vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas,
Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje pikkus 125m ja kõrgus 62m). Hauakambreid oli selles püramiidis kokku üksteist ja nad kõik olid kaevatud püramiidid alla sügavale maapõue. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Astmikpüramiidi astmete täitmise järel saadi kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes ilusti helkisid, kuid tänapäevaks
· üks esimesi egiptuses · ainult rikastele · kulje peal väike aknake, kust vaatas vastu ka · peal auguke · pikk tunnel maa alla · ,,surnukamber" · astmikpüramiid · püramiid 2826 saj. eKr. · tähtsaim skuptuur ,,kirjutaja" · püramiidide ehitamisega alustati juba vaaraode eluajal · kuulsaimab püramiidid Kiza väljakul Kairos 1. Cheopsi püramiid · u. 146,6 m kõrge · pindala üle 5h · laotud u. 2,3 milj kiviplokist ( 1 plokk=2,5 t) 2.Chephreni püramiid
Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid. Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal. Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue. Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem. Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod. Asevalitseja kohustused: Korraldada kohalike ehitustöid Hoida korras niisutuskanalid Koguda lihtrahvalt andamit. Ametniku kohustused:
nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku
Osiris Isis Anubis Horos Seth Sahmet monoteism polüteism Egiptuse samba kapiteelid püloon mastaba Giza püramiidid Cheopsi püramiid Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast Chephreni püramiid staatua Vaarao Ramses II tempel Abu Simbelis Ehnaton (Nofretete abikaasa) Nofretete Nofretete tütar statuett Tutanchamon skarabeus
kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate suguvõsa. suguvõsa. Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus kahe kuulsa
astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp. Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr. Sakkaras olev püramiid oli mõeldud vaarao Dzoserile ja pidi kopeerima tema paleed. Keskel asus hauakamber, seda ümbritsevatesse ruumidesse oli paigutatud mööbel, ehted ja muud valitsejs lemmikaarded. Püramiidi ehitusmaterjali kohta on erinevaid arvamusi- ühed ütlevad, et püramiid oli ehitatud telliskivdest ning kaetud lubjakiviga, kuid teised arvavad, et maailma esimene püramiid oli üleni lubjakivist ehitatud. Sakkara astmikpüramiidi looja, vaarao Dzoseri
Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) * Chephreni püramiid (142 m kõrge). * Mykerinose püramiid (66 m kõrge). Kõige hoolikamalt ehitatud. Suurte püramiidide kõrval olid väiksemad püramiidid ja mastabad, moodustusid terved
a Riigis sureb AIDSi igal aastal u. 100 inimest (2009.a andmed) AIDSi haigeid 7500 inimest (maailmas 109.kohal) Sündimuse, suremuse analüüs Riigi sündimuse ja suremuse näitajad on regiooni keskmised Iisraeli imikusuremus on oluliselt madalam regiooni keskmisest (vastvalt 25,7% regioonis 3,4% riigis) Inimeste oodatav eluiga 82 aastat (regioonis 73 aastat ) Meestel 80 (regioonis 70 aastat) Naistel 83 (regioonis 75 aastat) Rahvastiku püramiid 1990 Rahvastiku püramiid 2012 Rahvastiku vanuseline jaotus Rahvastiku struktuur: 014 27,5% 1564 62,2% Üle 65 10,3% Riigi rahvastik on noor. Mediaaniga riigis on 29,5 meestel 28,9; naistel 30,3 Ülalpeetavate määr 60,7% Vanadussõltuvuse määr 16,5% Iisraeli demograafiline siire Iisraeli demograafiline siire on üleminekuetapis, kuna: Rahvaarv tõuseb stabiilselt, peamiselt loomuliku iibe kaudu Sündimus vähenenud Suremus madal
Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Plokk keerati täisnurga võrra teise suunda, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada. Nurgakivi Vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. Cheopsi püramiid Nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi Loetud vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Cheopsi püramiidi 1. teooria Ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks Püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa- aluseid ruumid kalju sees Seejärel ehitati püramiid Cheopsi püramiidi 2. teooria
vars, millel on pikad kitsad teravatipulised lehed. Varre alusel aga on mõned pruunikad labata lehetuped. Varre ülemises osas on vart väikese tupena ümbritsevad lehed. Õitsemise ajal torkavad kõik käpalised palju rohkem silma ja nii ongi tähtsam just siis neid eristada. Õitseval käoraamatul ja koerakäpal polegi kuigi raske vahet teha. Kui käoraamatu õisik on pikk, rullitaoline, siis koerakäpa oma lühike, koonusetaoline. Tema kohta öeldakse ka "püramiidikujuline", kuid püramiid on ju kandiline, tema aga ikkagi ümar. Püramiid-koerakäpa õisik oleks nagu lühikeseks kokku surutud, nii paistab ta ka mõnevõrra tihedam kui käoraamatu õisik. Koerakäpa õites on nektar, mis on mõeldud teda tolmeldavatele liblikatele. 9 Kaspar Mälgand Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam
Kunst on tegelikkuse peegeldus, peegeldab oma ajastu tehnilisi oskusi.Kunstiline kujund on tegelikkusest võetud element, mida on rikastatud kunstniku fantaasiaga. Sisult laiem ja rikkam kui tegelik element. püramiidi Giza väljal Cheopsi püramiid -> vanim, suurim, Chephaeni püramiid, Mykerinose püramiid. Sfinks-mütoloogiline olevus lõvikeha ja inimese peaga meessoost valvurikuju templi ees kunstliku ülemvõimuga.Greif-muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta-
mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute
Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge ) · Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud. Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud
Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk neljatahuline teravatipuline kivisammas
Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146,6 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Sellest järgmine on vaarao Chephrenile kuulunud püramiid, mis on 143 meetri pikkune ning siis Mykerinose käsul ehitatud 66 meetrine püramiid. Need kolm kuulsaimat püramiidi paiknevad Gizas püramiidide väljal. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis
klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinapeadega sfinksid) allee Karnaki templi ees 6
milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legende. Püramiiditekstide leidumisest Järgnev on ülevaade olulisematest püramiididest, kust tekste on leitud: Unase, Teti, Pepi I ja Pepi II ja samuti kahe viimase juurde kuulunud kuningannapüramiididest. Unase püramiid Unas, 5. dünastia viimane kuningas (valitses arvatavalt 2355 - 2325 a. e. Kr), ei olnud eluajal kuigi oluline valitseja, aga tema nimi on saanud tuntuks tagantjärele tänu tema püramiidile, kus esmakordselt esinesid seintesse raiutud tekstid. Hauakamber on kõige väiksem Vana Riigi püramiididest. See asub Dzoseri omast lõunas ja on tänapäeval suhteliselt viletsas seisus - meenutab pigem kivihunnikut kui püramiidi, eriti ida poolt. Sisemus
Seitse vanaaja maailmaimet Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr.
kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ja nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt nt. Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti
oskamatusest, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist üle aegade. Lisaks oli see lihtsaim viis kujutada harmoonilist inimest. Vähem väärtuslikeks peetud inimesi (orje, võõraid, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Haudehitised Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras (Dzoseri püramiid esimene nimeline arhitekt Imhotep) Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid, millest suurimad on Giza püramiidid (Cheopsi püramiid on suurim, Chephreni püramiid). Püramiid oli seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matmist kinni müüriti. Hoolimata kinni müürimisest leidsid hauarüüstajad sissepääsud. Matmiseks hakati kasutama hoopis haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla maeti. Siiski säilis 20
Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje
tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Egiptus CHEOPSI PÜRAMIID Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. EGIPTUS
lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud. Üllatav, aga need tohutud kivikolossid sisaldavad vaid üht, Cheopsi püramiid erandina kolme hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla.
Lisa. · Kõige suurema külastatavusega muuseum üldse · 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid kaheksandaks trükised ja joonistused. · https://www.youtube.com/watch?v=xJxH-QuJeXo Louvre'i püramiid · 1989. aastal ehitati Louvre`i püramiid (prantsuse keeles Pyramide du Louvre) · Klaasist ja metallist püramiid, mis asub Pariisis Louvre'i peamises sisehoovis (Cour Napoleon'is). · Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks. · See avati pidulikult 29. märtsil 1989. aastal ja selle arhitekt on Ieoh Ming Pei. · Louvre`i püramiid on Pariisi üks
9 Iive ja selle muutused Kõige kõrgem aastaarvud 2006 2005 2004 1990 1985 1980 1975 0,1 0,1 0,6 4,1 7,9 9,7 10,2 Iive promillides Kõige madalam 10 Vanuseline jaotus 13% 17% 70% 0-14 16-64 65+ 11 Rahvastiku püramiid 1989 ja 1996 Nagu näha, on toimunud demograafiline plahvatus. Sündimus on suur ning vanureid on vähe. Sündimus on märgatavalt vähenenud, vanurite osakaal suureneb. Demograafilise plahvatuse ajal sündinud on jõudnud kesk-ikka. 12 Rahvastiku püramiid 2006 ja 2050 (prognoos) 2006. aastal on vanurite osatähtsus rahvastikus on
Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes
nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teada olevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Neid ümbritses alati pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis erilist krooni, valehabet, kõverataolist valitsuskeppi. Noferete (Tutanhamoni ämm) ja Tutanhamon. Tutanhamoni hauast leiti hulgaliselt kingitusi, mis pärinesid teistest maadest. Sellest võib järeldada, et ta jõudis oma valitsemisajal kaugele. Ta suri kõigest 15 aastasena. Püramiidid (lk 67) Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal.
Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja
Ristkülik S=a*b ; P=2(a+b) Trapets S=a+b/2*h = k*h ; P=a+b+c+d Kolmnurk S=a*h:2 ; P=a+b+c Täisnurkne kolmnurk S=1/2*ah ; Risttahukas S=2(ab+ac+bc) ; V=abc Viete teoreem: X1+X2 = -p Püstprisma Sk=P*h ; St=Sk+2Sp; V=Sp*h X1*X2 = q Kuup Sp=a ; Sk=4*a 2 2 Silinder Sp=r2 ; St=2r ; Sk=2rh ; V=r2h Kera S=4r2 ; V= 4/3 r3 Koonus Sp=r2 ; Sk=rm ; St=r ; V= 1/3 r2h Korrapärane püramiid Sk=P*h ; St=Sk+2Sp ; V=Sp*h Püramiid Sk=Pm/2 ; St =Sk+Sp ; V=1/3Sp*h · (a+b)(a-b)= a²- b² · (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ · (a+b)²= a²+2ab+b² · (a+b)(a²-ab+b²)= a³+b³ · (a-b)²= a²-2ab+b² · (a-b)(a²+ab+b²)= a³-b³ · (a+b)³= a³+3a²b+3ab²+b³ Sin = a/c a = c*sin c = a/sin Sin = b/c Cos = b/c b = c*cos ax2 + bx + c = 0 -b +- b2 4ac/2a Cos = a/c Tan = a/b Tan = b/a
ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema . Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini . IV dünastia ajal saadi astmete täitmiselt tõelised püramiidid . Kõige kuulsamad neist on püsitatud tänapäeva Kairo lähedale Giza väljale . Giza püramiidid on hiiglaslikud ja kuuluvad 7 maailmaime hulka . Suurim neist on 140m kõrgune ja aluse pindala on üle 5 hektari . See püramiid kannab nime Cheopsi püramiid ja ta on laotud rohkem kui 2 miljonist korrapärasest kivipangast , millest igaühe kaal on mitu tonni . Püramiid ei olnud ükskikehitis , vaid osa suurest `surnute linnast' . Vaarao haudehitise läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad . Veetõusu piiril asus nn. Orutempel , kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha kust see edasi hauatempli juurde viidi . PÜRAMIIDID Click to edit Master text styles
ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. · Biosfäär- ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. · Ökosüsteem- isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökoloogiline püramiid moodustatakse ökosüsteemi kõigi troofiliste tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega ristkülikutega: mida suurem biomass (arvukus, produktsioon), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad (kiskjad, röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed.
Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist seitsmest on kõige paremini säilinud Cheopsi püramiidid. 1.CHEOPSI PÜRAMIIDID Cheopsi püramiidid on saanud nime Vana-Egiptuse jumala Cheopsi järgi. Cheops lasi ehitada need püramiidi aastatel 25512471 eKr. See on ainuke maailmaime, mis on säilinud seitsmest maailmaimest. See oli ligi neli ja pool tuhat maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aastani. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. 1.1. Siseehtius Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud
Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes.
.................................................................................................................................................................................................................. Püramiid St =Sk +Sp V=1/3Sp h Korrapärane püramiid Sp =pr; Sp=nar/2 Sk =pm St =Sk +Sp V=1/3Sp h p=P/2=na/2 Sk=nam/2 St =p(r+m) S k = ( p1 + p2 )m
destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%. Ökoloogiline püramiid on toiduahela graafiline kujutis. Püramiidid võivad olla biomassi püramiid (kg, t), arvukuse püramiid (isendite arv), energia püramiid (kJ) jm. Reegel ütleb, et biomass (ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass) ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate toitumistasandite suunas. Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv ajaühikus väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes.
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas
Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes.
Hulktahukad e. Polüeeder on hulknurkade piiratud geomeetriline keha. Hulktahukas koosneb: · Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb: · Kumerad: prisma, püramiid, korrapärased hulktahukad · Mittekumerad Prisma: Kaldprisma ja püstprisma 2 tahku on paralleelse ja võrdsed põhitahud, ülejäänud tahud on ristkülikud. Kas prisma on korrapärane või mitte sõltub tema põhjast. Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+2Sp Püramiid: Kaldpüramiid ja püstpüramiid
sisenedes templisse. Võisid minna vabad inimesed va orjad),hüposteelõu(põiki peristaalõu suhtes, kahe sambareaga jaotatud kolmeks, ülikutele) Atoni tempel- Hämaraid ruume polnud, koosnes suurtest avatud ruumidest, mida eraldasid püloonid. Niiluse ida kaldale viidi, enne oli lääne kaldal(surnute riik) Püramiid- vorm tekkis astmikpüramiidi asmete täitmise teel. Põhiplaaniks ruut. Sees olid käigud, mis viisid hauakambrisse. Püramiid laotud kiviblokkidest(Iga kaal mitu tonni). Pealispind kaetud kiviplaatidega. Tutanchamoni haud- leiti puutumatuna 1922, annab teabe matusekommetest ja kunstist. Kunsti traditsioonid- püsivad, säilisid sajandeid. Egiptuse jumalad- Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Jumalal oli inimese keha ja Jumala pea. Sobek(krokodillipäine vetevalitseja), Hathar(lehmapäine armastuse-, tantsu- ja muusikajumal), Horus( haukapäine Ülem- Egiptuse valitseja abiline), Seth( tundmatu eluka
orgu . Tema keha asub peale ta leidmist 1881 aastal Kairo egiptuse muuseumis.Oma valitsemise varasemal perioodil ehitas ta linnu ,templeid ja monumente. Väga tähtis on vanade egiptlaste usk hingede rändamisse. Nad arvasid, et teatud aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Vaarao haudehitis pidi kaugelt ületama kõik teised hauakambrid, nii nagu vaarao oli eluajal olnud vaieldamatult tähtsam oma alamaist. Vaarao hauakamber ehitati kõrgem ülespoole ahenev, nii tekkiski püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale õhukanalid. Püramiidi kaeti paealt kiviplaatidega Püramiid ei olnud üksikehitis, vaid osa suurest surnute linnast. Vaarao püramiidi läheduses olid tavaliselt suurnike hauakambrid või väikesed püramiidid. Nii kujunesid omapärased surnute linnad
Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega. Püramiidi sisemuses on vaarao hauakambrid kõige vajalikuga. Püramiidi sisemusse läksid ka õhukanalid. Vanim astmik püramiid on ehitatud umbes 4500 a tagasi. Suurim püramiid on Giza püramiidideväljal, see on 146m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. Püramiide valvasid sfinksid. Püramiide ehitus nõudis meeletult aega ja inimtööjõudu arvestades tol ajal tehnika puudumist. Egiptlased katsid oma seinu ja obeliske reljeefidega. Neil kujutati enamjaolt inimesi. Populaarne viis oli kujutada inimesi nii öelda tüüpiliselt Egiptuse päraselt. Käed jalad külgvaates ja pea, kena aga otsevaates. Enamjaolt tehti reljeefid värviliselt, eelkõige pruuni
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos
plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. Dolmen 3) Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Nt Uri tsikuraat, Uruki tsikuraat. Uri tsiktraat 4) Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Nt Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid. Cheopsi püramiid 5) Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Luxori templi obelisk 6) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme
Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes.
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad. Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi. Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid: · Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m · Chephreni püramiid 142 m · Mykerinose püramiid Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele. Tema andmetel ehitati neid 20 aastat. Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
