Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"raadi" - 248 õppematerjali

raadi - Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse.

Õppeained

Raadiosageduslik skeemitehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Raadio- ja sidetehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Raadioseadmete disain -Tallinna Tehnikaülikool
Raadiovastuvõtuseadmed -Kutsekool
Raadiolainete levi ja antennid -Kutsekool
Raadiotehnika -Kutsekool
Raadiotehnika ainetöö -Kutsekool
Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad -Kutsekool
Raadi

Kasutaja: Raadi

Faile: 0
thumbnail
32
docx

Raadi mõisapark ja dendropark

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed...

Keskkonnapoliitika
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma ­ (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. ­ 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi....

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 20.sajandi alguses

sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi....

Ajalugu
291 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni....

Kirjandus
185 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jaan koort

Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on sügavalt isikupärane...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anna Haava

Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti kirjanduse arengule...

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 ­ 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 1893­1894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene...

Muusika
144 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Miina Härma

REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi....

Muusika
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Johann Voldemar Jannsen

ISIKLIKELU Jannsen abiellus 1843.a. Vändras oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Neile sündis1843. aastal esimene laps, kellele pandi nimeks Lidie Emilie Florentin (Lydia Koidula). Veel oli neil tütar Geninka (Eugenie)ja veel nooremad pojad. HAIGUS 2 Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. ÜHISKONDLIK ARVAMUS Jannsen oli üks esimesi haritlasi kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust jõuliselt tunnistada pöördudes inimeste poole "maarahva" asemel "Eesti rahva" sõnadega. Ühhtlasi õhutas Jannsen vanade rahvalaulude ja ­ kommete kasutusele võttu. Hilisemad uurimised on näidanud et Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud ning sealt tulnud...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
16
doc

August kitzberg

ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html). Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani (s.t 65. eluaastani). 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. A. Kitzberg maeti Tartu Raadi kalmistule (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 13 KOKKUVÕTE Sellest referaadist sain ma teada, et August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Nende peres oli 3 last, August oli nendest kõige noorem. August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani...

Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Miina Härma

Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel....

Muusika
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

Kitzberg pidas mitu ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule. 1906 tuli Kitzbergi draama "Tuulte pöörises" Vanemuise avamiseks korraldatud näidendivõistlusel esikohale. (Pärast auhindamist tegi Kitzberg näidendisse K. Menningu nõuannete järgi veel muudatusi.) See näidend on armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk ­ kaks meest, Soosaare talu sulane Jaan ja naabertalu peremees Kaarel, võistlevad Soosaare Leena pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub,...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Milleks meile eestimaa

Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund PaldiskiTallinnPetseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu KaguAasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2). 5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa, Raadi , Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast. NB! Olgu järgnevale sissejuhatuseks eriliselt rõhutatud, et Eesti maapõuerikkuste suhtes antud hinnangud käivad ressursipotentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21. sajandit peetakse üsna üksmeelselt ressursside ammendumise sajandiks, kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Klassitsismiaegne kunst Eestis

­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere ­ Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu ­ piiskopiõigus. Raad e magistraat ­ linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik ­ tundis hästi seadusi; jurist. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine; pidi rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja maahärradega; kandma hoolt kiriku ja koolide eest; korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnades...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja linnade areng

See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer. Rae ülesanded olid hoolitsemine linnade majanduse ja kaitse eest, elanike heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega. Kaubandus Põhja-Euroopas oli hansa liidu kontrolli all. Hansa liit pidas ka regulaarselt hansapäevi, kus kogunesid kokku hansa liidu võimuorganid. hansapäevadel otsustatu oli liikmeslinnadele kohustuslik. Hansa liitt on privileegide kaitseks ka relvajõudu kasutanud....

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Luuleanalüüs- Anna Haava- Küll oli ilus mu õieke

Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ­ ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ­ ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ­ ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Uku Masing

Kõrvaltööna avaldas ta paar artiklit "Emakeele Seltsi Aastaraamatus" ning tõlkis "Kreeka kirjanduse antoloogias" ilmunud tekste. 1970­1980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid. Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule. PEREST Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes. Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt. Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma perekonda ja kodutalu, ta veetis seal kogu oma vaba aja, kui oli ainult võimalik. Ta käis seal suviti abiks talutöödel ning niisama külas...

Kirjandus
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun