1.Universum om oma kõigis punkides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2.Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist , punkt kaks ajalist osa. 22.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Raadioastronoomid avastasid kosmosest nõrgad raadiolained, mis tulevad igast suunast ühtviisi nagu kaja algse tulekera röntgeni ja valguskiirgus, mis universumi paisudes ja jahtudes on muutunud raadiokiirguseks.Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida
Värvus on silma ja aju koostöö. Nägemismeel tajub erinevaid elektromagnetlaineid. - Füüsikaliselt on valgus elektromagnetlaine (lainepikkus + sagedus) 26) Värvifotograafia baseerub tänapäeval YOUNG HELMHALTZI kolmevärvi teooriale! 7|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 27) Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm. 28) Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna. Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad)
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks ...
Kõrgemal toimub temperatuuri langus kuni stratosfääri ülemise piirini. Kihti 40-80km nimetatakse mesosfääriks. Üleminek termosfääriks on mesopaus. Kolmandat sfääri nimetatakse seal rohkesti leiduvate ioonide tõttu termosfäär.Ioonideks nimetatakse elektriliselt laetud aatomeid. Ulatub kuni 1000km kõrgusele ja jaotatakse vastavalt ioonide hulgale erinevateks kihtideks. (Raadioside seisukohalt on ionosfääril suur tähtsus, sest sealt peegelduvad tagasi maapinnalt saadetud raadiolained.) Kõige kõrgemaks sfääriks on eksosfäär, mis algab u 1000km kõrguselt. Seda iseloomustab õhu suur hõredus, õhuosakesed ei suuda koos püsida ja osa neist lahkub Maa atmosfäärist. Päikesekiirgus ja selle nõrgenemine atmosfääris Päike on Maale ainsaks mõjuvaks energiaallikaks. Maakera sisemusest saavad tema pind ja atmosfäär väga vähe soojust. (Kuu valgus on päikeseenergia peegeldus) Maa saab ainult väikese osa kogu Päikese poolt maailmaruumi paisatud radiatsioonist
ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastuvõttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine vähem sisestusvigu kui käsitsi. 51. Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine (RFID)? Uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained. Toimib täiesti automaatselt. Süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ja arvutisüsteemi riist- ja tarkvarast. Kui lugeja eristab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud info ning tõlgendab selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
1 kandjat mobiiltelefonide kahjuliku kiirguse eest. Kuigi seda teaduslikult tõestatud ei ole. · Norra teadlased esitlesid mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsvat mütsi. Uus peakate peaks kaitsma vähihirmus helistajaid kommunikatsioonivahendi halva mõju eest tervisele. Mobiilimütsi sees on kerge metalli kiht, mis juhib peast eemale peaaegu kõik raadiolained ja samas laseb läbi heli (Paas 2006). 6.2. Kuidas mobiiltelefoni mõju vähendada? · Väldi pikki kõnesid ja püüa kasutada võimalikke kaitsevahendeid. · Räägi mobiiltelefoni ainult vältimatul vajadusel. · Söö A-, C- ja E-vitamiini. On tõestatud, et need aitavad vähendada nn. vaba radikaali tekitatavaid kahjustusi. · Söö päevas vähemalt viit erinevat puu ja juurvilja (Paas 2006).
ruumis. Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond. Järelikult ei vaja levimiseks keskkonda (levib ka vaakumis). 2. EM-lainete liigitus sageduste kaudu Liigitatakse sageduse (lainepikkuse) järgi. Nähtavvalgus – elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes 0,4 – 0,7 µm Madalsageduslained (f = 0 – 104 Hz, λ = 104 m ja enam) on sisuliselt vahelduvvool (levivad elektrijuhtides) Raadiolained (f = 105 – 1012 Hz, λ = 104 – 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. 3.Valguse interferents ja dispersion (+ joonised) Interferents on (koherentsete) lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber
diskreetimissagedus (sampling rate). Digitaalsignaali iseloomustavad suurused: ribalaius, sünkroniseeritavus, vea tuvastatavus, häirekindlus, keerukus ja hind. 50. Mürad Mürad on statsionaarsed juhuslikud protsessid, mis moonutavad põhisignaali ja muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Üldiselt on müraks kõik, mis takistavad puhtal signaalil levimast (ka näiteks sõnumid uudisgruppides, mille sisu ei anna midagi antud teemale juurde). Müraallikaks võib olla raadiolained, lähedal asuvad elektriliinid, äike, viletsad ühendused. Näiteks fiiberoptilised kaablid on müradele vähemtundlikud kui metallkaablid. Kanalis võib olla erinevat tüüpi mürasid: termiline müra ("valge" müra), intermodulatsioonimüra, ülekostvus, impulssmüra. 51. Kodeerimine Kodeerimine on andmete viimine analoog kujult digitaalkujule, st tegelikele andmetele seatakse vastu mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas
Hiljem on teadlased uurinud, millest on tehtud tähed ja kuidas need moodustuvad, arenevad ja surevad. Enamik teadlasi usub, et Universum sündis Suures Paugus hetkel, mil tekkis kogu aine ja algas aeg. Peaaegu kõik objektid Universumis on liiga kaugel, et saadikud Maalt võiksid neid külastada. Astronoomid kasutavad Maa peal ja selle orbiidil asuvaid teleskoope, et koguda informatsiooni, mida valgus, röntgenikiired, raadiolained ja infrapunakiirgus 7 toovad kaugetelt objektidelt. Kosmosesonde on saadetud mitmetele planeetidele, komeetidele ja asteroididele ning kaksteist meest on kõndinud Kuul. Astronoomid ja kosmoseteadlased avastavad igal aastal kosmoses ikka rohkem objekte ning õpivad tundma uusi üksikasju ka nende objektide kohta, mida nad on juba mõni aeg tundnud. Kokkuvõtte
Foononiks nimetatakse defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi umber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9.Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? Kui viime aatomid üksteise lähedusse, siis algab koosmõju,mille tulemusena aatomi elektronnivoodjagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks .10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spekteri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained. 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? Kolm (tahke, vedel, gaas)- ühekomponendilises süsteemis, vabadusastmetearv on null 10 pilet 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente (süsinik, lämmastik,hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks?on ühesuguste prootonite arvu korral erinev neutronite arv aatomituumas. 3.Iseloomustage kovalentset sidet
Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm. Suur läbitungimisvõime ehk soojus Nähtav valgus- Nähtav valgus on suurema energiaga (sagedus ~10 14 Hz) ja võib ergastada mõnede keemiliste sidemete elektrone. Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................
Elektomagnetlainel on kõik lainelised omadused: peegeldumine, murdumine, difraktsioon, interferents, polarisatsioon. Sõltuvalt lainega edasikandvast energiahulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikudeks: 4 madalsageduslained (sagedus alla 10 Hz) 4 12 raadiolained (sagedus 10 ... 10 Hz) optiline kiirgus (sagedus 1012 ... 1017 Hz) röntgenkiirgus (sagedus 1017 ... 1020 Hz) gammakiirgus (sagedus üle 1020 Hz) 76. FOTOMEETRIA PÕHIÜHIKUD- Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega. See tegeleb just inimsilmale nähtava valguse mõõtmisega. Põhiühikud: 1
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
alla 0,01 nm 2) Röntgenkiirgus ca 0,01-10 nm 3) Ultraviolettkiirgus 10-400nm: a) UV-C 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis b) UV-B 280-315nm, ohtlik elusorgansmidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks c) UV-A 315-400 nm, elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4) Nähtav valgus 380-760 nm 5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm 6) Raadiolained üle 1mm 9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99%
ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia. · Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovisurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna ,,sisemusest". Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada. · 90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis hiljem võib täielikult hävitamisele minna) ning 10% on probleemkaevamised · Kaevamine toimub 10 cm kihtide kaupa. Oluline on kaevandi profiilide ja seinte jäädvustamine
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
Näiteks arvati kunagi seda, et Jupiteri ammooniumi jääkristallidest pilved peaksid olema valged. Arvati ka seda, et Marsi atmosfäär on samuti sinaka tooniga nii nagu Maa atmosfääri korral. Kuid hiljem selgus, et Marsi atmosfäär on hoopis roosaka tooniga. Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast
pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 30 KIIRGUS Põhjus: Inimene saab põhilise kiirguse: hoonete elektrijuhtmed, vesivoodid, kuvarid, mobiiltelefonid jne. Mobiiltelefoni ei soovitata kasutada üle 2 tunni päevas. Antenn ei tohiks puudutada inimese pead. Mikrolaineahjud: tervisele kahjulik on kiirguse leke. Toidus: kõrge sagedusega raadiolained põhjustavad toidu veemolekulide väga tiheda sagedusega võnkumisi. Mõju: Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekivad mõne päeva jooksul tervisekahjustused nagu naha punetus, iiveldus ja oksendamine. 3000 mSv suurune doos võib põhjustada pooltel inimestel surma mõne nädala jooksul. JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE 1. Maade kadu prügimägede alla. 2. Keskkonna risustumine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele plastik ummistab loomade/lindude seedeorganeid
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. * Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust (sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus. * Raadiolained – signaali kantakse elektromagnetilises spektris. Ei vaja kaableid, võimaldab ületada seinu, kahesuunaline, signaali saab kanda pikemate vahemaade taha, mugav mobiilsele kasutajale. Karakteristikud sõltuvad vahemaast ja levimise keskkonnast (võimalikud igasugsed peegeldumised, signaali nõrgenemised takistuste tõttu, teiste raadiolainete vahelesegamine). Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised, mis võivad levida kümneid kilomeetreid
järgi. Osad nn. kattealad vihjavad sellele, et selles kohas laineid võib tekitada kahel viisil. Mõningad osad on nn. ülemineku osad, kus ühe kiirguse omadused nõrgenevad või muutuvad tugevamaks , naaber - kiirgusel on samal ajal toime vastupidine. Elektromagnetlainete skaalasse kuuluvad: 1) Madalsageduslained Neid tekitab vahelduvvool. Võnkesagedusega kuni 104 Hz, lainepikkusega üle 3,5×104 m. 2) Raadiolained lainepikkusega umbes 10 -4 kuni 10 4 m ja sagedusega umbes 10 12 kuni 104 Hz. Eristatakse pikk,- kesk,- lühi - ja ultralühilaineid. Raadoiolainete levile avaldab suurt mõju ionosfäär. Ionosfäär on planeedi atmosfäär plasmaolekus väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdumise ja neeldumise võime. Ionosfäär muutub korrapäraselt,
täielikult osoonikihis UV-B – lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta
tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu. 55 41. Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine. Keset Eestit ühe masti paigutamine ei toimi, sest Maa on nö pall, maastik pole ühtlane. Künkad varjutavad levi. Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega. Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on
Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. Kuna bakterite spoorid on suht vastupidavad, tuleb kasutada toiduainete steriliseerimisel suuri kiirguse doose. Mis siis ulatub 4-5 kraadini. Raadiolained elektromagneetilised lained. Ja suht suure laine pikkusega. Alates siis mõnest meetrist kuni mõne kilomeetrini. Ja 30 000- 300 miljardit Hz. Lühilainete ja Ultra ll läbimisel keskonnast tekib sellest ülikõrgsagedusega vahelduv vool. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas.
Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. Kuna bakterite spoorid on suht vastupidavad, tuleb kasutada toiduainete steriliseerimisel suuri kiirguse doose. Mis siis ulatub 4-5 kraadini. Raadiolained elektromagneetilised lained. Ja suht suure laine pikkusega. Alates siis mõnest meetrist kuni mõne kilomeetrini. Ja 30 000- 300 miljardit Hz. Lühilainete ja Ultra ll läbimisel keskonnast tekib sellest ülikõrgsagedusega vahelduv vool. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks. Soojenemine kõrg- ja ülikõrgväljas on kiire ja ühtlane kogu väljas.
Sellist infot kandvat kiirgust nimetatakse paljastavaks kiirguseks. Kui paljastav kiirgus püütakse kinni teatud kauguses, nt naabermajas või lähedusesasuvas sõidukis, saab selle abil infot taastada. See ohustab andmete konfidentsiaalsust. Reeglina tuleb sellise tegevuse takistamiseks tarvitusele võtta lisameetmed. Paljastav kiirgus võib ruumist lahkuda mitmel erineval moel: - Elektromagnetiliste lainetena, mis levivad vabas ruumis nagu raadiolained. - Juhtmaterjaliga seotud kiirgusena mööda metalljuhte (kaabeleid, kliimasahte, küttetorusid). - Andmekaabli ja paralleelselt jooksva kaabli kattumisel. Kiirgus levib paralleelkaablil pikalt edasi ja on veel kaugel pealtkuulatav. - Akustilise kiirgusena, nt printeritel. Printimise detailinfo levib heli või ultraheli kaudu ja on mikrofonidega salvestatav. - Akustilisel kattuvusel teiste seadmetega. Heli muutmine elektrisignaalideks toimub
uurimusi. Kuid rahuldavat tulemust pole saadud. Ikkagi on selgusetu päikese aktiivsuse seos nähtustega troposfääris ja stratosfääris. Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): 1. -kiirgus ( < 10-5m) ; 2. Röntgenikiirgus (10-5m < < 10-2m) ; 3. Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m < < 0.39m) ; 4. Nähtav kiirgus (0.39m < < 0.76m) ; 5. Infrapunakiirgus (IP) (0.76m < < 3000m) ; 6. Raadiolained ( > 3000m) . Üle 95 % kiirgusest on nn optilises aknas (0.29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia
nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir
(näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
välja mõju välja tekitavast kehast teoreetiliselt kuitahes kaugele. Välja nõrgenemine pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on kvantväljateooria järgi tingitud sellest, et mida suurem on välja tekitavat keha ümbritseva mõttelise sfääri pindala (4 r2), seda väiksem on tõenäosus vaheosakese jõudmiseks sfääri just sellesse punkti. Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on
Röntgenikiirgus on elektromagnetiline lainetus, teineteise suhtes risti paiknevad elektri-ja magnetväli liiguvad edasi sarnaselt lainetusele, mis tekib tiigipinnal, kui tiiki visata kivi. Laine liigub valguse kiirusega (c), vaakumis on see 3x1010 cms-1. Laineharjade vahelist kaugust nimetame lainepikkuseks, . Lainete arv, mis sekundiga mingit fikseeritud punkti läbib, on sagedus, . Sageduse ja lainepikkuse korrutis on kiirus, seega c. Nagu röntgenikiired on ka raadiolained, mirkolained, infrapunane(soojus)kiirgus, nähtav valgus ja ultravioletkiirgus elektromagnetkiirguse liigid. Kõigil neil on üks kiirus c, kuid nad on erineva lainepikkusega ja seetõttu ka erineva sagedusega. Näiteks raadiolainete lainepikkus võib olla 300 m, nähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse sajatuhandikes sentimeetrist (ca 5 10-5 cm). Röntgeni-ja -kiired lõpetavad elektromagnetlainete spektri, nende lainepikkusi mõõdetakse ongströmides (1Å=10-8 cm).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
sõidukitüüpidele ja koormustele; tõenäoliselt vajab andmete töötlemiseks spetsiaalset tarkvara, mis on suhteliselt kallis. 51 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Mööduvatelt objektidelt tagasi peegelduvad raadiolained annavad sensorile signaali, mis edastatakse loendusmehhanismile. Tugevused: Väike; saab seadistada nii inimeste kui sõidukite loendamiseks; saab seadistada objektide liikumissuunda registreerima; Mikrolainetel võimalik saada kellaaja ja kuupäeva andmeid; reguleeritav tundlikkus ja baseeruvad intervall aitavad vältida valeandmeid
Näiteks arvati kunagi seda, et Jupiteri ammooniumi jääkristallidest pilved peaksid olema valged. Arvati ka seda, et Marsi atmosfäär on samuti sinaka tooniga nii nagu Maa atmosfääri korral. Kuid hiljem selgus, et Marsi atmosfäär on hoopis roosaka tooniga. Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast
Näiteks arvati kunagi seda, et Jupiteri ammooniumi jääkristallidest pilved peaksid olema valged. Arvati ka seda, et Marsi atmosfäär on samuti sinaka tooniga nii nagu Maa atmosfääri korral. Kuid hiljem selgus, et Marsi atmosfäär on hoopis roosaka tooniga. Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused – elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast
kõrguse kasvades ebaühtlaselt. Nii on ionosfäär kihistunud: 100–120 km kõrgusel asub E-kiht, 250–400 km kõrgusel aga kihid F1 ja F2. Ioonide tihedus kihtides, samuti kihtide kõrgus, muutub olenevalt aastaajast ja valgustuse muutumisest öö ja päeva vaheldumisel. Ionosfääri kihtideni jõudnud raadiolaine võib selle läbida või maa suunas tagasi peegelduda. Vertikaalselt otse üles suunatud raadiolained peegelduvad ionosfääri kihtidelt tagasi, kui nende sagedus ei ületa kriitilist sageduse väärtust 1–13 MHz, mis oleneb samuti ionosfääri olukorrast. Väikese nurga all ionosfääri kihtidele langev raadiolaine peegeldub osaliselt tagasi lainete peegeldumist kirjeldavate füüsikaseaduste kohaselt. Raadiolainete levimine maapinna läheduses oleneb ka lainete neeldumisest maapinnas ja vees. Pinnalaine levib raadiosaateantennist vastuvõtuantennini ilma vahepealse peegeldumiseta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
