kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta Kajast, soovitab tudengitele 12. Okt Intervjuu: Kaja Äripäev Kuku Aripaev.ee toimetaja räägib Postimees raadio, Postimees.ee ajakirjast (sünnist, Vikerraadi artiklist, fookusest) o 21. Okt Seminar: Kaja tutvustus tlü's huvilistele (kom tudengid jne ) 18. Okt Seminar: Kaja tutvustus TÜ's huvilistele (sihtgrupp ajakirjanduse ja kommunikatsiooniju hi tudengid) 25. Okt Koolistendidel Kaja Tlu.ee/kom
Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas tellimuse peale raadio, et kuulda aja signaale Arlingtonist (Virginia Naval Observatory). Seejärel ehitas ta uue raadio oma garaažis, mis litsentseeriti 1916.a kui 8XK, selle signaal kostus kogu Pittsburghi alal, kuna sellele tekkis populaarne nõudlus siis Conrad hakkas ringhäälingus rääkima igal kolmapäeval ja igal laupäeva õhtul kaks tundi. Hiljem hakkas Conrad oma raadiot kasutama sõjalistel eesmärkidel (esimeses maailmasõjas)
Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga
Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993. Koosseis:
väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal. Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest. 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega.
.............................................................................................................. 3 2. Shoutcast plugin ......................................................................................................... 4 2.1 Shoutcast plugina tõmbamine ................................................................................ 4 2.2 Shoutcast plugina installimine ................................................................................. 5 3. Raadio hostimine ........................................................................................................ 7 3.1 Shoutcast plugina seadistamine ............................................................................. 9 1. Sissejuhatus Me kõik oleme kuulanud raadioid ning mõelnud, et võiks sealt lasta just sellist muusikat nagu endale meeldib. Teha ise raadiojaam on üks võimalusi, oma sõprade ja muude iniemstega, enda muusikamaitset teistega jagada
Ema, 44-aastane administraator-telefonioperaator, veedab enamuse oma ajast kas kodus või tööl ning saab palju tööks vajalikku ja meelelahutuslikku just interneti vahendusel. Näitena võtame päeva, kus emal on hommikune töövahetus. Ema ärkab varahommikul, kus ta ei jõua enne kodust lahkumist mitte ühelgi moel meediat ’’tarbida’’. Esimene võimalus avaneb alles autos teel tööle, kus ta enamasti kuulab StarFM’i, Raadio Elmarit või Kuku Raadiot, kindlaid saateid või programme ei eelista, kuigi tähtsaks peab uudistemagasine ning ilmateadet. Tööl, kontoris, tuleb tal veeta 8 tundi arvuti taga ning tal on võimalik selle aja jooksul veeta aega nii sotsiaalvõrgustikes kui ka uudisteportaalides. Autorile sarnaselt loeb ka ema uudiseid Delfist ja Postimehest ning veedab suure osa ajast Facebookis, kus tutvub sõprade jagatud linkidega päevakorras olevate uudiste ja muu huvitava kohta
• Küsimuse teise nurga alt esitamine • Ei vasta kõigile küsimustele • Lähended teistmoodi • Palub osa infost välja jätta • Jätad välja - varem kokku lepitud või vahetult peale selle välja ütlemist • Olete kindel? Sellel on ju ka plusspooli Raadio ja televisooon • Erinevus • Üks on helis • Teine helis ja pildis • Sarnasus • Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod
avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2) Kasutatud vahendid: Auto mark Renault, väljalaske aasta 2005. Töö käik: 1. Mõõda taustmüra, (müra väljas) 2. Mõõda autojuhile mõjuv müra, andur kõrva juures suunatuna müraallika poole · autojuhi töökohal (A,C-filtriga autojuhi, remontijale mõjuv müra): · mootori kohal, auto summuti juures, · reisijatele mõjuv müra (autos salongis kui raadio on sisse lülitatud) Mõõdetud Mõõdetud müratase müratase A-filter C-filter Piir Riski A-filter C-filter Piir Riski norm tase norm tase Autojuhile II Kaasreisijatele III
kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt, muutus, huvitavat, tuntud, ilusat, saatejuht, töötab, Tobedad, saledat, pudedad, lähedal, õdedega, rohttaimedest, aidake, viidikas, Majahoidja, püksid, kondid, kõmpides, pealt, imetles häält, hooksamalt, hiidlane. Nõnda, rändab, esindamas, elevandid, jaanalindude, maanduda,
. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.................................................................................................................. 7 Arvutivõrgud ja Internet.............................................................................................. 8 Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale..................................................................9 .......................
Raamatusse on oma osa andnud ka Tõnis Mägi, Mihkel Raud, Maiken, DanelPandre jt.[15] Osa raamatu müügitulust kanti stipendiumifondi, mis võimaldas kolmel lootustandval noorel WAF laulukoolis laulmist õppida. Noored valis Lepland välja ise. Tunnustused ja auhinnad 2010 · Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud "Kuldne Plaat 2010" auhinnagalal pälvis Ott Lepland Eesti Koolimissi eriauhinna: "Aasta ilusaim artist". · 2010. aasta Raadio 2 Aastahiti teine koht lauluga "Süte peal sulanud jää". 2011 · Kuldne Plaat 2011" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland järgmised auhinnad: "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "Süte peal sulanud jää" kui "Aasta raadiohitt". · 2011. aastal valiti Ott Lepland rahva poolt Raadio 2 Aastahiti Unistuste bändi kooseisu, kus tema kanda oli lauljaroll. · "Tunnen elus end" kui 2011. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate
Raamatusse on oma osa andnud ka Tõnis Mägi, Mihkel Raud, Maiken, Danel Pandre jt.[15] Osa raamatu müügitulust kanti stipendiumifondi, mis võimaldas kolmel lootustandval noorel WAF laulukoolis laulmist õppida. Noored valis Lepland välja ise. Tunnustused ja auhinnad 2010 · Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud "Kuldne Plaat 2010" auhinnagalal pälvis Ott Lepland Eesti Koolimissi eriauhinna: "Aasta ilusaim artist". · 2010. aasta Raadio 2 Aastahiti teine koht lauluga "Süte peal sulanud jää". 2011 · Kuldne Plaat 2011" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland järgmised auhinnad: "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "Süte peal sulanud jää" kui "Aasta raadiohitt". · 2011. aastal valiti Ott Lepland rahva poolt Raadio 2 Aastahiti Unistuste bändi kooseisu, kus tema kanda oli lauljaroll. · "Tunnen elus end" kui 2011. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate
(Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon: · Kommunikatsiooni võib vaadelda kui informatsiooni hankimist ning edastamist subjektilt subjektile. · Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme sellega ning anname seda teada/tunda. (R. Wiener)
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet
võimendi, kondensaatori ja uue aku. 3 1. Autoraadio Autoraadio on autos kasutatav raadio- ja audioseade. Algselt oli autoraadio ainult raadiovastuvõtja. Järk-järgult on lisandunud mitut liiki programmiallikaid (kassetimängija, CD-mängija) ja sisendeid väliste andmekandjate (MP-3, USB, mälukaart) ühendamiseks. Autor valis oma sõidukisse Alpine UTE-80B raadio, millel on AUX ja USB 2.0 pesad. Autor valis antud makki, sest sellel oli meeldiv disain, USB ja AUX sisendid ning hea hinna pärast. Samuti on raadiol kuulus Alpine väljatöötatud Bass engine tarkvara, mis teeb klubimuusika kuulamise kordades nauditavamaks. 4 2. Helivõimendi Võimendi töö ülesandeks on eelvõimendis suurendada elektrisignaali pinget
inimese kunstilises maailmatajus ning eneseväljenduses esinevad need korraga 3. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjandusteoste vormi? Traditsioonilised piirid ei kadunud kirjanduse sees, vaid hoopis ka kirjanduse ja teiste kunstide vahel. Avangardvoolud otsisid rohkelt loomeprintsiipe, mida saaks kasutada nii sõna- kui ka muule kunstile. Kirjandusele avaldasid mõju ka uued elektroonilised vahendid, nagu fotograafia ja kino, helisalvestustehnika, televisioon, raadio. Kirjanikke hakkas huvitama kuidas saavutada tekstis filmile omast kiiret liikumist, vaadete ja muljete vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid
aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 19992007 ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007
levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?
Tesla oli esimene, kes tegi röntgenpilte ninga arendas ka mõned esimesed neoon ja fluorostseerivad valgustid. Neid leiutisi siiski ei saanud võrrelda tema avastusega 1890. aasta novembris, kui ta valgust vaakum toru juhtme vabalt, kus ta edastas energia läbi õhu. Sellest sai alguse Tesla eluaegne kinnismõte energia juhtme vaba edastamine. (pbs, 2012) Raadio Tema alles leiutatud Tesla keraga seoses, avastas leiutaja peagi, et ta saab edastada ja vastu võtta võimsaid raadio signaale, kui need olid keeratud sama sageduse peale. Aastaks 1895, Tesla oli võimeline juba edastama signaale viiekümmne miili kaugusele West Point'i ja New York'i. Õnnetuseks, täpselt sel samal aastal juhtus katastroof. Nimelt maja, kus asu Tesla labor võttis tuld ja põles maha. Seal hulgas põlesid ära ka kõik tema siiani tehtud tööd ning avastused. (pbs, 2012) Enamus meist peab raadio leiutajaks Guglielmo Marconit ja sealhulgas Tesla töö raadioga on teadmata
Saadet näidatakse tv3-me pealt Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s
Raadiojaamu liigitatakse leviulatusele lisaks ka programmi formaadi alusel. Kui mõni- kord tundub, et ühest või teisest programmist kuuleb 'kogu aeg ühte ja sama muusikat', siis enamasti nii see ongi formaaditud muusikaga raadiojaamade puhul (nt 25-50-aastastele sobivat hittmuusikat mängivad Elmar, Uuno, Sky Plus; noorematele sobivat Power Hit Radio, Spin FM). Nende kõrval on olemas jaamad, milles muusika kõrval on oluline ka jutt (nt avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja eraõiguslik Kuku Raadio). Kohalikud raadiod enamasti miksivad erinevaid formaate nii, et see vastaks kohaliku kuulaja vajadustele. Lisaks tegutseb Eestis ka maailmavaate või usu alusel eristuvaid, nt kristlikke raadiojaamu (Tartu Pereraadio). TELEPROGRAMME, mille tootmine on traditsioonilistest meediumidest kõige ressursimahu- kam, toodetakse ja edastatakse Eestis alates 2010.a. 1.juulist ainult digiformaadis. Eesti suurimad
rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris ja Tõnu Kaljuste sai parima dirigendi auhinna. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006
Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid Bänd, millega Ehala enim on seotud, on Kiigelaulukuuik. 1989. aastast tegutseb ta Kiigelaulukuuikus helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Ansambliga Kiigelaulukuuik on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis.
– Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA)
Kaasajal on olulisem vahend arvuti. Arvutist loed lehte, kuulatakse raadiot ning külastatakse muid veebilehti, kus kohast saab omale vajaliku info. 2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...) c) Igapäevane mood, hamburgerid, teksad, ilutooted, erinevad tooted ( pesupulber, hambapasta) d) Olümpiamängud ning muu sport ( jalgpall, korvpall, pesapall, jäähoki jne... ) e) Sageli öeldakse, et inimene on reklaami ohver, sest suures osas meie elu mõjutavad ka reklaamid.
Sündinud 1981. aastal Haapsalus. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Muusikaline karjäär "Kaks takti ette" Soolokarjäär Märkimisväärne edu Ines sai esineda mitmel pool Euroopas "Kolme lillekese juubel" Televisioon ja raadio "Eurolaul", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!" ja "Eesti talent". Ta on osalenud teleseriaalis "Õpetajate tuba" ja olnud Raadio 2 hommikusaate juht. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eda-Ines_Etti http://pep1000.wordpress.com/about/eda-ines-ett i/ http://www.ines.ee/ https://www.youtube.com/watch?v=5Tb3aC9BY_ E https://www.youtube.com/watch?v=o7EafDo8Ly8 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid. Kolmandaks uurin operatiivse teabe saamise viise, meediaväljaanded, TV, internet, raadio, mida sellel ajal loeti ja vaadati, mis oli olemas ja mis mitte
suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid
1877. aastal konstrueeris esimese helisalvestusedme fonograafi, millest on välja kasvanud kogu hilisem helisalvestustehnika 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi Edison leiutas veel süsimikrofoni, raudnikkelakumulaatori ja täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat Sellised võisid välja näha Thomas Alva Edisoni leiutatud fonograaf ja elektrihõõglamp Guglielmo Marconi: Avardas sidepidamise võimalusi leiutades 19.-20. sajandi vahetusel raadio 1901. aastal loodi raadioside üle Atlandi ookeani ja 1910. aastal raadiosõnum Iirimaalt Argentiinasse Samal ajal tegelesid ka paljud teised raadio leiutamisega, kuid "raadio isaks" peetakse just Marconit kuna tema süsteem leidis laialdase leviku Näidis Marconi loodud raadiost Auguste ja Louis Lumiere: Tänapäevase kino rajajad Võtsid eeskuju õmblusmasinatelt Esimene film näitas tehasest kojuruttavaid inimesi ja oli lühike, tolle aja inimeste jaoks oli see aga enneolematu
Ettevõttel on otstarbekas avalikkust teavitada ,,Hea teeninduse kuu kiida teenindajat!!, kuna muidu need inimesed, kes ei külasta postiasutust regulaarselt vaid võib-olla korra kuus, ei saagi teada, et selline kampaania olemas on. Nad vüivad tunda, et nende hääl ei olegi oluline ja järgmisel korral nad ka kaasa selles ei löö. Samuti võivad teised ettevõtted sellest õppida ja ka hakata tegema selliseid kampaaniaid. 2. Meediaväljaanded. Raadio · Raadio Elmar. Kuna enamus vanemaid inimesi kuulab seda raadiot, siis on võimalus suurem, et nad seda kuulevad ja ka kiidavad oma lemmik teenindajat. · Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist vanemad inimesed ja see on hea võimalus neile seda infot jagada, kuna paljud noored ei loe ajalehti. Ajalehed · Postimees
Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973), "Entel-tentel" (19681969), "Trika-trei" (19701971), "Big-bänd" (1991), "Ahvatluste tund" (1970)
1997. aastal asutas ta karjääri koos Arny Binkiga, kus ta osales Magik ja In Search of Sunrise CD seerias. Aastatel 1999 ja 2000 tegi ta koostööd Ferry Corsteniga. Aastal 2001 andis ta välja oma esimese sooloalbumi" In my Memmory", mis andis talle suure tõuke alustada oma karjääri. Ta sai 'maailmas nr 1 DJ-ks' kolm korda järjest. 2004 aastal sai ta valmis oma teise albumi ,,Just be ,, ja sai seda kohe esitleda Ateenas olümpiamängudel. Aastal 2007 algatas ta Tiesto oma raadio programmi ,, Tiesto's club life raadio 538" madalmaades ning sai valmis oma kolmanda singli ,,Elements of Life". Stuudisingel jõudis kiiresti tippu ja püsis seal kaua. 2009 aastal tuli ta välja oma neljanda stuudialbumiga ,, Kaleidoscope". Tema lood : ,,Sparkles", ,, Theme from Norefjell" ,,Battleship Grey",,,Suburan Train" ,,Urban Train", ,, Flight 643" ,,Obsession" ,,In my memory" ,,Magik Journey" ,,Traffic" ,,Just be ,, ,,Love
FÜÜSIKA Lühis. Kaitsmed. Alalisvoolu +ja Vahelduvvool ja Faas I=U:R r muutub lõpmatuselt väikseks, murru väärtus muutub suureks Kui takistus läheb väga väikeseks, siis voolutugevus läheb väga suureks, kui voolutugevus läheb väga suureks siis juhtmed kuumenevad, ja võivad ümbritseva materjali põlema panna. Ülemäärase voolutugevuse eest kaitsevad elektrikaitsmed. Elektrisüsteemi kõige nõrgemaks lüliks peab olema kaitse. Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine Vooluallikas muundab mehaanilist soojus keemilist ja ka tuuma energiat elektrienergiaks, laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1...
Ajakirjanikuks olemine ning meedias töötamise üheks tingimuseks on huvi selle vastu, muidu ei saa sellel tööl läbi lüüa.'' Kaspar: `'Aga kas te kujutaksite ette ennast töötamas majanduses?'' Marko: `'Ei oskaks, sest majandus ei ole mulle, kuigi tänapäeval eriti soovitatakse. Minu jaoks see isiklikult pole huvitav ning ma ei saa sellega hakkama, sest ma olen kohutavalt mittesihikindel inimene.'' Kaspar: ''Nagu te rääkisite, siis enne televisiooni astumist olite nii Raadio 2's kui ka Vikerraadios saatejuhina. Kuidas sobisid raadiosaated teile?'' Marko: ''Mulle sobisid need väga hästi, sest ma olin 10 aastat raadios (eelmine aasta täitus 20 aastat raadios) ning lahkudes olid raadio ja televisioon eraldi ERR'is. Mind kutsuti ETV'sse hommikuprogrammi tegema ning ma ütlesin Raadio 2's, et ma tulen nüüd ära ja rohkem raadios ei ole. Ma arvan, et raadiokogemus on ühele telepersoonile väga hea kogemus, sest
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
Mõistlik on kasutada, kui vajatakse nt mingit kodumasinat, mida kasutatakse ka siis veel, kui järelmaks on tasutud. Krediitkaart - maksevahend ootamatute kulutuste katmiseks ja võimaldab sättida oma kulutuste tagasimaksed järgmisesse kuusse. Mõistlik on kasutada, kui ei suudeta nii palju iga kuu säästa, kui oli planeeritud, aga kaup soovitakse kohe kätte saada. 2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. 2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks
"Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971
1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent
aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes
Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid.
veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see, et Eesti noored võtavad üle palju ameerikalikku, mis esseeski välja toodud on. Nooremate puhul mängib suuremat rolli internet, vanemate puhul ajalehed ning raadio, ka televisioon. Siinkohal tuleb selgelt välja, et kultuur sõltub ka inimese vanusest, kuna interneti, televisiooni ja raadio kaudu saadav informtsioon erinevad teineteisest. Riik on üks suuremaist mõjutajatest seaduste ja poliitika näol. Kuigi väliskeskkond kultuuri mõjutab on igal inimesel võimalus seda enda jaoks kujunadada. Igaüks saab ise otsustada, millesse usub, kuidas käitub, mida õigeks ja valeks peab. Inimese kultuur peitub tema üldises olemuses
vahelistest seostest, tänu millele on temast saanud sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmikuks. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalenud professori Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid:
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav.
o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) o 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada) o 19811983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada) o 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast
13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha · Levivad nii otse kui võimalik 14. Raadiolainete levi On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn · Raadiolained jagatakse omakorda: millimeeter- ja sentimeeterlainealaks Televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks Raadio ultralühilainealaks Raadio lühilaine, kesklaine ja pikklaine alaks
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
