Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu." Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid - neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud
Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulisee ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi
üle Chephreni püramiidi ehitamisel. Arvatakse, et see 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk sfinksi kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste hieroglüüfide ja reljeefidega. Sammasõue taga asusid põiksaal, mis oli mõeldud ülikutele ja templi pühamu, kuhu võisid minna vaid preestrid
Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid jumalate kujud võisid viibida vaid preestrid. Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju. Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4
Asetati kullast sakrofaagi ja pandi ohtralt varandust kaasa · Palsameeritud kehad viidi kas püramiididesse, mastabadesse või kalju haudadesse · Mastaaba oli lubjakivist laotud sirgete seinte ja lameda katusega, mille maapealne osa on piklik ja lame. Haud maa all · Kirjaks olid hieroglüüfid kirjutati kivile, puule, savitahvlitele, nahkadele(papüürusele) · Arenenud oli matemaatika, astronoomia ja astronoomias Tempel · Väravehtis e. Püloon · Sammasõu · Põiksaal luba viibida ainult ülikutel · Preestrite ruumid. Laod · Jumala kuju · Preestrid pesid 18 korda päevas · Templid olid suured ja monumentaalsed, templi juurde viivat teel olid sfinksid( inimese pea ja lõvi kehaga haua või haua valvurid) · Pea uks asus templi kitsamal küljel · Pülooni kaunistasid üldjuhul värvilised lipud ja suured vaarao kujud · Levinud olid ka kalju templid Sambad
ruumidesse. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise ehk pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud
Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton. Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema hauakambri Kuningate orust. Tuntus põhineb selles, et hauakamber leiti puutumatuna. Tempel Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad (nelinurkse põhiplaaniga ja ümbritsetud kivimüüriga). Sisenemisel sfinkside allee (kuni 2 km). Kahe torniga väravaehitis e. püloon ning obelisk (päikesejumalale). Tähtsaimaks arhitektuuriliseks elemendiks oli sammas, kasutades lootose, papüüruse (punga või õie) ja palmivormi. Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea- mõistuse sümbol ja lõvi kehaga - jõu sümbol skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. giza väljal seisev sfinks on välja raiutud suurest kaljust, see on 73 meetri pikkune ja 20 meetri laiune.Templisse sisse pääses läbi väravehitise ehk pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist ehk uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulise ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev 3)Püramiid pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid. 7. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Luxori ja Karnaki templid 8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. 9. Kreeka kunsti 3 perioodi: 1) arhailine, e. Vana aeg 2) Klassikaline e. Õitseaeg 3) hiline e. Hellenistlik 10. Kreeka jagunes ehitusliigi sambatena ja need oli Dooria, Ioonia ja Korintos, Dooria oli
Neid maeti suurejooneliselt, sest arvati, et nad on jumala asemikud maa peal. 3. Kui Cheopsi püramiid asuks Tallinnas, siis kujutaks seda suure ja võimsana meie linna siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5. Tänapäeva Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk pärineb Luksori templi esisest. 6. Püloon on väravaehitis kahest ülespoole ahenevast plokist. 7. Egiptlased ei tundnud perspektiivi. Perspektiiv on realistlikult joonistatud vaade. 8. Kõige tavalisem kuju vaaraost on habeme ja krooniga. 9. Piltkirja nimetati hieroglüüfkirjaks ning seda osatakse lugeda ka tänapäeval. 10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11
Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid Templid templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ühikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. Kujutav kunst kujutav kunst formeerus kindlatele reeglitele. Temaatika keerles vaarao elu ümber, kuid oli ka intiimsemaid stseene
o Inimene oli ainult samba aluse kõrgune; o Kapiteel on põhiline ja nime panemise alus; o Prototooria sammas tavaline, nime saanud...? , tüvisel on sees vaod ehk kannelüürid; o Lootossammas; o Papüürussammas; o Palmkapiteeliga sammas. · Templid(põhiplaan lehel, õpik lk 32): o Osad väravaehitis ehk püloon, lahtine sammasõu, põiksaal, pühamu, preestrite ruumid ja kõrvalruumid; o Templi arhitektuur on suurejooneline ja monumentaalne, templi juurde viivat teed palistasid sfinksid, mis sümboliseerisid kuninga võimu ja kaitsesid, peasissekäik asus templi kitsamal küljel ning kulges läbi väravaehitise pülooni, püloon koosnes längus seintega müüriplokkidest, nendevahelisest portaalist ning obeliskidest, kui
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
Giza püramiidid (3. at eKr) Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel.
berben-monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest 4-nurksest kiviplokist (monoliidseid) sihvakaid teravatipulisio beliske. Need asetati tavaliselt paarikaupa templite juurde. Kõrgus oli nenil 10-32m. Haudeehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline egiptuse tempel oli 4-nurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks ja see asus templi kitsalt küljel. Püloon koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud. Pülooni ees lehvisid mastide värvilised lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid minna ainult preestrid
vajadusega ühendada olemasolevad ja uued linnaosad. Neist pooled sillad valmisid eelmisel kümnendil. Sillad on omanäolised ja ehitustehniliselt erineva iseloomuga. Kasutautud allikad 1 Jaak Juske Blogi. (2009) Tartu vanim sillakoht taas kasutusel. http://jaakjuske.blogspot.com/2009/07/tartu-vanim-sillakoht-taas kasutusel.html#!/2009/07/tartu-vanim-sillakoht-taas-kasutusel.html [05.10.2012] 2 Vikipeedia. (2012) Püloon. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCloon [12.10.2012] 3 Vikipeedia. (2012) Vantsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Vantsild [12.10.2012] 4 Vikipeedia. (2012) Kaarsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarsild [12.10.2012] 5 P, Vilba. Teerajatised I. (2010) 10, 11, 13, 14 http://teerajatised.vilba.com/ [17.10.2012] 6 Eesti Maanteemuuseum. (2011) Täna tähistab Eesti pikim sild sünnipäeva, 05.12 http://muuseum.mnt.ee/uudised/?year=2011 Maanteemuuseum [02.10.2012] 7 Eesti arhitektuur
nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga, hilisemaid jumalaid kujutati inimese taolistena. 7.PEATÜKK Uue riigi arhitektuur, Egiptuse kujutav kunst 1. Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal?
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Skarabeus sitasitikas, kellest saab jumalik putukas. Kohtab palju amuleti näol. On uskumus, et kui see hauda kaasa panna, annab see igavese elu. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, kuna jumalate eest hoolitsemine templis oli preestrite privileeg. Iga templi ees obelisk, mis sümb kõrgele pürgimist. Tutanhamoni hauakamber kõige kuulsam, sissepääs on peidetud. Tutanhamon oli kullast sarkofaagis. Templid olid pühendatud konkreetsetele jumalatele. Sisenemisel on sfinkside allee, püloon väravataoline ehitis, mille ees seisis tavaliselt obelisk. Ehnatoni usureform - Egiptuse arhitektuur (mastabast kahjuhaudadeni): Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada.
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
· Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis
Hiljem tekib selle kohale ohverdamise koht. Maa all ehitati saalide ja panipaikadega ruumid, kuhu paigutati sarkofaag. Vaaraode võimu suurenemisel hakati arhitektuuris maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõigepealt tulid astmik püramiidid. Hiljem püramiidid. Ehitatud looduslikust kivist Keksmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Templi ahritektuur Templi juurde viivad teed palistasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid skeem lk 32 1: värava ehitus ehk püloon 2 ja 3 lahtine sammasõu 5- põiksaal 8- pühamu 7- preestrite eluruumid Templi ees lehvisid vimplid pahade vaimude eemale peletamiseks. Tihti võis pülooni ees olla vaaraode figuurid. Lk 33 näed :O Veel võisid templi ees olla obeliskid- päikse jumalale pühendatud ehitised. Kuulsaim tempel on Ramses II tempel. Egiptuse skulptuur ja maal Vanimate mälestiste hulka kuulub "Narmeri palett" 4000 eKr. See on 64 cm kõrge, mõlemalt poolt relieefidega kaetud kiviplaat
See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu." Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e püolooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid - neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua. Nendest on ainult üks puutumatu ja see on Tutanhamoni haud. Ben-ben monument püramiiditaoline ehitis, tipp oli kullatud ja sillerdas päikese käes. Nende sees puudusid käigud, hauakambrid ja olid ka väiksemad. Obelisk päikesejumala auks püstitatud nelinurkne terava tipuga ehitis. Tempel nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud muust maailmast. Templi väravaehitis oli püloon. Püloonid, sambad ja müürid olid kaetud värviküllaste reljeefidega ja hieroglüüfidega. Templi peaosa oli õu - sinna võivad tulla kõik, ka lihtsad talupojad, seda ümbritses katusega kaetud sammaskäik. Õue taga oli sammassaal - sinna võisid minna ainult ülikud ja preestrid ja sealt edasi salajased ruumid, seal asus jumala kuju, sinna võisid siseneda ainult preestrid ja vaarao, kes oli elav jumal. Sambad toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel.
• püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast. Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur.
3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur. Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao näoga ) pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski ( obelisk - kr. k. - piik, oli 9 päikesejumala kultuse sümbol, nejatahuline ülevalt ahenev ja püramiidjalt lõppev sammas, selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali. Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus pühamu
nendes hoida, kuna vili voolas. Arhitektuur Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel) * mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga. * astmikpüramiid 1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod) 2) ehitati looduslikust kivist 3) iga plokk 2,5 tonni 4) väga täpselt paigutatud/raiutud 5) keeruline käikude süsteem 6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist. Värava ehituse juures asusuid obeliskid (kandilised tornid). Kõrged mastid, mille otsas lehvisid lipud (pahade vaimude eemale peletamiseks) Sammas 1. kapiteel (selle poolest erinevad sambad üksteisest) 2. kannelüürid 3. tüvis 4. alus ehk baas *lootose kujuline *papüürossammas *palmkapiteel Vanimate mälest. Hulka kuul. 4 at. E.Kr pärinev palett (Narmeri) on 64 m kõrge, reljeefidega kaunistatud kivi. Stseene
Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. Skorpion (lk 327) - soojamaine ämblikulaadne putukas, kes surmab saagi tagakeha tipus oleva mürgiastlaga, koolutades saba üle selja ettepoole. Skorpion on ka tähtkuju. Sükomoor (lk 324) sükomoorviigipuu - kõva, mädanemiskindla puiduga viljapuu troopilises Aafrikas. Püloon (lk 332) VanaEgiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost. Malahhiit (lk 352) vasemaagina tarvitatav roheline mineral, poolvääriskivi. See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib
Narmeri nimi võis olla ka Mensese vanem nimi. Fun fact: esimese hauaröövli nimi oli Al-Ma'mun Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5
toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist. Selle juurde viis pidulik tee, mida võis ääristada sfinkside allee (inimese pea, ja lõvi kehaga inimesed) Pülooni ees lehvisid lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased ja neid katsid hieroglüüfilised märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katuseda sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid. Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas
· Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid ainult preestritele
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest se e oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid ini mese pea ja l õvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Ch ephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade v õi msai m riik. Te mpli väline il me oli lihtne, range. Polnud aknaid e ga sambaid väljaspool. Väravaehitist ni metati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taim evor me. Kapiteeliks olid suletud v õi avatud pungad või õied. Sa mbaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja. Te mplid m o odustavad terve ko mpleksi. Mõned on hiigelsuured A m oni te mpli Karnaki templid sam massaalis (Karnakis) on 134 sam mast. V õi mas on ka Ra mses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljute mpleid
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
