8)TUNNEB LIIKUMISE ÜLDMUDELEID – KULGEMINE, PÖÖRLEMINE, KUJU MUUTUMINE, VÕNKUMINE JA LAINE; OSKAB NIMETADA IGA LIIKUMISLIIGI OLULISI ERISUSI – Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punktmass näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdseres ajavajemikes võrdsed teepikkused. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunkt on samas kohas ja paikneb keha sees (maa pöörleb ümber mõttelise telje). Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena
vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil). Seega on evolvent täielikult määratud alusringjoone raadiusega rb ja alguspunktiga E0. N 0 N 1 = E1 N 1 ; N 0 N 2 = N 2 E 2 2. Et kujundav sirge veereb alusringjoonel libisemata, siis jne. 3. Alusringjoone puutujad on evolvendi normaalid. 4. Evolvendi kõverusraadiused võrduvad alusringjoone puutuja lõikudega, mis paiknevad evolvendi ja
mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga pr 4 t V 4 8l , (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri r 4 t p 8lV . (3) Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine
tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd
k voolu tippväärtuse parandustegur; t aeg (kestus); 1 vooolufrondi ajakonstant; 2 voolusaba ajakonstant. 60. Piksevardad ja piksetrossid, õhuliini kaitsenurk Piksevardast arenevad lahenduskanalid kiiremini, kui piksetrossidelt. Seega on piksevarraste kaitsetsoonid laiemad kui samal kõrgusel paiknevate piksetrosside kaitsetsoonid. Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H. Kaks piksetrossi, mille vahekaugus on väiksem kui 2H ,
parema käe kõverdatud sõrmad näitavad pöörlemise suunda, siis väljasirutatud pöial näitab nurkkiiruse vektori suunda. = []. o Inertsimoment väljendab pöördliikumisel keha inertsi (kulgliikumisel väljendab keha inertsi mass). · Korrapäraste kehade inertsimomendid. Masspunkt m kaugusel R pöörlemisteljest: I = m R². Massiga m ja raadiusega R õhuke rõngas: I0 = m R². Homogeenne ketas (silinder) raadiusega R: I0 = ½ m R². Homogeenne kera (sfäär) raadiusega R: I0 = m R². Risttahukas külgedega a, b, c: Ioz = m (a² + b²), Ioy = m (a² + c²), Iox = m (b² + c²). · Kera, silinder ja rõngas kaldpinnal. o v(kera) 1,2 . o v(silinder) 1,15 . o v(rõngas) .
kujundatud objekte on võimalik pikendada, kui neisse on käsuga BREAK tehtud katkestused või käsu TRIM abil eemaldatud osa ja piirobjekt suundub katkestuskohast objekti sisse. Pikendused taastavad sel juhul osa eemaldatud joone osast. Pikendada katkestust mate- maatiliselt täpses ellipsis on võimalik vaid kellatsi, kuna vastu kellaosuti liikumise suunda ei ole see võimalik. Liitjoone-tüüpi ellipsis saab katkestust pikendada, kuid ellipsi lähendkaarjoon pikendatakse selle raadiusega, mida ta omab pikenduspunktis. Käsu tellimusele EXTEND ↵ Vastab arvuti esialgu piirjoonte valikusooviga: (kasutatav seadistus: projekteerimisviis: Tarbijateljestik, (piir)servade arvestus – pikendustega, kui aga põhimuutuja; EDGEMODE = 0, siis on Extend asemel No Extend; valida piirjooned; tühivalik lõpetab piirjoonteks valitud objektide nimistu) Piirjooni võib valida ka C-aknaga, sel juhul muutuvad kõik valitud jooned piirjoonteks ja
läbimõõduga ringist, 40 kraadisesse sektorisse.Heiteringis on hoovõtuviisiks hüppepööre ja selle tõttu ümbritsetakse ring kaitsevõrega,et vältida ketta lendu vales suunas.Ketta kaal poistele on 1,5 kg, noormeestele 2 kg ja tüdrukutele 1 kg. Odaviske määrused sarnanevad palliviske omadega.Erinevus seisneb sihvakas viskevahendi kujus. Oda tuleb hoida raskuskeskme kohale keritud nöörmähisest.Oda tuleb visata 8 m raadiusega kaarja 7 cm laiuse äraviskejoone taha asuvasse sektorisse,mille nurk on 29 kraadi.Tulemuste mõõtmine toimub 2 cm täpsusega,ümardamisel vähendamise suunas. Viset ei loeta,kui oda maandub lapiti või sabale.Samuti loetakse vise ebaõnnestunuks,kui oda maandub väljaspool viskesektorit.
Kolmnurga sisenurkade summa180° 3. Kolmnurga välisnurkade summa 360° 4. Kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvuti asetsevate sisenurkade summa 5. Kolmnurgas on võrdsete külgede vastas võrdsed nurgad ja võrdsete nurkade vastas võrdsed küljed. 6. Kolmnurgas on suurema külje vastas suurem nurk ja suurema nurga vastas suurem külg. Pindala: S=ah/a Ümbermõõt: Ü=a+b+c 5. Ring: Mõiste: Ringiks raadiusega r nim. Tasandi punktide hulka, mille kaugus ühest kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel.
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
MÕÕTÜHIKUD * Nurgaühikud * Pikkusühikud * Pinnaühikud Nurgaühikud Kasutusel on kolm erinevat tasanurkade mõõtühikute süsteemi: 1. Kuuekümnendsüsteem - nurga mõõtühik on kraad 1°=60=3600 täisnurk on 90° täisring on 360° 2. Tsentesimaalsüsteem - nurga mõõtühik on goon täisnurk on 100g täisring on 400g 1g = 0,9° 3. Radiaansüsteemi - nurga mõõtühik on radiaan 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus K on võrdne selle kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m)
Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12 m. Hoojooks Õige jooks tuleb omandada varakult. Hoojooksu pikkus on noorematel 5-7 sammu, tipphüppajatel 8-11 sammu. Flopihüppe puhul on vajalik leida sobiv raadius, mis igal sportlasel erinev, kuid lühemad hüppavad väiksema raadiusega kui pikemad. Hoojooksu alustatakse kas kohapealt või kolme- kuni viiesammulise eelhoovõtuga. Kõrgushüppaja jooks toimub pöial, puus peab olema kõrgel. Kurvijooksul puusa asend rohkem ees. Hoojooks peab pidevalt kiirenema ehk kõige kiirem samm on viimane. Hoojooksu eelviimasel sammul lastakse keha raskuskese veidi allapoole, puusad liiguvad ette, õlad taha. Tõukejalg asetatakse maha aktiivselt, kiirelt, madala trajektooriga. Äratõuge
2011a), lektor Andres Kiviste raamatut (Kiviste A 2007) ning metsandus- ja maaehitusinstituudi üliõpilastööde koostamise metoodilist juhendit (Eesti Maaülikool 2009). 4 1. Proovitüki üldiseloomustus Analüüsitav proovitükk asub kvartalil TR076, eraldusel 2. Mets kuulub jänesekapsa kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid Nr 772 proovitükil on mõõdetud puuliikideks mänd, kuusk ja kask, puude diameeter proovitüki tsentri suunas (D1), diameeter tsentriga risti olevas suunas (D2), kõrgus (H), võra
(243600)=7.2710 radiaani/s. r3=(6.685*10-11*5.939*1024/(7.27*10-5)2)=39.7*1013/52.8*10- -5 10= 0.075*1024=42000km. Maa keskpunktist ehk 42000-6360=35640 km Maa pinnast. 15. Mees lükkab käima autot massiga 2t kuni see saavutab kiiruse 10km/h. Kui palju tööd ta tegi? Tehtud töö võrdub lõpuks saavutatud kineetilise energiaga: Ek=mv2/2=2000*2.782/2=7728J. 16. Keemilises reaktsioonis läheb elektron orbiidilt raadiusega 4A üle uuele orbiidile raadiusega 5A. Kui suur on niisuguse reaktsiooni keemilise energia muutus mooli kohta? Elektroni laeng on e=1.601*10 C, mass on 9.1*10 kg, elektriline konstant ke=9*10 N*m2/C -19 31 9 - 2 . Tuuma ümber tiirleva elektroni koguenergia: Ek+Ep=-(kee2/r)+ kee2/2r=-( kee2/2r). E=Na*9*109*(1.601*10-19)2(1/2*4*10-10-1/2*5*10-10)=Na*2.307*10-28(1.25*109- 1*109)=Na*5.768*10-20=3.478*104J=34
· puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga Kettaheide Heiteringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kettaheiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit. 2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Kettaheite maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui:
See sündmus mõjutas negatiivselt kogu turismi- ja hotelliäri. Mõneks ajaks vähendas see sündmus oluliselt pea kõikide riikide välisturistide arvu, kuid samal ajal suurenes siseturismi tarbimine. Turismi arengut Eestis on soodustanud geograafiline asend(eelkõige lähedus Helsingile ja Peterburile) ja areng on seotud kuurortide tekkimisega rannikupiirkonda,kus leidus rohkelt heade raviomadustega muda. Keskajal ümbritses Eesti tähtsamaid linnu 20-30 km raadiusega kõrtside, trahterite ja postijaamade võrk, kus peatuti enne kaubakoormatega linna saabumist või siis liikumisel ühest piirkonnast teised. Kindlused,lossid ja kloostrid olid üksteisest 50 km kaugusel. Suurem osa Tallina võõrastemajad asusid eeslinnas väljaspool linnamüüri, kus oli ruumi tallide tarvis. Neid kutsuti sissesõiduhoovideks. Erakorteri otsisid endale lühemaks ajaks linna tulnud rändartistid, muusikud, pillimeistrid ja hambaarstid.
loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus. Kaks täiendavat ühikut on radiaan (rad) ja steradiaan (sr). - radiaan on nurk tasandil ringi kahe raadiuse vahel, mis eraldavad ringjoonel raadiusega võrdse kaare. 1 rad = 57017' 44,806" = 57,29580. - steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis võrdub niisuguse ruudu pindalaga, mille külje pikkus võrdub kera raadiusega. Et kera pindala on 4πR 2, siis on maksimaalne ruuminurk 4 π steradiaani. Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m
= const. 30° 2 F y A _________________________________________________________________________________ Variant 14. Süsteem koosneb raskusest 1 massiga m1, plokist 2 massiga m2 ja raadiusega r, ning ühtlasest silindrist 3 massiga m3 ja raadiusega R. Ploki 2 mass on jaotatud piirdele. Süsteemi paneb pöörlema silindrile 3 rakendatud konstantne jõupaari moment M. Leida jõud, mis mõjuvad ülemise nööri mõlemas harus ja liigendi O reaktsioonkomponendid. 3 O m1 = 6 kg M m2 = 2 kg
võrdub 2000 tonni söe põletamisel. Jagunemise protsessid toimuvad erakordselt kiiresti (praktiliselt silmapilkselt). Tohutu suure energiahulga eraldumine toimub tugeva plahvatusena. Ahelreaktsioon on võimalik uraani isotoobi U (ül 235, all 92) puhul. Plahvatus võib siiski toimuda ainult sel juhul kui uraani tükkide massid on suuremad teatud kindlast, nn kriitilisest massist (uraani puhul kriitiline mass on 50 kg kera raadiusega 9cm. Kui kera on õõnes, siis on võimalik kriitilist massi vähendada 250 grammini) AATOMPOMM Aatompommi plahvatusel toimub ahelreaktsioon. Pommi kestas on kaks uraani tükki, millede massid on väiksemad kriitilisest. Kokku nad ületavad kriitilise massi. Pommi lõhkemiseks lähendatakse neid tavalise plahvatuse abil ( see võib toimuda nt pommi kukkumisel). Seejärel toimub ahelreaktsioon ja aatompommi plahvatus. TERMOTUUMAREAKTSIOONID
ja kasvatusest). Siiski on välja pakutud 4 põhilist vööndit, mida inimesed enda ümber ehitavad: intiimne ehk lähisuhete, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruum. · Intiimne vöönd (15-46 cm) Kõigist vöönditest on see kõige tähtsam, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida vaid neil inimestel, kes on temaga emotsionaalses seoses. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alamvöönd, kuju võib tungida vaid kehalises kokkupuutes. · Isiklik vöönd (46-120 cm) See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõprade koosviibimistel. · Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Me hoidume niisuguse vahemaa taha, suheldes kõrvaliste inimestega. · Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Kui suhtleme suurema inimrühmaga, siis on kõige mugavam seista just niisugusel kaugusel.
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kri...
26 13 Kaarjad seinad Karkass tiheda sammuga: Kaare raadius: 0.5m 0.5- 0.5-1m 1-2m >2m Postide samm: 100mm 150mm 200mm 300mm Kaartes mille raadius on suurem kui 3-4m ei ole vaja kipsplaate niisutada. Väiksema raadiusega kaarte puhul tuleb kipsplaate niisutada. Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. 27 Kipsplaatseinad Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad. Niiskes keskkonnas muutub kipsplaadi tselluloosi- rohke kartong- või paberkate ohtlike hallitusseente kasvulavaks.
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall Aasiasse, hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sa...
Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred 2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused. Sisendustardlahus- lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Sisendustardlahuste korral paigutuvad lahustajakomponendi (nt Fe, Cr, Mo jt.) kristallivõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt.). Sisendustardlahused saavad olla ainult piiratud lahustuvusega, sest tühikute (pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piiratud. keemiline ühend - erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. Keemilise ühendi kristallivõrele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel
SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Pikemalt: kus r on jõuõlg Keeruka kujuga keha inertsimomenti määratakse eksperimentaalselt. Uuritav keha paigutatakse spetsiaalsele pöörlevale alusele pöördpendlile (e. torsioonpendlile)ning mõõdetakse sellise pöördpendli võnkeperiood koos kehaga ja ilma kehata. Korrapäraste kehade inertsimomendid on arvutatavad teoreetiliselt: 1) masspunkt m kaugusel R pöörlemisteljest I = m R2 2) massiga m ja raadiusega R õhuke rõngas (võru) Io = m R2 indeks "o" tähendab, et pöörlemistelg kulgeb läbi tsentri. 3) homogeenne ketas (silinder) raadiusega R I o = ½ m R2 4) homogeenne kera raadiusega R z = 2/5 m R2 a 5) risttahukas külgedega a, b, c : Ioz = 1/12 m (a2 + b2), c y Ioy = 1/12 m (a2 + c2), x b Iox = 1/12 m (b2 + c2). 11.Pöörleva keha energia: Iga pöörlev keha omab kineetilist energiat, kusjuures pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline tema
· Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-
17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln = . Asendades ln = . , siis RT ln V/r
nimetatakse vedelikku seda ainet mittemärgavaks. 21. Mis on kapillaarsus e kapillaarnähtus? Märgav vedelik tõuseb kapillaartorus üles ja mittemärgav langeb alla. Vastavaid nähtusi nimetatakse kapillaarnähtusteks. 22. Kas kapillaarsetes veresoontes esineb kapillaarnähtus? Pole pind, veresoonel pole vajalikku pinda. 23. Miks ei tohi veresoonde süstimisel sattuda veresoonde õhku? ei sest see tapab, kuna veresooned võivad ummistuda 24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga? 2 (vt Laplace´i rõhu valemit, p L = , kus R on sfääri raadius) R 25. Mis on menisk? Ümmarguse ristlõikega torus võtab vaba pind sfääri kuju ja seda nimetatakse meniskiks. Märgava vedeliku korral tekib nõgus, mittemärgava korral kumer menisk. 26. Mis on keskkonnatakistus?
Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Viimased tulemused Magellan'i andmetelt näitavad, et Veenuse koor on tugevam ja paksem kui on eelnevalt oletatud. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on
sõltub ringliikumise perioodist pöördvõrdeliselt: Trajektoori kõveruskeskpunkti suunatud jõudu, mis põhjustab ringliikumist, nimetatakse kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Kesktõmbejõudu saab leida Newtoni II seadust kasutades kesktõmbekiirenduse kaudu: Taevakehad tiirlevad tänu gravitatsioonijõule. Oletame, et planeedil massiga M on kaaslane massigam, mis tiirleb selle ümber ringorbiidil raadiusega r. Vastavalt gravitatsiooniseadusele tõmbab planeet kaaslast jõuga See jõud ongi kaaslase tiirlemist põhjustavaks kesktõmbejõuks, mis on valemi (2.38 ) järgi seotud tiirlemise nurkkiirusega järgmiselt: Siit saame avaldada nurkkiiruse ning sellest omakorda tiirlemisperioodi:
jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile. On kokku lepitud, et rahvusvahelise meremiili pikkus on täpselt 1852 m kuupäevaraja- kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev polaarjooned- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38"
· Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad hulka G ja punkte, mis ei kuulu hulka G. · Hulka G nim
Absoluutne asukohamääramine GPS tööpõhimõtted on üsnagi lihtsad, olgugi et kasutatakse tänapäeva tehnoloogia viimaseid saavutusi. Absoluutne asukohamääramine 5 põhinebvastuvõtja ja satelliitide vahelise kauguse mõõtmisel. Oletame, et kaugus satelliidini ja satelliidi asukoht orbiidil on teada. Teades näiteks, et kaugus satelliidini A on 20000 km, võimeväita, et asume sfääril A raadiusega 20220 km. Teades ka kaugust teise satelliidini B raadiusega 20890 km, võime öelda, et meie asukohaks kosmoses on piirkond, mis moodustab sfääride A ja B lõikumisel.Teades kaugust kolmanda satelliidini C, tulevad võimaliku paiknemiskohana kõne alla vaid kaks punkti. Need punktid saame kui lõikame sfääre A ja B sfääriga C. Kasutades neljandat satelliiti saame selgitada millises neist kahes punktis me asume. Võime piirduda ka kolmesatelliidiga,
· Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad hulka G ja punkte, mis ei kuulu hulka G. · Hulka G nim
Mitme muutuja funktsiooni mõiste
Def: Kui igale x-I ja y-I väärtuste paarile mingis piirk D on vastavusse seatud muutuja z teatud kindel väärtus, siis öeldakse et z
on kahe muutuja y ja x funktsioon. z=(x; y) või z=z(x; y) või z=(x; y) või z=F(x; y). (joon) D-x, y tasandi punktide hulk; -
piirk D rajajoon e raja. Def1: Piirk D nim lahtiseks kui ta ei sisalda ühtegi oma rajajoone punkti; Def2: Piirk D nim kinniseks kui
ta sisaldab kõiki oma rajajoone punkte. Näiteks on kaks hulka: A={(x; y)x2+y2
Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autok...
· kõrgus ja orbitaalkiirus kasvavad Lainete refraktsioon ranna lähedal Nurga all randa jõudvad lained "kõverduvad" - madalamas vees on levikukiirus väiksem Süvamere laineteooria Süvamere laineteooria hüpotees: meri on lõpmata sügav, laine kahemõõtmeline lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetuse väljaarenemist: siis liigub iga veeosake mööda ringjoont raadiusega r. Sügavuse b suurenedes (seda mõõdetakse häirimata merepinnast) väheneb veeosakese tiirlemistrajektoori raadius r eksponentsiaalselt, ning seda intensiivsemalt, mida lühem on laine. Pinnal asuva veeosakese tiirlemistrajektoori raadius ro on võrdne 1/2 laine kõrgusega. Süvamere laineteooria Veeosakeste liikumine süvameres Veeosakesed tiirlevad mööda ringikujulisi trajekoore. Mida sügavamal paikneb osake, seda väiksem on
40. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurustumise kiirust mõjutab veeauru rõhust ja tuulest. 41. Millest sõltub küllastunud veeauru rõhk? Küllastunud veeauru rõhk sõltub lisaks temperatuurile (Magnuse valem) veel mõningatest tingimustest. küllastunud veeauru rõhk jää kohal on väiksem kui vee kohal samal temperatuuril (suurim erinevus -12°C juures(0,27 mbar)). Küllastunud veeauru rõhk osakese kohal raadiusega r on suurem kui tasapinnalise vee korral. Lahuse korral on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui puhta vee korral. Küllastunud veeauru rõhk on väiksem ka laetud osakese kohal. 42. Kuidas tekib looduses kondendatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks?
pinnaga ristiolevas suunas plaatina hangumistemperatuuril ja rõhul 101 325 Pa. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuurseid elemente, kui palju on aatomeid nukleiidis 12C massiga 0,012 kg. Struktuursed elemendid peavad olema spetsifitseeritud ja neiks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised osakesed või spetsifitseeritud osakeste rühmad. Lisaühikud: Radiaan on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringi raadiusega. Steradiaan on tipuga kera tsentrisse toetuv ruuminurk, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. ENAMKASUTATAVAD SÜSTEEMIVÄLISED MÕÕTÜHIKUD Uurus Mõõtühik Tähis Seos Pikkus ongström Å 1 Å = 10-10 m Mass tonn t 1 t = 103 kg
Pentagoni esimesesse korrusesse. Sarnaseid manöövreid ei suutvat teha ka enamus kogenud reisilennuki piloote selliste suurte reisilennukitega. Seda suutvat kogenud piloodid teha vaid väiksemate ja heade manööverdusomadustega lennukitega. 8 Lisaks eelnevale on Pentagoni ja Valge Maja õhuruum väga hoolikalt kaitstud ala (rangeim lennutsoon B56, 80 km raadiusega identifitseerimistsoon, lisaks eraldi reaktiivmürskudega varustatud Pentagoni kaitsesüsteem, millesse ei saa õhukaitsesüsteemi NORAD koodideta ükski lennuk, kuna seal on eraldi radari jälitussüsteem ja sõjaväe kuuletussüsteem (reisilennukitele olevat sinna sõitmine välistatud)). Ühe teooria kohaselt lavastasid terroriakti USA kõrgeimate võimukandjate ja nendega lähedalt seotud esindajate juhtimisel USA eriteenistused koos Iisraeli Mossadiga.
Kvaliteetlehele viitab: Lugu on teksti- ja infokeskne Suur formaat Kasutatud asjatundjate arvamusi Keelekasutus on asjalik, ei ole argine või lobisev 2) Faktid: JASSM- raketid, mis Soome hävitajate F/A-18 moderniseerimise käigus relvasüsteemile juurde lisatakse, on raskesti tuvastatavad suure raadiusega õhk-maa tüüpi tiibraketid, millesarnased on olemas veel Ameerika Ühendriikidel. Sõjaaja armee võimekust on vähendatud 450 000 sõdurilt 350 000ni, tsiviiltöötajad koondatakse. Rakettide ulatus on üle 350 kilomeetri. Arvamused: Kui kulusid veelgi kärbitakse, ei pruugi sealmaal enam ajateenistuse ülalpidamine võimalik olla.
põhjapoolusele Magnetvälja jõujooned. • Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev • Magnetvälja kujutatakse graafiliselt magnetvälja jõujoonte abil. • Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. • Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri Sirgvoolu magnetväli • Rauapuru paigutub vooluga sirgjuhtme ümber erineva raadiusega ringjoontena • Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned • Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujoonte suund sõltub voolu suunast juhtmes. • “Parema käe reegel” : Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis kõverdunud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Vooluga pooli magnetväli. • Vooluga pooli magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad • Magnetvälja jõujooned on
*Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline. *Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane. *Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. * Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. 3.2. Milles seisneb liikumise suhtelisus? Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber
9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on tehiskaaslasele Maa külgetõmbejõust tingitud kesktõmbekiirendus ligikaudu võrdne vaba langemise kiirendusega g Maa pinnal. Tähistame tehiskaaslase kiiruse maalähedasel orbiidil v1. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. Kasutades kesktõmbekiirenduse valemit, saame tulemuseks ja m/s. Tehiskaaslase liikumist võib vaadelda kui vaba langemist, mis sarnaneb mürskude või
laengujaotuse muutusi ümbritsevatel kehadel. Seega erineva suurusega laengud paigutuvad teistest kehadest eemale viidud juhtidel ühesugusel viisil, st laengutiheduste suhe juhi pinna kahes suvalises punktis on laengu mistahes suuruse puhul samasugune. Sellest järeldub, et irdjuhi potentsiaal on võrdeline tema laenguga q=φ. Võrdetegurit C nimetatakse juhi elektrimahtuvuseks C = q/ φ. Homogeensesse lõpmatusse dielektrikusse paigutatud irdkera raadiusega R C=4πεε0R. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks võetakse sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1 V võrra talle laengu 1 C juurdeandmisel. Seda mahtuvusühikut nim faradiks (F). Kondensaator on seade, mis ümbritsevate kehade suhtes suhteliselt väikeste potentsiaalide juures koguksid endale (kondenseeriksid) märgatavalt suurusega laenguid. Kondensaatorid valmistatakse kahe teineteise lähedal asetseva juhi
Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ek...
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
Ep=mgh Energia- Keha või kehade võime teha tööd. Energia jäävuse seadus Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.E=const Perioodilised liikumised Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. fii =l/r Radiaan Üks radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrne selle ringjoone raadiusega. (Kraadi ja radiaani seos) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. l = 2f = = t r Nurkkiiruse ja joonkiiruse seos v = r t T= Periood Ajavahemik,mille jooksul keha läbib ühe täisringi
On vektor summa kiirenduse normaal ja tangensiaalsest komponendist. Tang-komponent on suunatud piki puutujat, samuti nagu hetkkiirus, ning iseloomustab kiiruse suuruse muutust ajas. Rad(norm)- komponenton suunatud trajektoori kõveruskeskme poole, s.t. on risti tang-komp ja hetkkiiruse vektoritega, ning iseloomustab kiiruse suuna muutust ajas. 8. Kõverjoonelise liikumise lihtsustamine. Ainepunkti liikumist mööda kõverjoont vaadeldakse kui liikumist mööda eri raadiusega kõverusringjoonte kaari. Kõverusringjoon on mõtteline ringjoon, mis ühtib vaadeldava kõverjoone osaga. Dünaamika 1. Newtoni seadused. I-seadus e inertsiseadus – iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. II-seadus - keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F pöördvõrdelised F tema massiga M. a= m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
