Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertaf...
Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti harid...
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi.
reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklasi, raadi ja gilde, ühislaegast ning Antoniuse vennaskonna arvepidamist. Autor teeb esitatud faktide ning nende analüüsi põhjal lõpetuseks järelduse, et kuigi reformatsiooni on tavaks käsitleda kirikliku sündmusena, jääb Tallinna allikate puhul mulje, et tegu oli eeskätt finantsreformiga, mis oli Tallinna rae usuliste eelistustega vähe seotud. Artikkel täitis oma eesmärgi ning andis käsitletavast teemast korraliku ülevaate. a) Kas artikli eesmärk tuli selgesti välja
Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma. Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule . Hariduskäik 1909 Sipe ministeeriumikool 1914 Tartu Õpetajate Seminar 1915 Peterburi lipnikute kool Isiklikku Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastal (vana kalendri järgi 29. septembril 1894) Pihkvamaal Duhnova vallas Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perenimi - Kuperjanov - tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed 9
Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse. Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu".
Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna. Kuigi keskajal elamine oli raske ja vaevaline, said siiski inimesed ilusasti hakkama.
· 392 isikul perioodiliselt · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi.
keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid
Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane")
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal.
veetma Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 5 TEATRI KARJÄÄRIST • Esikohal koostöö • EI "staaritsemisele • Näitlejate eraelu • Sihiks vaatajate eelistuste suunamine • Tundis hästi majandust • Kompromissitus rahvusliku kunstiteatri tõest • Järeleandmatus kommertsiaalsele väikekodanlikule maitsele Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 6 MÄLESTUSED • 2006 mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul • 2006 Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures • Tema elupaigas Tartus majal Laulupeo puiestee 7 on mälestustahvel Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 7 • Teosed • "Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski: valimik K. Menningu publitsistikast„ • "Teatritegu" • Ilmar Külveti näidend „Menning” (1977) – Vanemuise väikse maja avamine
6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule • VARASEM LOOMING – Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. 1. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", 2. gümnaasiumi lõpu klassis teos (1927) "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed 3
Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse kohtumajja Veski tänavale, kus asub siiani Eesti Rahva Muuseumi peamaja. ERM-i peamajas on üle miljoni säiliku, mis on kogutud pika aja jooksul. Kogudest on ligi poole neist kättesaadavad veebipõhiselt kirjete või kujutistena erinevatest andmebaasidest. Peamajas asuvad erinevad hoidlad. Tekstiilihoidla - mütsid, mis on kenasti karpi paigutatud, vööd, mis on rullitud ja kihelkondade järgi järjestatud, leidus ilusat käsitööd, riideid jne
Oleviste kirik ehitati selleks, et Tallinnat oleks kaugelt näha. Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti
" Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu. Raadi kuulusid jõukad linnakodanikud, kes olid peamiselt kaupmehed.
inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas) Eesti Rahva Muuseum Tartus- ks vanemaid muuseume. Asutati 20saj. alguses. Sai omale ruumid Raadi misas. Muuseumisse kogutakse Eesti rahva ainelist vanavara. Eksliibise(raamatu viit) tegi kunstnik Kristjan Raud. Jakob Hurt kogus vanavara. 14.aprill.1909 korraldati esimene tegevliikmete kogu koosolek, mis sai muuseum asutamise pevaks. 1922 aastal Soome dr.Ilmari Manninen (etnograaf) oli Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks.
Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks
· Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord
aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja Muinaslinnus asus Tartus juba I kaubalinnana väheneb. kindluslinnana. Tartu omandab suure aastatuhandel m. a. j. 1030
Saaremaa rand, 1913-1914. Õli, papp. Teel Tartust Viljandisse, 1915 1916. Õli, lõuend Merikapsad. 1913-1914. 14: J. Koorti skulptuure: Tallinna Rahumäe kalmistul asuvad H. Namsingi, perekond Uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi hauasambad. Tema valmistatud on Jakob Tamme büst Väike-Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad Tartus Raadi kalmistul ja C. R. Jakobsoni hauamonumendi Kurgjal. Tema loodud on Vabadussõja monument Raplas. 15: Kuldse Kolnurga ehk Kuldse Kolmiku moodustasid: Kristjan Raud, Ants Laikmaa ja Nikolai Triik Kristel Hunt
astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raadi siht: sihi: sihti kõndima: kõnnin: kõndida jõud: jõu: jõudu soiguma: soiun: soiguda kiht: kihi: kihti kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajandit, 1870-ndatest kuni surmani. Tema loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk„
kutsutakse Baeri seaduseks ja Siberi igikeltsa. Karl Ernst von Baer asus 1867. aastal elama Tartusse, tõmbudes nõnda tagasi avalikust elust, kuid mitte teadustööst. Ta jätkas ka Tartus oma teaduslike teooriate arendamist ning oli alates 1869. aastast kuni oma surmani Eesti Looduseuurijate Seltsi president. Ilmselt tuntuim Eestis sündinud teadlane Karl Ernst von Baer suri 16. novembril 1876 oma kodus Tartus. Ta maeti Raadi kalmistule, kuhu peagi püstitati ka hauamonument. Kümme aastat pärast teadlase surma, 1886. aastal, avati Toomemäel tema monument, mille autoriks oli skulptor Aleksandr Opekušin. Nüüdseks on Tartu üliõpilastel traditsioon Volbriööl Baeri kuju vahuveiniga pesta ja talle lips kaela siduda. 1992. aasta rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Karl Ernst von Baeri näopildiga 2- kroonised. Tegemist on ainsa Eesti rahatähega, kus pole kujutatud eestlast. 2-kroonist
1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel"
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer. Rae ülesanded olid hoolitsemine linnade majanduse ja kaitse eest, elanike heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega. Kaubandus Põhja-Euroopas oli hansa liidu kontrolli all. Hansa liit pidas ka regulaarselt hansapäevi, kus kogunesid kokku hansa liidu võimuorganid. hansapäevadel otsustatu oli liikmeslinnadele kohustuslik. Hansa liitt on privileegide kaitseks ka relvajõudu kasutanud.
sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang
sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi
· Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Pärast kooli elas kutselise kirjanikuna Tartus. · 1937.aastal abiellus Heiti Talvikuga. · 1956.aastal abiellus Mart Lepikuga. · Betti Alver suri Tartus 1989.a. · Ta on maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. · 1996.aastal avati Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alver noorusaastates Betti Alveri monograafia Looming · Loomingulist teed alustas ta prosaistina. · Esikromaan "Tuulearmuke"(1927) kujutab noore tütarlapse siseheitlusi. · Jutustuses "Invaliid" (1930) kujutatakse randlaste elu. · Avaldanud ka proosapoeemi "Viletsuse komöödia" (1935). · Värsiloomindut alustas ta 30-ndate algul.
Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu
suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada. Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide
1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid
töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud.
linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti. Teised raadi kandideerida ei saanudki. Raeliikmete hulgast valiti valiti rae etteotsa üks või mitu BÜRGERMEISTRIT ehk linnavanemat. Bürgermeistril oli vastutav roll linna
39 Rakvere helikopterite lennuväli Sõmeru vald 50 41 Tamsalu liipriimmutustehas Tamsalu linn 40 42 Tapa lennuväli Tapa linn 1 600 55 Tiitsu ABT Rapla vald Uurimata (>10?) 59 Raadi lennuväli ja raketibaas Tartu linn 60 Tabelis 1 paksus kirjas toodud JRK on põhjaveele eriti ohtlikud, Sillamäe setteväljak reostab merd. Toodud pindalad on orienteeruvad. Raadi lennuvälja JRK ohustab Tartu Meltsiveski veehaaret. (Mati Salu; Madis Metsur) 5
Klassitsismiaegne kunst Eestis Klassitsism On 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...
sajandi lõpus. Sarnaselt tänapäevale võis ka keskajal kodanikuks saada kahel viisil, lisaks kodanikuna sündimisele ka naturalisatsiooni korras, kusjuures kehtis ka tänapäeval tuttav paiksustsensus- kuulus üks aasta ja üks päev linnaõhku, mis pärisorja vabaks tegi. Kuigi keskaegset linnaühiskonda ei saa kaugeltki demokraatlikuks pidada, siis vähemasti Põhja-Saksamaal levinud linnõigusi kasutanud linnade puhul toimus valitsemine siiski kollektiivselt. Võib ju raadi näha kui parimatest kodanikest moodustatud vanematekogu, kes on seatud valitsema ja otsustama kõigi kodanike nimel, kuigi ilmselt kõigilt kodanikelt ei küsitud, kas nad sellise võimu delegeerimisega ka nõus olid. Seejuures väärib tähelepani ka asjaolu, et koht raehärrade hulgas ei olnud reeglina pärandatav, vaid peale raehärra surma valisid ülejäänud raehärrad enda hulka uue väärika liikme. Seega ei olnud kindlasti tegemist veel demokraatiaga, kuid ka mitte linnamääri
valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel.
Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku, Siim Krull Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. 19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind eelmisel sajandil alanud vennaste-liikumine, mis oma demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid hääbus sajandi teisel poolel. 19. saj kultuurielus oli tähtsal kohal seltsiliikumine, mis
mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda mõisnikule tagasi anda, sest kui ta vabaks sai siis sai linn temast kasu Kes oli linna valitseja ja kuidas linna juhiti? Raad oli valitseja. Raad sai ise endale valida uusi liikmeid. Raadi kuulusid tavaliselt jõukad kaupmehed. Rae suurus sõltus linna suurusest. Raad koosnes raehärratest ja bürgemeistitest.
Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal
odavad maad, mis on väga hea hinnaga ja palk pole ka eriti suur. Raad Villem, kes tegeles kogu müümisega, oli kirja saatnud, mis kubises rõõmusõnadest, et kõik on tõesti võimalik. Maad sai seal enam kui muidu ja kandis ilma harimiseta vilja, ja missugust vilja! Ühe kopika eest osteti enam kui kodu rubla eest, sellepärast oli ka raha seal igal pool halvema hinna peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal oli kange mõistus kui ta ka tagantjärele kahju sai, siiski ei andnud ta kergelt järele. Ometi ei olnud ta armastust naise vastu kutsutada saanud. Teisel hommikul kostis üks võõras hääl õues. Tiiu tegi kambriukse lahti ja mõisa korratüdruk Mai tuli tuppa. Mai silmis oli meeleheide, kui ta nägi, et Hannus oli juba lahkunud. Ta rääkis,
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
