sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest keerukas mõttemaailm, mida keegi teisele ei avalda. Võiks öelda, et selline inimene on eesti inimene, kes elab oma peas, teistega väga avameelselt ei suhtle, ning hoiab ka oma tegudes põhiliselt omaette. Samas arvan, et tegelikult on Woolf väga täpselt saanud kirja panna selle, millised on kõik inimesed. Kuigi me üksteise sisse ei näe, avab see raamat ukse meie kõrval olevate inimeste mõttemaailma; kuna kõik on oma arvamuste ja mõtetega üksi, ei tea me teistest pooltki nii palju, kui tegelikult võiks. Aga milliseks kujuneks teos siis, kui mrs Ramsay räägiks mehele täpselt ära, mis ta temast arvab, milline on tema arvates meessugu üldse, ja milleks on naised? Kõik oleks hoopis teisiti: kas ei suudaks mees taluda oma naise mõtteid tema kohta, või ei suudaks
Tegevus toimub suvevaheajal ja räägib kolmest sõbrast,Jürnasest,Meelikust ja Kaurist.Poisid arvavad et nende suvi on rikutud kui nad saavad teada et jürnasele tuleb külla ta sugulane Kärt,kelle meelt peavad poisid lahutama Jürnasel õnnestub oma aias fotole püüda ufod kui ta seltskonda pildistab. Õigemini on fotodel tumedad laigud. Poisid otsustavad kirjutada observatooriumisse, et selgust saada.Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased l...
raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev paistab nõmeduse poolest isegi nende hulgast välja. Malcolm McDowelli asemel on kaanel mingi James Bond, kes kedagi püstoliga sihib. Ühekordseks tarbimiseks, arvan. No ei kutsu rohkem kätte võtma küll. Raamat algul venis mul nagu tatt, kuigi olin sellega juba alustanud, lugesin siiski enne veel Henno raamatu läbi, ei saanud apelsini-raamatuga üldse joonele. Raamat jagunes kolmeks osaks: 1. osas baseerub kõik vägivallale, ultravägivallale nimelt. Alguse-osa nagu ikka mingil määral sissejuhatus ja terves 1. osas on küllaltki sisutihe tegevuskava. Tutvusin raamatu tegelastega, täpsemalt siis: mina-tegelane Alex ja tema kärsad Pete, Georgie ja Dim, kelle ajaveetmiseks kõiksugu huligaansus ja kelle suurimaks naudinguks on oma vägivaldsete fantaasiate teostamine. Iseloomulikud ja asjakohased olid julmalt ja tatti pritsivalt tõeselt
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest ...
My favourite book My favorite book is called "Ma suudan hüpata üle lompide".It is written by Australian writer Alan Marshall. It is Alan Marshall`s autobiography. He talks about himself and about his life.I think that probably I like this book so much, because it is written of real persons life. The book began with birth of Alan and ended, when his family had to move. In the very beginnig of the book Alan gets paralysed and after that his muscles started to shrink and because of that his legs were crooked. Doctor`s only idea was that they should press Alan`s legs straight. It was hard work to his mother, because she had to do this and try to heal his son. It is very tragic, but it is the truth. In the middle of the book Alan has to go to the hospital, where he is surrounded by adult men. They admired Alan`s strength and courage to fight for his life. Alan always had the view that life does not ...
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud,...
Raamatu ehitus Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki s...
"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid • Ta soovis õppida ennast ja elu paremini tundma • Ta soovis meeldejäävat ja parimat suve • Ta põgenes kodust teadmata suunas • Ta kohtus uute inimestega • Oli hetki, kus tal polnud raha jaoli päevi, kus oli kõik olemas • Liisa-ly mõisti...
....................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Kriitika on arvustus, millegi positiivse ja negatiivse välja toomine. Läbi kriitika on võimalik muuta paremaks väikestele tüdrukutele mõeldud raamatuid. Halb kriitika raamatule ei tähenda seda, et terve raamat halb oleks, pigem näitab see seda, et on veel asju, mis tahaksid parandamist saada ning mida oleks võimalik veel teha, et see raamat sobiks täies mahus ka väikestele tüdrukutele. Hea kriitika seevastu on positiivne, ning näitab pigem, et raamatu koostamisse on pandud kõikvõimalikud teadmised, et raamat oleks sobilik väikestele tüdrukutele. Väikestele türdukutele mõeldud raamatuid on palju ning need võivad olla ka väga head, aga
Villu määratakse tööle mõisasse, kus ta on teomees kui ka talumees. Kuid Hugo, kes oli mõisa peremees, temale ei meeldinud Villu ja ükspäev määrab ta Villule karistuseks 60 piitsahoopi, mille tagajärjel kaotab Villu oma mõistuse. Peale Villu peksimst lahkub ka Hugo mõisast. Villu kaotanud mõistuse, naaseb taas Kukulinna ja elab seal ühes väikeses hütikeses, mis ta ise endale ehitas, kuni oma elu lõpuni. Minu arvamus: See on kindlasti kõige raskem raamat, mis mina olen enda elus lugenud. Andmed ei pruugi olla väga täpsed, kuna lugesin raamatut suvel ja kõik ei pruugi olla meeles. Alguses ma mõtlesi, et ma ei kirjuta selle raamatu kohta, kuna raamatust ei saanud ma mitte midagi aru, kuid siiski, tehes natuke ka taustainfo uuringut, otsustasin selle raamatu kohta kirjutada ja vaadata, kuidas mul läks. Kindlasti tahaksin lugeda seda raamatut ka tulevikus ja võrrelda praegust arusaama siis tuleviku arusaamaga.
põhimõtted. 3. Eesti keskkonnastrateegia eesmärk on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, et ei kahjustaks loodust ja säiliks maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3
,,Rikas isa, vaene isa" Mina lugesin Robert Kiyosaki raamatut ,,Rikas isa, vaene isa". See raamat räägib sellest, mida rikkad õpetavad omad lastele rahast vaesed ja keskklass aga mitte. Raamatu autor kutsub ,,vaeseks isaks" enda pärisisa, kes on tegelikult kõrgelt haritud ja töötab ka heal töökohal. ,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi valesti, kui ütlevad neile, et lapsed peaksid hästi õppima, et hea
,,Jumal ja kosmos" Hugh Ross Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Et kosmoloogia tegeleb nii kaalukate ja isiklike küsimustega, on ta tekitanud omandiinstinkti ja konkurentsi. Praegu on see arvatavasti selgem kui kunagi varem. Siin võistlevad kolm gruppi: teoloogid, teadlased ja filosoofid. Praeguseks on välja pakutud, et universum sai alguse Suurest Paugust. Kui univers...
rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 Mihkel Raud ja tema elulugu..........................................................4-6 Mihkel Raua raamat ,,Musta pori näkku"......................................7-8 Mihkel Raua raamat ,,Sinine on sinu taevas" ....................................9 Lisad................................................................................................ 10 Kasutatud materjal..........................................................................11 Kokkuvõte uurimustööst ............................................................... 12 LISAD
Mina lugesin Jules Verne raamatut ,,Reis maakera südamesse". Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja
"Näeme veel, Simon!" David Hill Peamised tegelased on Simon, Nathan,(kelle vanemad elavad lahus) Simonist 10 aastat vanem õde Kristi, Nathani noorem õde Fiona, kes on tema arvates talle vaid pinnuks silmas, nagu paljudele vanematele õdedele/vendadele tundub oma nooremaid vendasid/õdesid vaadates, Simoni perekond(perekond Shawd), Raamat on kirjutatud noorest, 15-aastasest poisist ,Simonist, kes põeb rasket haigust, lihasdüstroofiat, mis muudab lihased järjest nõrgemaks, kuni nad lõpuks täielikult kärbuvad. Raamat on kirjutatud läbi Simoni parima sõbra Nathani silmade, kellega nad tutuvuvad põhikooli alguses. Simon teab täpselt haiguse olemusest ning saab aru, et ta ei ela nii kaua kui teised klassikaaslased.(Raamatu kaanelt) Kui Simonil see haigus avastati, levisid koheselt jutud, et poiss
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus
Klass Filmi `'Klass'' tegija Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik, stsenarist ja rezissöör ning televisioonitegelane. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, täiendas end Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kui...
Tyra Banks, sünninimega Tyra Lynne Banks(sündinud 4.detsembril 1973 Californias Inglewoodis), on USA avaliku elu tegelane, endine supermodell ja näitleja. Tema isa Donald Banks oli arvutikonsultant ning tema ema Karolyn NASA fotograaf ja moetöötaja. Tyra vanemad lahutasid aastal 1980, kui Tyra oli 6-aastane. Sellegipoolest jäid vanemate suhted, samuti Tyra suhted oma 5 aastat vanema venna Deviniga sõbralikeks. Hiljem abiellus Karolyn Clifford Johnsoniga. Tyra käis John Burroughsi põhikoolis ja lõpetas 1991. aastal Los Angeleses Patuta Südame keskkooli (Immaculate Heart High School). Ta õppis Lõuna-California Ülikoolis ja California ülikoolis teleprodutsendiks. Modellitööga alustas ta 11. klassis. Hiljem töötas ta Pariisis mannekeenina. Juba tema esimesel töönädalal olid disainerid temast sedavõrd võlutud, et temaga tehti leping 25 moešõu peale, mis oli uustulnuka jaoks enneolematu. Modellina on ta töötanud lugematu hulga ettevõtete ...
Autor - Molière Molière sädelev komöödia 'Naiste kool' viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle teooria naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki mässuline oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks. Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad. --TULI VÄJA AASTAL 1961--
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop.), kuid too pole ka sellega nõus. Lõpuks võtab peremees salaja kapsapea ära, kuid Krõõt avastab selle kohe. Ta tuleb nutvate lastega ning nõuab kapsapead tagasi. See...
"Mort" Terry Pratchett Teismelisena oli Mort'il isikupära ja temperamenti, see tegi ta sobimatuks oma pere põllumajandusärisse. Mort'i isa arvates Mort mõtles liiga palju, see tegevus muutis tema arvates võimatuks saavutada midagi praktilist. Aga ikkagi viis tema isa teda kohalikule töölaadale, lootes, et Mort saab mõnele oskustöölisele õpipoisiks. Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab...
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud ...
Autori juhtmõte Autor tahtis teosega lugejale näidata, et igale kuritööle järgneb ka karistus, kuid seda mitte selle nurga alt, milline karistus talle võimude poolt määratakse, vaid mis juhtub kurjategija enda mõttemaailmas ja milliseks kujuneb tema edasine elukäik. Samuti oli raamatus läbivaks teemaks alkoholism ja vaesus, millega viidati probleemidele 19. sajandi Vene ühiskonnas. Minu arvamus teosest Minu arvates oli raamat väga huvitav, kuigi mõned monoloogid ja kirjeldused venisid vahel liialt pikaks, aga sellegi peale oli teos põnev ja ettearvamatu süzeega. Raamatut lugedes viis sündmustik endaga kaasa ja pani peategelasele kaasa elama.
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Juli...
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoo...
Kleer ja Rene ei tunne alguses üksteist, kuid varsti nad kohtuvad ja teos räägibki nende probleemidest ja juhtumistest. Teose lõpp ei olnud ootuspärane, sest arvasin, et kõik lõppeb hästi, kuid tegelikult jäigi Rene lugu lõpetamata ja ta põgeneski välismaale mõrva eest, mida ta ei sooritanud. 7 Kokkuvõte ,,Nahka kriipivad nädalad" on küll mõtlemapanev, kuid ajaviiteks loetav raamat. Teda polnud väga keeruline lugeda ning midagi ei jäänud arusaamatuks. Ma oleksin oodanud midagi enamat, kuid midagi viga ka polnud. Kindlasti ehmatas mind lõpplahendus või õigemine lahenduse puudumine. Töö koostamine pani mind kindlasti raamatu peale rohkem mõtlema ning juurdlema sealsete probleemide üle. Teos ei jätnud mu hinge mingit sügavat jälge, kuid kui palutakse tulevikus selle raamatu kohta arvustust, siis kasutan pigem positiivseid sõnu.
halvasti valetamise eest. David tappis Rosaleeni, sest see polnud tegelt Rosaleen vaid üks teenijatest, kes oli Gordoni majas ellu jäänud ja nägi Rosaleeni moodi välja, ta oli Davidisse armunud nii, et mängis kaasa. David tappis ta ära, sest ta ei tahtnud, et inimesed ei saaks aru, et ta pole Rosaleen. Peale seda proovis David ära joosta kuid ta vahistati ära ja Poirot ei rääkinud politseile midagi mida Rowley tegi. Minu arvates oli raamatu lugu väga hea, kuid alguses oli raamat liiga segane, sest kõike räägiti nii nagu ma peaks midagi juba teadma ja ma ei saanud millegist aru. Hakkasin alles umbes IV peatükis enam-vähem tegevustest aru saama ja VII peatükis loost aru saama, sest siis olin juba tegelastega harjunud ja sain aru mis olukorras tegelased olid. Selles raamatus peategelast polnud ja mul polnud samuti lemmik tegelast, sest kõik tegelased olid sama võrdsete tähtsusega. Ma
merele. Seal püüab ta suure saagi, aga viimane kala on nii suur, et seda paati tõmmates ta sureb ülepingutusest. Hiljem leiavad teised kalaretkelt tagasi tulles paadi surnud randlase ja selle paadi põhjas vere sees magava tütrega. Ma ei oskagi öelda, kas teosel mingi sügavam mõte oli. Minu arust püüdis autor lihtsalt kirjeldada ja edasi anda lihtsate randlaste elu ja nende mõtteviis. Kui aus olla, siis see raamat mulle meeldis. Seal ei olnud liigset ülekirjeldamist, see oli lihtsalt loetav ning arusaadav ning oli isegi huvitav lugeda kuidas vanasti kalameeste ja rannainimeste elu toimus. 1."Kelle vörkus, selle kala!" Lk13 2."Ilm paistis ju küll kurja moega... Taivas oli öhta kiudlik kut poolhaudunud muna" Lk15 3."Sa pole mu ema, et tüütad õpetamisega. Kao teelt, kui teine tuleb oma tüdrukuga..." Lk18 4."Kurjategija majas on seaduse esindajal ikka ütlemist..." Lk60 5
Bakterid Bakterid on: ● Kõige väiksemad teadaolevad elusorganismid; ● Üherakulised; ● Eeltuumsed (nende rakkudes pole tuuma) Bakterite toitumine ja hingamine Hingamine jaotatakse aeroobid ja anaeroobid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks hapnikku. Anaeroobid aga mitte. Toitumine jaotatakse fotosünteesijateks ja (orgaaniliste ainete) tarbijateks. Bakterite paljunemine: Bakterid paljunevad pooldudes. St, et üks bakter teeb end kaheks osaks. Bakterite liikumine: Bakterid liiguvad ● Viburi ● Karvakeste abil
Algloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Algloomad on: Ainuraksed Liikumisvõimelised Tarbijad (roheline silmviburlane on pimedas tarbija, vakguse käes fotosünteesija Pooldujad Tähtsus: Nad on toiduahela üks lüli
viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. 1. Raamat Raamat algab keskaegses Pariisis 6. jaanuaril 1482 kui käimas on Narride pidustused. Rahvas ootab müsteeriumi (keskaegne piibliaineline etendus) algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud. Rahvas soovis algust näha ja seejärel alustada narride kuninga valimisega. Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't. Ta otsustas etendusega siiski algust teha (The Good Judgment of Madame the Virgin Mary).
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea muretseda sellest, et haigutades on meil kõrge võimalus ära surra. Tänase meditsiini olukorraga
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene
Kafka °Metamorfoos° Ma sain jutustusest nii aru, et muutumine algas, kui Gregor töö kaotas. Ta ei rääkinud sellest oma perele ja lukustas end oma tuppa. Siin on näiliselt öeldud, et ta muutus ämblikuks(no jutus muutuski aga kogu see jutt on paksult sümboleid täis). Ta keeldus oma vanematega rääkimast ja ega vanemadki temaga eriti suhelda ei tahtnud. Kui Gregor ühel päeval toast välja tuli, siis vanemad ehmatasid ära, kui teda nägid ja vältisid Gregorit. Õde Grete oli ainuke, kes Gregorit mõistis ning temaga suhtlema nõustus. Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija lei...
Kuristik rukkis J. D. Salinger Analüüsiv kirjand Tean väga vähe raamatuid, mis on antud juba nii vara nagu tuhande üheksasaja viiekümnendatel välja ja räägivad teismeliste probleemidest, mis tänapäevalgi aktuaalsed on. Üks selline teos on ,,Kuristik rukkis", mis õnneks oli ka meil üheks raamatuks kohustusikuks kirjanduseks. Teos kajastab väga levinud tänapäeva noorte probleeme. Kõige paremini on märgata, kuidas inimesed hakkavad juba enne seitsmeteistkümnendat eluaastat jooma ja suitsetama. Märkasin ka, et ükskõik, kui ,,rikutud" inimesed võivad olla, hoolivad nad ikkagi väga oma perest. Autor tõi väga hästi esile ka mõtted, mida 17- aastane inimene võib mõelda ning ka mida temast arvatakse. Mulle meeldis väga see, kuidas autor olukordi kirjeldas. Salinger oskas kõike kirjeldada nii, et tekkis tunne nagu ma vaataksin filmi. Peale kir...
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõr...
Ükski kuritegu ei jää karistamata Jenny Carrol ,,Kokkutulek", 2001, kirjastus Varrak, 183lk Raamat räägib tüdrukust nimega Suze (õige nimega Susannah), kellel on võime näha surnute vaime. Tema töö ametlikuks nimetuseks on vahendaja ning ülesandeks on aidata vaimudel lõpetada need tegevused, mis neil siin maailmas pooleli jäid, et nad saaksid edasi liikuda. Ühel päeval näeb ta nelja autoõnnetses surnunud noort, kes üritavad kätte maksta teises autos olnud isikule, keda nad süüdistasid nende mõrvamises. Suze võtab enda ülesandeks takistada neid seda tegemast.
Crazy Lady J. L. Conly I read a book called ''Crazy Lady'' written by Jane Leslie Conly. She is an American author born in 1948. ''Crazy Lady'' was her third book. It was written in 1993. The book was one of the Newbery Honor books of 1994. The story takes place in the Tenely Heights during 1980s. The book is about teenager boy. His name is Vernon Dobbs. He has two sisters and three brothers. He is a struggling student having a bad school year. He has gone in for help. He just can't manage with reading. He has had no one to turn to since his mother passed away from a stroke three years earlier. His mother had an uncanny wish to help people around her. His father tries to help Vernon, but he is just too busy with taking care of the family. Vernon and his friends have nothing better to do than tease the Crazy Lady of neighbourhood. Crazy ...
Väike Nicolas Anette Mägi 5.c Raamat räägib… • See raamat räägib ühest poisist Nicolas, kes käib umbes 3-4. klassis. • Raamat on jaotatud mitmeks osaks, iga osa räägib ühe juhtumi Nicolase elust. • Ühes loos leiab Nicolas ühe kodutu koera, teises loos üritab ta suitsetada, mõnes loos mängivad poisid jalgpalli, Nicolas unistab paaris loos ka tüdrukust nimega Louise. Mõnikord külastab nende kooli või klassi mõni tähtis inimene, kellega saab palju nalja. Loomulikult teeb Nicolas veel palju koerusi ja pahandusi. Kirjanikud • Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe´ ja Rene´ Goscinny
1)Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahele? Aatomituuma läbimõõdust kuni molekulide mõõtmeteni võime lugeda mikroks e. kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aato...
Dagmar Lamp Ööd kollases autos, 135 lk Valikkirjandus Raamat räägib naistaksojuhist, kellel on alatasa mõtted oma surnud mehe juures, kes vähki on surnud. Mehe nimi oli Slava ja naine oli teda väga palju armastanud. Nüüd on tal harjumuseks saanud juua viskit ja elada väikeses, üsna räpases kodus, kus ta suurt muud ei tee, kui kirjutab Slavale kirju. Naise tööpäev on täis erinevaid isiksusi ja temas nähakse rohkem psühholoogi. Siiski tundub talle, et ta näeb igaühe elust ainult üht episoodi või klippi nagu oleks see ühe huvitava raamatu osa, mille järgmist lehekülge ei jõua ära oodata, ometi ei saa ta seda lugeda. Huvitavaid näiteid on sõitjatest palju - näiteks ülereageeriv rase naine, kes jätab mulje, nagu ta mees ei hooliks temast, ent siis saab ta mehega jälle kokku, kes teda lohutab. Ühesõnaga, asi polnudki nii hull, kui esialgu arvati. Lisaks sõidab taksoga murelik tädi, kes oma poega läheb esimest korda elus vaatama, anoretikust...
Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem.
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema
üleüldse võiks ka oma hinnagu, emotsioonid vm lühidalt kirja panna, mitte ainult pealkirja ja autori. See aga ei osutunudki nii lihtsaks, kui oleks võinud arvata. Ma ei tea, mida ma siin täpselt kirjutan. Ilmselt mitte raamatuarvustusi. Lugemispäevikut. Aga mis see lugemispäevik tegelikult on? Uurin asja ja õpin targematelt. Lugemispäevik 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raamat räägib (sisu)? 4. Milline mulje jäi raamatu algusest? Kas see kutsus lugema? 5. Kuidas sujus raamatu lugemine? 6. Kirjelda raamatu peategelast. Kas peategelase käitumine on usutav? 7. Kuidas raamat lõppes? 8. Milline on raamatu sõnakasutus? 9. Mis sulle kõige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11. Kas soovitad seda raamatut teistelegi? Kellele? Miks? 12. Kas loetud raamat oli romaan või jutustus
Ometi ei ole üheselt selge, milline ikkagi on sisu ja stiili omavaheline vahekord. Teinekord polegi vist päriselt võimalik neid üksteisest lahutada. Kuid veelgi keerulisem on küsimus teemavalikust. Kui ühelt poolt võib üsna kindlalt väita, et romaan on originaalne just tänu autori stiilivalikule, siis palju häirivam on küsimus, kas kirjanik oleks võinud kirjutada samasuguses võtmes ka millestki muust ning kas see raamat mõjuks siis sama maagiliselt. Vast mõjuks küll... Vastupidise näitena võib tuua välja ilukirjandusliku loomingu, mis on kirjutatud vaieldamatult lõbusas ja heas stiilis, kuid mille kohta võib siiski väita, et teemavalik domineerib sisu üle. Sääraste äärmuslike näidete varal ilmselt kaugele ei jõua ning tundub, et võib- olla on isegi vale kiskuda lahti midagi, mis on vaid näiliselt teineteisega seotud, tegelikult moodustab aga lahtirakendamatu terviku
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituri...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
