kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid Keskmine kogutulu (ATC) kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis. TC ATC= TP Keskmine püsikulu (AFC) kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis. TFC AFC = TP Keskmine muutuvkulu kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis TVC AVC = TP 29 Piirkulu mõiste ja arvutusvalem Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. TC MC= = TVC TP 30 Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset
c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud.
b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang. a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga. a) Õige b) Vale 14
taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale
Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q).
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid ei tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. Tuleb meeles pidada järgmist: Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. Kogukulud käituvad lineaarselt. Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline seos kulude hulga ja mahu vahel. Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Kululiikide vahelised seosed NB! Kulu võib samaaegselt olla:
q muutus Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud Kasumi maksimeerimise kuldreegel – MC = MR Keskmine kogukulu – (average total cost, ATC) ATC = TC/TP Keskmine muutuvkulu – (average variable cost, AVC) AVC = VC/TP Keskmine produkt – (average product, AP) koguprodukti hul muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. AP(L)=TP/L või AP(K)=TP/K Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP Keskmine tulu – (average revenue, AR) AR=TR/TP Kogukulu – TC = FC + VC Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q (TP) Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal. Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 – mitteelastne, võrdub 1
Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama. Joonise selgitus: Firma kulud Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa
Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht. Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega – tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu
AP=9/3=3 (keskmine toodang). Saame ühe hinde juurde: q=4. TP=9+5=14. AP=14/4=3,5. Saime toodangut juurde: MP=5. järeldus: kui juurdetulev hinne on suurem kui eelmine keskmine, hakkab see keskmist üles viima. Kui oleks väiksem olnud keskmisest, oleks ta alla viinud keskmise. Ehk siis kui graagikul MP on AP-st kõrgemal, kisub ta ka AP-d üles. Kui MP hakkab graafikul AP-st allapoole minema, kisub ta ka AP alla (joonis 5.1 pealt). Lühiperioodil vaadatakse: *kogukulu (TC) *fikseeritud ehk püsikulu (TFC) *muutuvkulu (TVC) *keskmised kulud (ATC, AFC, AVC see on kulu ühe toodangu tootmiseks). Piirkulu (MC) kogukulu suurenemine ühe täiendava ühiku tootmisest. Piirprodukt (MP) kogutoodangu muutus, mida põhjustas tootmisteguri muutus ühe ühiku võrra (võeti täiendavalt juurde üks tööline ja selle tõttu suurenes kogutoodang). Kahaneva tulu seadus võtad juurde töötajaid järjest, iga järgnev töötaja ei tõsta toodangut järsku enam niipalju kui esimesed töötajad
Lühiperioodi turupakkumiskõver on hinna tõustes kasvav piirkulu suurenemise eelduse tõttu. Pika perioodi turupakkumiskõver on horisontaal-sirge minimaalse tükikulu tasemel. Tootjate hinnavaru Muutuvkulu VC on kõigi tooteühikute valmistami-seks tehtud lisakulutuste (piirkulu) summa. Kui toote hind võrdub piirkuluga viimase tooteühiku tootmiseks, siis saadud tulu ja muutuvkulu vahe on tootja hinnavaru või tootja ülejääk. Tootja hinnavaru on kasumi ja püsikulu summa. 10 Pikal perioodil on hinnavaru võrdne nulliga, sest püsikulu ei ole ja kasumit ei teki. 5.LOENG 4.10.2010 TURG Viib kokku tarbija, ostja, pakkuja, nõudja. Koht, kus toodetud hüvised jõuavad tarbijani. Turu klassifikatsioon: 1. Sisenditurg (kapitaliturg, tööjõuturg kõik mida majandus sisendina vajab), väljunditurg (kaubad, hüvised, teenused). 2. Kui palju on turul osalejaid. Nõudlejate / pakkujate arv Turu liigid: 1
Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = Const. (kehtib kahaneva piirtootlikuse seadus)
inimesed kui ka tooted. 32. Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud? V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda: muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest (majutus, toitlustus, piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt
Lähen poodi piima ostma( piimaturg). Seega on mul soov midagi osta ehk nõudlus. Peale piima on valikus veel kohupiima, jogurtit, hapukoort, keefirit, erinevaid piimatoodetest maiuseid, juustu jne. Seega on piimaturul palju pakkujaid, kes valmistavad mingit toodet ja on suutnud sellega turule tulla. Mina kui tarbija valin toote oma maitseeelistuse ja hinna järgi. Kui ühel firmal on 3,5 `% piim 90 senti ja teisel firmal 50 senti, siis ostan odavama piima. 7. Selgita mõistete kogukulu, püsikulu, muutuvkulu, käive, kasum sisu ühe lihtsa näite abil. Minu OÜ ettevõtte kogukulud on 500 000 eurot aastas. Mis jagunevad püsikuluks ja muutuvkuluks. Muutuvkulu sõltub kuust ja toodangumahust. Ühe toote muutuvkulu on sama, kuid muutuvkulude kogusumma kuulõike oleneb sellest kui palju tooteid toodetakse. Püsikulud on igakuiselt samad, sest nende suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Näiteks peab firma maksma tagasi pangalaenu ning see püsikuluna igakuine kohustus
1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Püsikulud (FC fixed cost) kulud, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC variable cost) kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Kogukulud on nende summa.(TC total cost) Keskmine kogukulu (ATC avarage total cost) on kogukulu ja valmistatud tootekoguse jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta. Keskmine muutuvkulu (AVC avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta Keskmine püsikulu (AFC avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga. Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus Piirkulu (MC marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on
KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad Piirkulu kõver (MC) on samuti U-kujuline ning lõikab keskmise muutuvkulu ja keskmise kogukulu kõverat kummagi
Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM= TULUD KULUD Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem. Piirkulu MC – on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes. Nt toodan ühe kapi rohkem, tuleb ka selle võrra rohkem kulusid. Keskmine kulu AC – näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel
ja koondamisteatega tööotsijale antav rahaline abi (praegu kuni 4474 eurot), mille eesmärgiks on inimese motiveerimine ja toetamine ettevõtlusega alustamisel (läbitud ettevõtluskoolitus/majandusalane kutse-vüi kõrgharidus/ettevõtluskogemus. Tegutsevatele ettevõtetele on eraldi toetused, nt kasvutoetus. 6. Bilanss: 7. OÜ osakapital peab olema vähemalt 2500 eur. 8. Kulu on vajalik tulu tekkimiseks. 9. Püsikulu on kulu, mis jääb erinevate teegvusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks, nt hoone rent. Muutuvkulu on kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. 10. Ettevõtlus on kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine, sellega seotud riskide võtmine. Äritegevus kasu saamise eesmärgil. 11. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Võib olla ka
24. , =TC/Q; 24..Keskmine kogukulu (average total cost)- Kogukulud jagatud 25. tooteühikute arvuga, ATC = TC/Q; AFC = TFC/Q; 25.Keskmine püsikulu (average fixed cost) AFC = TFC/Q; 26. 26.Keskmine muutuvkulu (average variable cost) AVC = TVC/Q; 27.ATC = AFC + AVC; AVC = TVC/Q; 27. ATC = AFC + AVC; 28.Piirkulu (marginal cost MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu, TC/Q 28. -
2 tk eelarvepiirang 3 tk Raamat 10.- 11. Tootmise tulud, kulud ja kasum. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõtte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. 12. Kulude liigid (muutuvkulu, püsikulu, piirkulu). Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes.
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
(Elastsus koefitsent on suurem 1-st. Kui hinna langedes kogutulu kasvab, siis elastne. 100*50< 60*90) Kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat, ei pea samaks jääma antud kauba hind. Kui liikuda piki kauba nõudluskõverat, ei pea jääma samaks antud kauba hind. Kui nõudlus on elastne, siis nõudluse hinnaelastsuse koegitsent on suurem kui 1. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Kui pereisa peseb alati nõusid, aga ei tee kunagi süüa, siis perekond kasutab suhtelise eelise põhimõtet. Kui piirkasulikkus väheneb, suureneb kogukasulikkus. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vaujalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see AVC kõvera allapoole nihkumise, MC kõvera allapoole nihkumise ning ATC kõvera allapoole nihkumise. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis harru tuleb uusi firmasid.
valmistamisel. Olukorras, kus nõudlus on üldjuhul pakkumisest suurem, on jaemüüja seisukohalt kõige ratsionaalsem teha kõik selleks, et lõppkliendi vajadused saaksid igal juhul rahuldatud. Selle tarvis tellitakse oma tarnijalt kaubakogus, mis on suurem sellest, kui see oleks olnud, kui tegu oleks piiramatu pakkumisega kaubaga. Tellimuste kokkukuhjamine esineb tavaliselt siis, kui tellimise püsikulu erineb nullist (näiteks, kui tellimuse täitmiseks on muuhulgas vajalik teha suurel hulgal paberitööd), seega igal perioodil uue tellimuse esitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Tellimise arvelt säästmiseks tellitakse harvem ja korraga suuremaid koguseid. Hindade kõikumine viitab muutuvatele sisseostuhindadele (näiteks tulenevalt sooduskampaaniatest), mis omakorda tingivad kõikumised nõudluses. Nii juhtub sageli, et
igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x). Kui iga arvu y ϵ Y korral leidub ainult üks x ϵ X, mille korral y=f(x), siis öeldakse, et funktsioonil y=f(x) on pöördfunktsioon y=g(x) Mis on püsikulu, muutuvkulu, Püsiv kogukulu (TFC) – kulu, mis ei sõltu kogukulu, keskmine kulu? kauba tootmismahust (hoone üür, kindlustus) Muutuv kulu (TVC) – kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q. Kogukulu (TC) – kõigi kulude summa TC(Q)= TFC+TVC(Q) Keskmine kogukulu näitab kogukulu
188 factory tehas, vabrik 189 fair mess, näitus 190 falsification võltsing 191 field tegevusala, valdkond 192 financial asset finantsvara 193 financial projections finantsilised prognoosid 194 financial statement finantsaruanne 195 financial system arahandussüsteem 196 firm firma, ettevõte 197 fix altkäemaks 198 fixed cost püsikulu 199 floater asutaja 200 floating assets käibevara 201 floating interest rate muutuv intress 202 fluctuation kõikumine 203 foreign analyst välisanalüütik 204 fractional osaline 205 franching edasimüümine, vahendamine 206 franchisee ainumüüja, volitatud edasimüüja 207 free enterprise vaba ettevõtlus
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruanne...
segama. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel Mastaabisäästu tekkimise põhjused: 1. Tööjaotus töö jaotatakse rohkemateks etappideks 2. Tooraine varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind 3. Omahinna alandamiseks ostatakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid 4. Omahinna alandamiseks investeeritakse uurimis ja arendustöösse Kasum on ettevõtte tulude ja kulude vahe Tegevuskulu Püsikulu Muutuvkulu Toiduained x Elekter x Vesi x Küte x Bürootarbed x Köögitarbed x Telefonikulud x x
Seejärel võib paluda lapsel kustutada tuled, mis asjatult põlevad. Tulemusena näeb laps, kuidas Wattsoni kuma muutub punasest lillaks või siniseks. Nii saabki juba varakult lapsele säästvat elektrienergia tarbimist harjutada. Mõistagi pole värvitoonide esitamine mugav ainult lapsele, see on mugav ja ilmekas kogu perekonnale. Samuti sobivad värvitoonid kumama kontoriruumidesse, kus on sageli palju võimalusi elektrienergia püsikulu vähendamiseks. Wattson aitab kasutajal muuta oma elektritarbimise harjumusi 5 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine säästlikumaks. Lisaks sellele, et Wattson näitab elektritarbimise taset reaalajas ning aastast elektriarvet eurodes, salvestatakse seadme mällu majapidamise nelja nädala
Ettevõtte eesmärk - Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine - Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM = TULUD – KULUD Kuidas maksimeerida kasumit? - Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja, ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid - Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel - Kulud – Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta,
muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB! võrdluseks pikal perioodil TC = VC (sest kõik kulud on muutuvkulud) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. 20 TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 150 0 0 150 - - - - 2 150 1 50 200 25 75 25 100 5 150 2 100 250 16,7 30 20 50 9 150 3 150 12 150 4 200 14 150 5 250 15 150 6 300 21 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste.
tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks. piirkulu väljendab kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutumisele ühe tooteühiku võrra. Valemina:
Majanduslikud kulud- on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = TC : TP; TC - firma kogukulud Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP 5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
a) Õige b) vale 45. Kasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu ... a) Summaga b) korrutisega c)vahega 46. Firma muutuvkuludeks on: ** (ei tule töösse) a) Tööliste töötasu (tükitöö alusel) c) tootmisruumide rent b) (hoonete) amortisatsioonierialdised 47. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240, sh. Kogupüsikulu on 100, siis on: a) Keskmine püsikulu 10 ja keskmine kogukulu 14 b) Keskmine muutuvkulu 14 ja keskmine kogukulu 24 48. Firma kohta on olemas tabel: Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Kogutoodan 3 8 12 15 17 18 g Neljanda töötaja piirtoodang ehk piirprodukt on: a) 3 b) 3,73 c) 4 d) 15 49. Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang:
KOKKU EUR: 78925 53284 73612 50 11.7 Püsikulud Püsikulu on kulud, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust (lühiajaliselt). Püsikulu vastandiks on muutuvkulu, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega. Püsikulud on kulud, mis jäävad uurimisperioodil muutumatuks erinevate tegevusmahtude juures teatud ajaperioodil. Kogu püsikulu ei muutu toodete (kuluobjektide) arvu muutumisel. Püsikuludeks võivad olla maa rent, hoone, seadmed, küte, telefon, stabiilne tööjõud, juhtkonna palgad, auto või mõne muu sõiduvahendi ekspluatatsioon, raamatupidamine, koristustööd, regulaarsed kontorikulud (paber, postikulud), turunduskulud, laenu tagasimaksed ja paljud teised. Püsikulud 01() 02 () 03 () 04 () 05 () 06 () A1 ()
Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus;
sisenemisbarjäärid ei luba uutel tegijatel kergelt ja kiiresti turule tulla. 3. Kiire turuhõivamine Võib anda tulemusi, kui: potentsiaalne turg on suur ja ebamääraste dimensioonidega; potentsiaalsed ostjad ei ole teadlikud antud kaubast ja turul ei ole tugevaid margieelistusi, enamik potentsiaalsetest ostjatest on hinnatundlikud; eksisteerib terav konkurents ja müügihind on oluliseks valikukriteeriumiks; kauba omahinnas on ülekaalus püsikulu ja on lootust kiiresti ületada kasumilävi ning kasutada tulevikus mahuökonoomiast tulenevat konkurentsieelist; on efektiivselt tegutsev laialdane müügivõrk, kes on aldis vastu võtma teie uut kaupa. 4. Aeglane turuhõivamine Võib olla edukas, kui: potentsiaalne turg on suur ja siiani vähehõivatud, tulevased ostjad on teadlikud kauba iseärasustest ja ei ole pakkujafirma senipakutud kaupades pettunud,
keskmine kogutoodang average physical product, APP Средний продукт Ilmutatud kulu Explicit cost Явные затраты ilmutamata Implicit cost Неявные затраты keskmine muutuvkulu average variable cost, AVC Средние переменные затраты keskmine püsikulu average fixed cost, AFC Средние постоянные затраты keskmine tulu average revenue, AR or ATR Средний доход kogukasum total profit, TP or Прибыль kogukulud total cost, TC Совокупные затраты kogutoodang total physical product, TPP Совокупный продукт
0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 -100 Fikseeritud kulu -200 Uurime tulu- ja kasumifunktsioone üldisel juhul, lineaarse kulu- ja nõudlusfunktsiooni korral. Olgu kulufunktsioon = + ; > 0, > 0 kus q on tootmismaht, cv on muutuvkulu ühiku kohta ja CF on püsikulu. Lineaarne nõudlusfunktsioon on kujul = + 0 ; < 0, 0 > 0 kus p on hind ja p0 on piirhind (hind, mille korral nõutav kogus on 0). Järgnevalt leiame tulu- ja kasumifunktsioonid üldkujul. Tulufunktsioon: = = + 0 = + Lineaarse kulu- ja nõudlusfunktsiooni korral on tulufunktsioon ruutpolünoom, mille o ruutliikme ees olev kordaja on negatiivne (a<0);
Seega on keskmine toodang maksimaalne, kui piirtoodang ja keskmine toodang on võrdsed. Analoogilised seosed piirsuuruste ja keskmiste suuruste vahel kehtivad ka kõigi teiste muutujate osas. 48 8.5. Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud.
Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. Seega on keskmine toodang maksimaalne kui piirtoodang ja keskmine toodang on võrdsed. Analoogilised seosed piirsuuruste ja keskmiste suuruste vahel kehtivad ka kõigi teiste muutujate osas. 6.2 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. MIKROÖKONOOMIKA 34 Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ...
On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. Mille eest maksta enam?
vardad kaasa. Toote hinna kujunemine Raamatu hinda alandatakse 25%. Uus hind on 120 eurot. Mis oli raamatu esialgne hind? 120 EUR = 75% ? 100% 120 * 100/ 75 = 160 EUR Raamatu esialgne hinnd oli 160 eurot Hotelli püsikulud on 3000 eurot/kuus. Muutuvkulud (toitlustamine jmt) on 25 eurot/klient. Arvutada kogukulud (summaarsed kulud) ja kulud kliendi kohta 50, 75, 100, 125 ja 150 külastaja korral? Püsikulu Ühiku Klientide Summaarsed Summaarsed Summaarsed Muutuvkulud d ühiku kulud arv püsikulud muutuvkulud kogukulud ühiku kohta kohta kokku 50 3000 EUR 1250 EUR 4250 EUR 60 EUR 25 EUR 85 EUR
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
