vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa! 4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund PaldiskiTallinnPetseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu KaguAasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2). 5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa, Raadi, Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast. NB! Olgu järgnevale sissejuhatuseks eriliselt rõhutatud, et Eesti maapõuerikkuste suhtes antud hinnangud käivad ressursipotentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21. sajandit peetakse üsna üksmeelselt ressursside ammendumise sajandiks, kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti
kindlalt sulgeda. Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid
tutvus F.R Faehlmanniga kujundas tema vaateid ennekõike rahvuslikku mõtteviisi meditsiinialaste põhiõpingute kõrvalt kuulas ka humanitaarainete loenguid luges rohkesti kirjandust lõpetas ülikooli 1833 asus tööle linnaarsti kohale Võrus töötas seal pidevalt 44 aastat 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks arstiametist Võrus vabanes 1877 asus elama Tartusse toetas C. R. Jakobsoni Sakalat tõmbus tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast on maetud Raadi kalmistule noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt "Wina-katk" Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku "Sipelgas" I (Tartus 1843) Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49) "Sipelgas" II (1861) hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter"(1879)nende töödega püüdis ta
veebruari öösel. Kahjuks see oli juba lootusetult hilja. Vaevelnud tugevates valudes suri Julius Kuperjanov 2.veebruaril 1919.a. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule 6.veebruaril auavalduste saatel. Hiljem püstitati talle hauamälestusmärk. Teda austati pärast surma I liigi 2.järgu ja II liigi 2. ja 3.järgu Vabadusristiga. (II liigi 3.järku Vabadusrist) (II liigi 2.järku Vabadusrist) ( I liigi 2.järku Vabadusrist) ( Kuperjanovi hauamonument Raadi kalmistul ) Lõppsõna Eestile oli suureks õnneks, et sel ajal leidus selline andekas ja julge sõjaväeline juht nagu Julius Kuperjanov. Ta oli sõnaaher ja tagasihoidlik , kuid samalajal vestles ta väga sõbralikult oma kaaslastega. Oma tagasihoidlikuse tõttu tundus ta külma inimesena. Julius Kuperjanovile tagas kõige enam edu tema isiklikud sõjamaehe omadused ja tema meeste suur usaldus, tema, kui sõjalise juhi võimete vastu. Ja kõige raskemaid käske
paest hauaplaatidel, etikutel, trepiastmetel ja põrandaplaatidel. Viidi ka vaha, mis osalt oli toodud Venemaalt, nagu ka lina ja karusnahad. 8 Kokkuvõte Keskaja linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kauplemine. Käsitööliste töökojas töötasid: meister, sell ja õpipoiss. Töökoda kuulus meistrile, sell omandas seal ametit ja õpipoiss tegi musti töid. Kaupmehed olid rikkad ja enamasti nemad kuulusid linnanõukokku ehk raadi. Tallinn oli ja on meistrite linn. Sajandite jooksul on siin nähtud igasuguseid meistreid kapellmeistritest ordumeistriteni. Neist igaüks oli omal ajal austatud ja lugupeetud, sest ta oli meister. 9 Kasutatud kirjandus · Küllike Kaplinski "Tallinn - meistrite linn" Tallinn koolibri 1995 · Jüri Kuuskemaa "Hea töö headele inimestele: Tallinna käsitöölised" Tallinn 2006 · http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm
Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Arstitöö lõpetanud, asus ta elama Tarusse, kus ta toetas aktiivse kaastöölisena C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid vastasleeri intriigide mõjul taandus lõpetas temaga hiljem koostöö. Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst suri 79 aastaselt Tartus ning ta on maetud Raadi surnuaiale. 1. ,,Kalevipoja" sünnist Rahvuseepose koostamist jätkas F. R. Kreutzwald peale oma sõbra F. R. Faehlmanni, kes oli rahvuseepose mõtte algataja ja põhisündmustiku visandaja, surma, 1850 aastal. ,,Kalevipoja" algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857- 1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa.
Paljud notarina tegutsevad isikud pidasid selle kõrval ka kaubandus- ja ühistulepingute maakleri ametit. Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt
· 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi.
tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni.
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
Anna Haava ei olnud abielus. Seetõttu tahtis ta ka juba siit ilmast lahkununa välja näha kui Kristuse pruut. "Nii lasi ta juba aasta enne surma valmis õmmelda valge surikleidi. Seda ta passis endale selga ja uuris, et kõik oleks nii, nagu tema oma lõpul sobivaks pidas." 1957. aasta märtsi algul tekkis tal halvatus. Aga ta oli halvatuna voodis kõigest kümme päeva, siis ta suri. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Poetessi lähedane tuttav Meeta Haldre mäletab, et Anna Haava üks viimseid soove enne surma oli, et eesti rahvas elaks üksteisega rahus ja andeksandmises ning jumalakartuses. 6 "Eriti tähtsaks pidas ta andestamist. Nagu meieisapalves anna meile andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele. See tervendaks tunduvalt ka meie praegust elu ning suhteid
tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina. · Lastelaulude tihe seos rahvaluulega, olulisel kohal (väikese) lapse maailm. NT: lastevärsikogu "Lapsepõlve Kungla" (1923) sisaldab palju üldtuntuid laule,
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
Rassiseadustes oli kirjas, et rahvused kuuluvad eri rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed). Propagandaministeerium juurutas inimestes natsliku tervitust, hiigel tiraazides trükiti ,,Mein Kampfi", propaganda filmid, raadi, ajalehed. Koonduslaagrid: I koonduslaager Dachaus 1933, peamiselt laagrites juudid, teisitimõtlejad, homoseksuaalid jne. 4-aastaplaan seisnes riigivalitsemises-tehti plaanid 4 aasta kaupa. Autobahn´i ehitus- autoteede/maanteede rajamine. Sudeedimaa oli Tshehhoslovakkia osa, mida Hitler tahtis saada endale, moodustati lepe, mille alusel pidi T selle ka loovutama. Himmler juhtis SS-lasi. Goebbels juhtis propaganda ja haridusministeeriumi
Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades,
Roosmanniga. Uus abielu Johanna Vilhelmine Roosmanniga sõlmiti laulatusega Pärnu Nikolai kirikus alles 19. septembril 1899. Tema teises abielus oli üks poeg. Oma teise naisega elas August temaga elulõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani ehk 65-nda eluaastani. 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel 7 (A.Kitzbergi tubamuuseum) (A.Kitzbergi monument) Looming Kirjanduslik tegevus
Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60-70 müürilõigust, mis olid eri kõrgusega. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m) puitkaitsekäiguga müürid. Mõningates osades kattub vana Margrete müür tänaseni säilinud linnamüüriga. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Tallinna Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, see tähendab pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Otsuste langetamisel peeti silmas eelkõige suurkaupmeeste huve
rääkima, pilti pole, sa pead vaid sõnadega hakkama saama. Raadio õpetab väga palju kuidas sõnadega hakkama saada, kuidas avada inimest jne.'' Kaspar: ''Saab öelda, et raadio on lihtsam kui televisioon?'' Marko: ''Ei saa öelda, võib öelda, et raadio on isegi keerulisem kui tele, sest pilti ei ole, pead ainult sõnaliselt hakkama saama. Raadio on mulle väga palju õpetanud reportaazi tegemist. Aga ei, raadi ei ole kergem kui televisioon, absoluutselt mitte.'' Kaspar: '' Olete olnud ka saatejuht sellistes TV-saadetes nagu `Paar', `Terevisioon', `Eurolaul' jm. Milline neist on olnud teile kõige meeldejääm?'' Marko: ''Seda on raske öelda, sest eks nad kõik on meeldejäävad, näiteks 'Terevisioon' oli väga pikk ja raske periood, tegime seda 6 aastat ja igal hommikul kell 5 ärgata jääb küll meelde. *naerab* Aga ma ei oska öelda, milline neist on kõige meeldejääm, ''Paari' puhul oli
Ausõna oli tähtis 31. Eesti aladel 9 linna Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Narva- Narwa Uus-Pärnu- Neue Pernau Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34. Miks oli oluline kuuluda
luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Contra (kodanikunimi Margus Konnula) Sündinud Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-84, Kuldre 9-kl Koolis 1984-89, Antsla Keskkoolis 1989-92.Viibinud sõjaväeteenistuses Eesti Piirivalves Piusa kordonis 1993-94. Töötanud lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 1996-99 Urvaste postiülem, hiljem vabakutseline luuletaja. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar
1906. aasta oktoobris tabas teda Jamburgis tõsisem haigushoog, ning detsembri keskel hakkas J. Hurda tervis kiiremini halvenema. Kahtlustati veremürgitust, kuid haiguse täpset põhjust ei suutnud arstid määrata. Veel surivoodil nõudis J. Hurt tööd, muretsedes oma rahvaluulekogu saatuse pärast. Aasta viimastel päevadel võttis haigus saatusliku pöörde ning 31. detsembri 1907 (vkj.) J. Hurt suri. Ta maeti tohutute auavaldustega ning enneolematu rahvahulga saatel Tartusse Raadi kalmistule, kus tema tagasihoidlik hauatähis asub siiamaani. Jakob Hurt on meie rahvuslikke suurmehi, kelle töö ja mõju ei lõppenud tema surmaga, vaid kestab tema rahvaluulekogu, tema mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseumi kaudu seni, kuni püsib eestlaste sugu.
1908 1911 hakati J. V. Veski algatusel korraldama eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. J. V. Veski suri kõrges eas Tartus 28. märtsil 1968, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969. aastast alates korraldatakse Tartus Emakeele Seltsi poolt J. V. Veski auks igaastane keelekonverents, millest on tänaseks saanud Emakeele Seltsi keskne teadusüritus. Tänavu, 2011.aastal, leidis Tartu Ülikoolis 27.juunil aset juba XLIV J. V. Veski päev, mis kandis nime ,,Eesti keele arengukavast ja Eesti keeltest". Oma ettekannetega esinesid Jüri Valge, Tõnu Tender, Birute Klaas ja Anna Verschik.
septembril 1899 (http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html). Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani (s.t 65. eluaastani). 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. A. Kitzberg maeti Tartu Raadi kalmistule (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 13 KOKKUVÕTE Sellest referaadist sain ma teada, et August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Nende peres oli 3 last, August oli nendest kõige noorem. August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani
ja tasandi lähedusse ning hakkab üha kiiremini tiirlema. Sellest hajusainest järk-järgult tekkinud tähede liikumine peegeldab hajusaine olekut vastaval ajal. Seega on tähed seda nooremad, mida kiiremini nad Linnutee tsentri ümber tiirlevad ja mida lamedama süsteemi nad moodustavad. See T. Rootsmäe poolt avastatud tähtede vanuse kinemaatiline kriteerium võimaldab seada erinevad tähegrupid nende vanuse järjekorda. T. Rootsmäe suri 27.juunil 1959.a Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Eesti astronoomid Ernst Öpik organiseeris Tallinnas amatöörastronoomide s_ _ _ _ _ ,,V_ _ _" 1937 loob Ernst Öpik t_ _ _ _ _ _ s_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ t_ _ _ _ _ _ . Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse aastal 1_ _ _. Pole vist ühtegi m_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ o_ _ _ _ _ _ _ _ k_ _ _ _ _, mida ta poleks uurinud- KUUUURIJAD. Taavet Rootsmäe tööd stellaarastronoomia valdkonnas käsitlevad tähtede liikumist ja
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
airBaltic, päevas toimub neli edasi-tagasi lendu: kaks Riiga ja kaks Stockholmi. Tartu asub Lõuna- Eestis, Tallinnast 186, Riiast 256 km ning Moskvast 719 km kaugusel. Linn asetseb Suure Emajõe kahel kaldal kohas, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub liivakivi. Tartu asukoht Eesti kaardil: Tartu loodus on igati linnale omane, seal asub palju parke, veekogusid ning haljasalasid. Suuremad veekogud Tartus on Vanemuise tiik, Supilinna tiik, Raadi järv ning populaarne ujumiskoht Anne kanal. Üks ilusamaid looduslikke kohti asub Toomemäel, kus on palju haljastust ning kena vaatega maastik. Tartus on ka 44 looduskaitseobjekti, näiteks kaks parki, 3 alleed ning 1 haruldaste taimede kaitseala. Kliima on Tartus parasvöötmeline nagu mujal Eestiski. Suved on jahedad-soojad ning talved külmad. Temperatuur võib talvel langeda isegi alla -30 °C. Keskmine õhutemperatuur Juulis ulatub kuni 21,9 kraadini ja Jaanuaris -4,2
Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene
kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente. Kuulasim neist on Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. 13 Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti,
Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi avama Eesti koolmeistrite kooli; andis välja õpikuid, lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 2. Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti. Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: Õpetatud Eesti Selts (eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende eestvedamisel anti välja eepos „Kalevipoeg“.
tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad. Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t. Kogumispiirkond ja kogumisviis Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid. 6 Kogumine toimub Raadi lennuväljal asuvale betoonpinnasele, kuhu saavad inimesed ise tuua enda transpordiga materjale. Vastuvõtt kompostijaamas toimub samuti alates kevadest kuni sügiseni, nädalas 2 korda. Vastuvõtupäevad on nädalavahetustel (3-5h). Pakume ka võimalust tellida äraveo teenus läbi väikeveoki või konteineri tellimise. Konteinereid saab tellida kahes mõõdus 8 ja 10 m3 suuruseid vastavalt vajadusele. Korraldame ka jäätmeringe kevadel, suvel
(Ene 1,1985) Karl Ernst von Baer oli üks ökoloogia rajajaid. Eestis tegeles ta bioloogia teoreetiliste küsimustega. Ta uuris Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Baer oli küll evolutsionist, kuid suhtus kriitiliselt Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sellel teemal töö ,, Über Darwins Lehre". Ta on ka Eesti kahekrooniste rahatähtede peal. Baer suri 28. novembril 1876 Tartus ja on maetud seal olevale Raadi kalmistule. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer) Karl Linne Karl Linne(vt foto 5) sündis 23 mail 1707 Linnaeus, Rootsis. Tal on palju nimesi: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus (seda nime kasutas ta oma töödes) , Carl Von Linne jne. Londonis asub tema nimeline Londoni Linne Ühing, mis annab välja ajakirja The Linnean. 1735 ilmus Hollandis tema teos ,,Systema Naturae". See teos pani aluse
lisa 1). Kuigi nõudlus elamute järele on jätkuv, tehakse ostuotsuseid siiski vähe, sest elamu nõuab suuremaid investeeringuid. Tehingute hulk jäi käesoleval aastal samale tasemele mis eelmiselgi aastal. Ka hinnatasemed on võrreldavad (Domus kinnisvara). Suurem hulk tehinguid on tehtud majadega, millede hinnad jäävad vahemikku 64 000-96 000. Tegemist on remontivajavate elamutega, mis jäävad üldjuhul Ropka, Veeriku ja Raadi ehk välja kujunenud, vanematesse linnaosadesse. Esimese poolaasta sisse jäävad ka üksikud kõrge hinnaga tehingud. Järjest enam on tehtud tehinguid eksklusiivsete elamutega, millede vastu huvi eelmistel aastatel praktiliselt puudus. Näiteks on müüdud mitmeid elamuid, millede hinnaklass jäi 255 000 juurde. Tartu linn maakonna keskusena võtab hoonestatud elamumaa tehingutest umbes poole, ülejäänud tehingud tehakse nö rõngasvaldade elamutega (Domus kinnisvara).
korraldada paljusid suuremaid muusikaüritusi. Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu kontserdielu oli eriti rikas tänu sellele, et see oli tavaline peatuspaik muusikute reisidel Riiast Peterburgi. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel - Raadi mõisaomaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. Kvarteti juht, väljapaistev viiuldaja Ferdinand David läks hiljem Mendelssohni kutsel Tartust LeipzigisseGewandhaus-orkestri kontsertmeistriks ja konservatooriumi õppejõuks. Esimesed eestlastest heliloojad Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi - Turvalisus - linn oli kaitstud müüriga, need pidid tagama linna püsimise Esimesed linnad Eesti alal
- Suurimad tööd ,,Hamlet koos Opheliaga" (Hamletit kujutatud kolbaga käes, selle skulptuuriga 1878 Pariisi maailmanäitusel kuldmedali) . Võidab ka teistel näitustel hõbemedaleid. - 1878 personaalnäitus Eestis - Mõjutatud Eesti rahvuslikust kirjandusest ,,Koit ja Hämarik" ainetel 2 aktiskulptuuri kõrvuti. - Linda kuju Tallinnas - Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad) - (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul, 1899. - Oma sugulaste portreid, hinnatuim Ema portree (lihtsat eesti talunaist rooma matroonina, rätt kujutatud toogaks). - Balti parunite portreed - Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat.
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
tillukesed toapugerikud, kuhu peale voodikese ja teleka seina sees muud ei mahugi. Huvitaval kombel pole vähimatki tähtsust sellel, mida sa täpselt ülikoolis õppisid, sest kompanii ise õpetab sind välja täpselt nii nagu neile sobilik. Näiteks üks kes kirjandust õppinud, maandus advokaadibüroosse, teine neiu, saanud kraadi seksuaalkäitumises töötab nüüd pangas, me plasmafüüsikust sõber pühendus pärast raadi kaitsmist hoopis piloodiameti õpingutele. Noorel aga, kes ühe aasta Saksamaal töötanud, on hiljem raske jaapanlaste kompaniis tööd leida, kuna väljamaa muutvat inimese liiga iseseisvaks:) Turvaline Maarajoonides ei vaevuta maja ega autouksi lukustama. (Kui palju on maailmas järele jäänud maid kus niiviisi elada võib?) Tokyo tänavatel seisavad puntras lukustamata jalgrattad, mida nähes võib tekkida kiusatus ta sealt lihtsalt ühes võtta ning temaga päikeseloojangusse sõita
Tartu: Ilmamaa, 2005 - Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004. Lk-d 39-50. - Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145. Julius Kuperjanov oma naise, Alice Johanson-Kuperjanoviga Julius Kuperjanovi hauamonument Tartus, Raadi kalmistul 21.03.2012 / 21:29 Paju lahingu mälestusmärgi avamine 30. jaanuar 1994 Paju lahingu mälestuse jäädvustamise ideed tekkisid Eestis juba 1930. aastatel. 1938. aastal pani ülemjuhataja Johan Laidoner mälestusmärgile nurgakivi ning 1940. aastaks valmis monumendi muldkeha. Siis tuli peale Nõukogude okupatsioon ning ehituse jätkamine muutus täiesti võimatuks. Paju lahingu mälestusmärk valmis alles 1994. aastal, kui lahingu 75
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti kirjanduse arengule
II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid pidevad kodusõjad ja venelased tungisid mööda maad edasi aina rüüstades talupoegade talusid. Mõisnikud aga talupoegadele kaitset ei pakkunud. 3) Mis võis olla Tlna Rae keeldumise põhjus- ei tahtud aadlikega tülli minna ja probleemiga tegeleda. Aadlikud olid enamjaolt ju sakslased ja raadi kuuluvad kaupmehed olid sakslased, seega ei tahetud omavahel tüli kiskuda.Tunti küll kaasa talupoegadele, aga ei olnud kasulik neid aidata. III 1) Karl?Karl IX Rootsi kuningas. 2) Miks Poola aladel oluline usu küsimus? Sest Poola oli ise sügavalt katoliiklik maa ja kuna Poola soov oli luua ühtne riik, siis pidi olema ka valdav usk. Ühtset riiki näitaski kui on ühtne usk
tema projekteeritud, ühiskondlikest hoonetest enne sõda ujula. Üheks suuremaks ehituseks Eesti Panga hoone (praegu Haridusministeerium). Matteus on teinud ka Ugala korporatsiooni maja, Tamme staadion, Kaagvere lastekodu üks hoonetest, kortermaja Tartu südalinnas. Sõja järel oli Tartu hirmsasti kannatada saanud, Matteus tahtis säilitada haljasalasid kesklinnas. Annelinna ehitamist alustati 60ndate algul. Karlova on 19.saj lõpp ja 20.saj algus, Raadi 50ndate lõpp, 60ndate algus. Eesti kunst 19401955 I NL aasta poliitilises ja igapäevaelus andis end tugevalt ja koheselt tunda ( natsionaliseerimised jne). Kunstis ei olnud muudatused sugugi tuntavad. Soovitati sotsialistlikku realismi sisu sotsialistlik, vorm rahvuslik, selle järgimist ei nõutud. Kaudselt mõjutati kunsti riiklike tellimuste, toetuste ja stipendiumidega. Organisatoorselt asuti ette valmistama Eesti Kunstnike Liidu loomist ja moodustati
autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannseni, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli
[4] Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu kontserdielu oli eriti rikas tänu sellele, et see oli tavaline peatuspaik muusikute reisidel Riiast 4 Peterburgi. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel - Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. Kvarteti juht, väljapaistev viiuldaja Ferdinand David läks hiljem Mendelssohni kutsel Tartust Leipzigisse Gewandhaus-orkestri kontsertmeistriks ja konservatooriumi õppejõuks. [4] Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri
Analoogsena kavandatud "Usundiloo käsiraamat". Kõrvaltööna avaldas ta paar artiklit "Emakeele Seltsi Aastaraamatus" ning tõlkis "Kreeka kirjanduse antoloogias" ilmunud tekste. 19701980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid. Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule. PEREST Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes. Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt. Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma perekonda ja kodutalu, ta veetis seal kogu oma vaba aja, kui oli ainult võimalik. Ta käis seal suviti abiks talutöödel ning niisama külas
TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb,...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
