga - "osalemine". See teema otsib vastuseid küsimustele mis puudutavad poliitikas osalemist erinevate gruppide poolt. Heaks küsimuseks on ka "Kelle häält arvestab valitsus?". Almond ja Verba koos aga üritasid eristada poliitilisi kultuure vastavalt nende poliitikas osalemise tüübile ja inimeste poliitikasse suhtumise järgi. Kasutatud kirjandus: Riigiteaduse kõrgkkooliõpik, Poliitika ja valitsemise alused http://en
Nõrk. külastama Kukkumised. s 1 kord Pr Tamm. Soovib Alice hooldekodu paigutamist Alice 88 a. Minevik. Alice oli raamatukoguhoidja Teised naabrid. Püüavad läheneda SHO. Esmane Elamisting Perearst. Info kontakt. imused puudub. halvad. SEKKUMISE EESMÄRGID 1. Leida sugulasi või lähedast inimest naabrite seas. 2
aastal ning selle autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Karl Morgensterni monument Karl Morgenstern, täisnimega Johann Karl Simon Mogenstern, oli saksa päritolu õpetlane ja klassikaline filoloog. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja. Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas kunstiteemalisi kirjutisi, joonistas, visandas maastikuetüüde, portreid ja kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Morgensterni suureks teeneks TÜ taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof
Kvaliteet · Kvaliteet on suhteline. · (Tulemus[toode või teenus]) ,ootus , vajadus Täiuslikkuse kaks dimensiooni · Edukaid organisatsioone iseloomustab teadlikus oma seisundist, nad tunnetavad oma võimalusi. Kas me teeme õigesti? Kas me teeme õigeid asju õigesti? Kas me teeme asju õigesti? Kliendikesksus (customer - focus) · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ja püüdma ületada kliendi ootusi. Kuidas tekib kliendile väärtus? Kliendi ootus Kliendi ootus Mida klient soovib? Mida kliendile lubatakse Mida klient saab? Kliendile antud lubaduste täitmine Ei JAH Teatatakse, Õige Pakutava toode on...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei
Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada
Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused. Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest: • Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks, teadusloomeks, kunsti, kultuuri ja muude harrastustega tegelemiseks ning aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. • ICOM eetikakoodeks: Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud
.. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole...
Kuressaare Gümnaasium Randvere Uurimistöö Kuressaare 2011/12 Sisukord 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust...................................................................................3 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse................................................................4 1.2 Mälestused koolimajast.........................................................................................................5 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal.......................................................................6 2.1 Oo kivi ja selle legend...............................................................................................................7 2.2 Mullutu- Suurlaht.......................................................................................................................8 3 Sain teada .....................................
1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga, kuid perekonnaelu ei toonud õnne. Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid, naise haigus, halvatus ja tema surm 1854.a. Peale abiellumist tegutses Berlioz 9 aastat helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Uudse helikeele tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika- ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Järgmised 20 a veetis ta suurema osa oma ajast kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, mis tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. 1847.a.Venemaa reisil osutasid publik ja heliloojad talle sügavat lugupidamist.
naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985) A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (’’Seitsmes rahukevad’’) (1986)
valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi. Teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A.Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, aga primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. 1907
kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Läbimurre kirjandusse Sooritanud 1907
Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on. Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ja kuulsat täiskasvanute raamatut. Raamatukoguhoidja oli hämmingus. Matildalt sai ta teada, et tema vanemad ei tea, et ta seal käib ja loeb. Neile raamatud ei meeldi. Poole aastaga luges Matilda läbi 14 tähelepanuväärset teost.Matilda oli haaratud Hemingway jutustamisoskusest: ta tundis lugedes nagu oleks ta ise seal ja vaataks kõike pealt.Proua Sabin andis nõu, et pole vaja muretseda, kui kõigest aru ei saa, lasku Matilda sõnadel nagu muusikal enese ümber hõljuda. Proua Sabin rääkis Matildale ka raamatute laenutamise võimalusest
(isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42) Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita.
Mälul niisugust kindlat asukohta ei ole. Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad, et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut
Antsla Gümnaasium 12b klass JACK LONDON ,,MARTIN EDEN" Referaat Juhendaja: Õpetaja ANTSLA 2010 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. Jack London......................................................................................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................................................4 1.1.1. Perekond............................................................................................................................4 1.1.2. Varajane elu.......................................................................................................................4 1.1...
Praeguse tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas oli raamatukogu ette nähtud 2. koruse kõrvaltiiba. Ruum oli suur, kuid kappidega poolitatud. Nüüdseks on paljudes sellistes koolimajadest leitud raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976. aastaat oli aga ette nähtud vastavat klassikomplektide arvule kaks raamatukogutöötaja kohta ning Aino Samlisto kõrvale asus tööle Marika Rajur. Praeguseks on jällegi ette nähtud ainult üks raamatukoguhoidja koht. Töömaht on aga liiga suur. Tapa koolis on olnud vanadest aegadest peale ka lumelinnade ehitamine. Suur tõstuk tõstab valmis lumehunnikud ja kõik klassid koos tulevad õue enda klassi eest lumelinna võistlust pidama. Ehitatakse nii suuri kui ka väikesed asju. Aastate jooksul on ehitatud nii palju erinevaid kujusid ja esemeid. Küll liumägesid ja kindluseid, küll krokodille ja kilpkonnasid. Mõniaasta on kasutatud isegi värve, segatakse guass rohke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
