1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöö...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad a...
(paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine. Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma) Milleks on keskdiferentsiaal kasulik? Esimesed rattad sõidavad läbi pikema maa kui tagumised . See tähendab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad erineva kiirusega. Et see oleks võimalik, on vaja keskdiferentsiaali. Ilma keskdiferentsiaalita peaks auto igal pöördel rattaid ringi vedama, koormates sellega kogu jõuülekannet. Blokeerivad keskdiferentsiaalid Keskdiferentsiaale on erinevaid. Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima (Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga (Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega (Mercedes-Benz G-klass) lukustada.
AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, paks
6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused 4) Magnettormid 5) Fotosüntees päikese mõjul 12. Asteroidid e
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osalisel...
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kiviplaneedid Nimi - samasugune kaljune pind nagu Maal. Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Gaasiplaneedid Nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Veel Päikesesüsteemi planeetide liigitusi Päikesesüsteemi planeete saab liigitada järgmiselt: Avastamise ajaloo Suuruse
mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.Tegelikult on süsteem märksa keerulisem, turbiine, volte, eri tüüpi generaatoreid ja turvasüsteeme on märksa rohkem, aga lühikokkuvõtteks sobib see kirjeldus küll. Kuidas tuuleturbiinid töötavad Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised.Labad on toodetud
2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10)
hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse mutest iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid sisehambumises liikumatu hammasrattaga ning pöörlevad koos raamiga ümber keskratta. Vedav lüli Vedavaks lüliks võib planetaarülekandes olla kas keskratas või siis raam. See võimaldab ülekande ühe ja sama skeemi juures saada erinevaid ülekandearve. Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. kus
Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit. Tuuleturbiinid võivad olla kolme, kahe, või ühelabalised. Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 1030 p/min. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse
Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto sõdab kurvi, jääb sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist
13. Rad. Kahjulikkus. ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja arengut. Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivne iseloom me ei saa korrata nähtust · Me jälgime nähtusi Maalt, mis ise liigub. · Raske on hinnata taevakehade kaugusi. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis meile tundub, et kõik tähed taevavõlvil pöörlevad. Nad pöörlevad mõttelise telje ümber. Põhjataevas on selleks telje otspunktiks Põhjanael. Lõunataevas on selleks telje otspunktiks nimelt Lõunarist. Sellist pöörlemist ümber mõttelise telje tõestab ka Päikese liikumine. Päikese liikumine erinevatel laiuskraadidel. Joonis paberil. Kalender Astronoomiline aasta on 365 päeva 5h 48min 46 sek. Vana kaleder ehk Juliuse kalender. 5 päeva 5 h 48 min on ligikaudu 6h ja
Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- või mitmeastmeline, lihttoimeline või kahepoolne. Lihttoimelisel üheastmelisel kompressoril teeb kolb tööd ainult ühes suunas liikudes, kahepoolsel kompressoril on mõlemad töökäigud. Kruvikompressor Kruvikompressoril on kaks kruvielementi, mis pöörlevad. Nende vahel olev õhk surutakse kokku. Tänapäeval enamtoodetavad ongi just kruvikompressorid. Tema eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast.
tõstma. 19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda. Õige viini valss koosnebki ainult päripäeva ja vastupäeva pöörlemistest ning vahetussammudest. Tantsitakse kujundi poolest ringi. Iseloomulik viini valsile on lai, elegantne ja hoogne liikumine. Muusika viini valsi jaoks on 6/8 taktimõõdus ja kiire tempoga 60 takti minutis.
Sander Rõuk 8B Väntmehhanism Väntmehhanismi kasutatakse harilikult sispõlemismootorites, õmblusmasinates või aurumasinate juures. Väntmehhanism koosneb liugurist, kepsust , vardast ja võllist. Väntvõll Väntvõll on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli
eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel, blokeerib see osa selle tähe valgusest. Lühikeseks ajaks muutub see täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada
Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/3Elektromagnetism.pdf · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf · http://et.wikipedia
d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult öeldes mõlemate masinate EMJ-d pöörlevad kas vastu või päripäeva) Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused Harjadeta vahelduvvoolugeneraator väikelaevas väljundis alaldi akude toiteks
kontakti ning surub kivid mulla sisse. Tänapäeval tehakse seda tihti külviku külge kinnitatud kummist rulliga. Randaal ehk ketasäke on põllumajanduses kasutatav hoburakendi või traktori haakeriist, mida kasutatakse suurte mullakamakate ning murukamara purustamiseks ja põllu künniviilude kobestamiseks. Randaali tööseadised on siledad või sälkudega sfäärilised kettad, mis on kinnitatud võllidele ning pöörlevad . Osadel randaalidel on ka libistid. 8 hõlmaline pöördader. Kultivaator rulliga.
SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus * 2010. a veebruari seisuga on suurim müügil olev ketas mahuga 2 TB.[1] * Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 GB kuni 2 TB, (kuigi harva üle 500 GB, lähtudes USA turu andmetest[2]), kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m) ja edastavad tavaliselt andmeid kiirustega 20-100 megabaiti sekundis (MB/s). * Kiiremad serveri kõvakettad pöörlevad kiirustel 10000 ja 15000 p/m ja saavutavad andmeedastuskiiruseid kuni 150 MB/s[3]. Suure pöörlemiskiirusega kettad kasutavad väiksemaid plaate (sest neil on väiksem õhutakistus), et kompenseerida energianõudluse kasvu, ja on seetõttu mahult väiksemad.
........................................4 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 2 Planetaarülekanded Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Vedav lüli Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. , kus · Zliikumaturatas on sisehammastega liikumatu ratta hammaste arv, · Zvedavketas on vedava keskratta hammaste arv. Planetaarülekande eelised: · Planetaarülekande kasutamine võimaldab vähendada konstruktsiooni massi kahe- ja
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
Samuti ''antropomeetriad'' – etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel (lk 150) N de Saint Falle valmistas hiiglaslikke ümaravormilisi ja kirjuks maalitud plastikust naisfiguure, nn Nanad (lk 152) J. Tinguely konstrueeris ''metamehaanilisi'' absurdseid masinaid (lk 153). Mõned olid lausa kombaini suurused, mürina ja valguse vilkumise saatel pöörlevad monstrumid. Uus realism Tema looming sai eeskujuks ''uue realismi'' ideedele, kus realism tähendab reaalsete objektide kasutamist kunsti tegemisel. Uue realismi teosed enamasti 3D ja ned nimetakase assamlaažideks. Arman sai tuntuks kompositsioonidega kokkupressitud või katkisest tööstustoodangust, mille ta koondas ühest küljest klaasitud kastidesse (lk 152) Cesar keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, alates 1960det spetsialiseerus
1.Rakiste kasutamise eelised: tootlikus-vähendab operatsiooni aega kõrvaldades detaili pideva paikamõõtmise ning kontrollimise vahetatavus-ühtlustab detaili/toote kvaliteeti ning tagab kiirema koostamise professionaalsuse langus-lihtsustab detaili/toote paigaldust ja kinnitust,spetsialistide olemasolu op. teostamisel pole vajalik tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista s...
Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 22.millised taevakehad on päikesesüst? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti. 23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht
1971 1. must auk Cygnus X-1 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus Omadused Allubkõigile füüsikaseadustele Pinnagravitatsioon on kogu sündmustehorisondis konstantne Mass ja suurus on võrdelised (Valgetel kääbustähtedel või neutrontähtedel pöördvõrdeline) Füüsikalised omadused: Mass Elektrilaeng Impulsimoment Liigitus Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildimustad augud Pöörlevad mustad augud Massi järgi: Supermassiivsed mustad augud (~105109 Mpäike; ~0.00110 aü) Massiivsed mustad augud (~103 Mpäike; ~103 km) Tähe massiga mustad augud (~10 Mpäike; ~30 km) Mikro mustad augud (kuni Mkuu; ~0.1 mm) Struktuur Pöörlev must auk Mittepöörlev must auk Kuidas tekivad? Gravitatsiooniline kollaps massivsete tähtede surres Suure Paugu tagajärjel Supermassivsete teke (kasvamine):
paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused.
Marie Stefanie Helm ja Tähe-Kai Tillo Liikumise üldmudelid-konspekt Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumisolekut iseloomustab liikumiskiirus. Erinevate liikumiste kirjeldamiseks piisab viiest põhimudelist: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Liikumine on väga suhteline, sest maailmas ei leidu ühtegi täielikult paigal seisvat keha, mille abil võrrelda teiste kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks · keha kõik punktid liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni mööda) · keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippra...
Defineeri liikumise üldmudelid. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad sama kiirusega ja mööda samu jooni siis seda nimetatakse kulgemiseks. Keha jääb kogu liikumise vältel samaks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt p...
ning relee kontaktid on suletud ja me vajutame alla iseennistuva surunupplüliti S4 jõuab vool teise termorelee TR2 abi kontaktidesse(normaal olekus suletud) ning sealt edasi teise kontaktorisse mis sulgeb teise juhtahela jõu- ja abi kontaktid K2 ning teine mootor M2 läheb käima. Skeemi tööpõhimõte lühidalt Selle skeemi puhul ei saa teist mootori käima jätta enne kui esimene ei tööta. Kas ainut esimene või mõlemad koos.NB! Mootorid pöörlevad vastupidiselt 3
lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaassirme, kust parun Taruk välja ilmus. Need pidevalt pöörlevad peeglid ja sirmid rõhutasid etenduse liikuvust, hoogsust ning erinevaid illusioone. Ka valgustus oli hämar ning mõjus salapäraselt. Erinevaid rekvisiitite polnud palju, sest kõik oli mitmel otstarbel kasutatav. Nõidumise ja maagia ajal tehti erinevaid efekte nt suitsu, valgussähvatusi ning Timmi lae all rippumist. Esimeses vaatuses oli näidend, kus tehti käpiknuku teatrit milles peamine lause oli :,,Eks lööme käed, mu härra, uskuge, mis tõprast eristab meid, naer on see.
Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. Kahe süüteküünla vajalikkust ma juba selgitasin - et segu põleks ühtlasemalt. Leegi levimine võtab aega. See ongi peamine töötakt - segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja. Rootor aitab takka ka. Nüüd siis head ja halvad küljed. Esiteks head: 1)Vähem liikuvaid osi. Kaherootorises vankelmootoris pöörlevad kaks rootorit ja võll. Lihtsaimas 4-silindrilises mootoris on vähemalt 40 juppi. Miks see hea on? Odavam toota, odavam parandada, töökindlam. Selle hea omaduse on juba avastanud mõned lennukitootjad. 2)Sujuvam. Silindritega mootor jubistab üles ja alla, samas kui vankelmootor lihtsalt keerutab. Pealegi on seal mootori töötsükli jooksul neli plahvatust - see tõstab veelgi sujuvust ja efektiivsust. Ja nüüd halvad omadused/väljakutsed:
tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt orbiidil teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4.MILLISEL JUHUL AATOM KIIRGAB, MILLISEL JUHUL NEELAB ENERGIAKVANDI? Kui elektron liigub aatomituumast eemale järgmisele orbiidile, siis aatom neelab energiat. Kui
Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi kokku Piibliga, siis Kopernik ei julgenud algul üldse oma ideid välja käia ning Bruno mõisteti koguni surma
Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa orbiiti, on Veenus ja Merkuur. Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi
Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50 kW, kuid võib esineda ka võimsusega 1000kW või rohkem. Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid. Joonis 4 Lamerihmülekande erikujud: a) lahtine ülekanne; b) ristuva rihmaga ülekanne; c) poolristuva rihmaga ülekanne; d) juhtrullidega ülekanne a) Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. d) Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. 3.2 Kiilrihmülekanne Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende
hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis. Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise esimene sümptom on rõõmu puudumine. Muretsemine ja liigne mõtlemine panevad energia paigal seisma. Peas pöörlevad sundmõtted mõjutavad põrna ja muretsemine mõjutab ka kopse, mille kaudu põhjustab väsimust ja depressiooni. Kurbus kui elurõõmu vastand nõrgendab energiat. Kurbus mõjub kopsudele, tekitades hingamisraskusi, ja takistab kehavedelike loomulikku liikumist. Seiskunud eluenergia mõjub ka südamele. Hirm paneb energia laskuma. Hirm mõjutab neere, kus asuvad tarkus ja tahtejõud,
planeete? Päikese ümber tiirleb palju taevakehi, suuremaid neist peetakse planeetideks Päikese ümber tiirleb 8 planeeti Planeedid on oma nime saanud Rooma ja Kreeka jumalate järgi Alustades Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet Umbes sama suur kui Maa Nime saanud armastuse- ja
kinni on pidurdatud päikeserataste (5) ja (7) plokk. Pöördemoment sisestatakse vedava võlli (1) kaudu sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt satelliitidele (8). Kuna päikeseratas (7) on kinni pidurdatud, hakkavad satelliidid (8) koos oma raamiga pöörlema ümber päikeseratta. Satelliitide (8) raam on kokku ehitatud veetava võlli (10) korpusega ning seega raami pöörlemine on ka veetava (10) võlli pöörlemine. Teise käigu puhul pöörlevad välimise planetaarülekande hammasrattad ja raam tühjalt, ilma pöördemomenti edastamata. 8 9 7 6 5 10 4 3 Joonis 13 B 2 1
võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on isatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev
tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad.
tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes. Planeedid Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, viis kääbusplaneeti ja teadmata arv väiksemaid kehi. All oleval skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem võrdleb kujutatud taevakehade suurusi. Planeedid ei seisa: nad tiirlevad ja pöörlevad. Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeedi tiirlemise teekonda nimetatakse orbiidiks. Pika-ajaliste vaatluste tulemusena teavad inimesed Päikesesüsteemi kõikide planeetide orbiite. Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Kui planeedi teekond viib Päikesele lähemale, siis on planeedil soojem. Kui planeet on Päikesest kaugemal, on seal külmem.
tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad.
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke.
nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
