Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
suhtes on inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (Ix) nim intregraalina väljendavat sellist summa piirväärtust ,mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised: I x A y dA ) 2 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Konstruktsioonile võib mõjuda jõud (F[N]), paindemoment (m[Nm]) või pöördemoment (T[Nm]). Mainitud parameetriv jagunevad omakorda staatilisteks (konstantne jõud nt), vahelduvateks (perioodiliselt muutuv) ja dünaamilisteks (mitteperioodiliselt muutuv). Välisjõud väljendab mõne teise keha mõju vaadeldavale kontruktsioonile; välisjõude nim ka koormusteks. Oluline koormuste liigitamise tunnus on nende sõltuvus ajast. Ajas muutumatud koormust nim staatiliseks, suuruselt suunalt või asukohalt muutuvat –
Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID kus: pöördenurk kohal x, [rad]; v läbipaine kohal x, [m]; 0 pöördenurk koordinaatide v0 läbipaine koordinaatide alguses, [rad]; alguses, [m]; M painutav pöördemoment, aM pöördemomendi M rakendus- [Nm]; punkti kaugus varda otsast F põiksuunaline üksikkoormus, (koordinaatide alguspunktist), [m]; [N]; aF üksikkoormuse F rakendus- p põiksuunaline ühtlane punkti kaugus varda otsast
Kuid pisut peale 3000 pööret võtavad turbo kõverad hoopis erineva kuju mootor hakkab tootma piisavalt väljalaskegaase, et sünniks suletud ring gaasid ajavad turbot kiiremini ringi, mis omakorda tekitab sisselaskes suurema rõhu, mille tulemusel tekib veel rohkem heitgaase jne, jne. Turbo "spoolib üles" ehk turbiini ja kompressori tiivikud saavutavad töökiiruse. Vahemikus 30004000 pööret kasvab mootori pöördemoment järsult peaaegu kahekordseks see ongi see äkiline "turbolaks", mis olenevalt olukorrast surub juhi nähtamatu hiiglasekäega istmesse või võtab rehvidelt hetkega pidamise :) Et mootor ellu jääks, tuleb tekkinud "suletud ring" mingil hetkel katkestada soovitud ülelaaderõhu juures hakatakse heitgaase turbost mööda juhtima ja nii jääbki boost pöörete edasisel kasvamisel
mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma
2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega. Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile. Peamasina vööripoolses osas väntvõll on varusratutd hammasratta ülekandega mille kaudu kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst
mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma
Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis e...
Need on enamus varustaud pendliga, mille ühe otsas on kaldpind, mis joa ette sattudes paiskub kaldpinnale mõjuva reaktiivjõu tõttu eemale. Vedru jõul tuleb pendel tagasi joa ette, samal ajal lööb pendli teine ots vihmutit nii, et see pöördub väikese nurga võrra edasi. Nii pendeldades vihmuti pöörlebki. · Turbiinvihmutid on suuremad jugavihmutid, neid pööratakse joa ette asetatud turbiinidega. Turbiinilt saadav pöördemoment antakse reduktori ja võlli kaudu edasi vihmuti alumises osas olevale pöördemehhanismile. · Reaktiivvihmutite joatoru ots koos düüsiga on pööratud joatoru sihist kõrvale, nii tekib reaktiivne komponent, mis paneb joataoru pöörlema. · Mehaanilisi vihmuteid kasutatakse traktorivihmuti agregaatides, kus pöördekomponent saadakse reduktori kaudu traktori jõuvõtuvõllilt. Vihmutussüsteemide konstruktsioon:
valesti reguleeritud. Hüdraulika kaotab survet, pole tihe. Süsteemis on õhk. Voolik pehme või paisunud. Peasilindri kolvid on raskesti liikuvad või kinni. 6. Millised on auto siduri viis ülesannet? 1) On ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, 2) ja selle ajutiseks lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol?
võrranditega, ainult mootori nurkkiiruse arvutamiseks kasutatakse elektriajami liikumise üldvõrrandit, st esimest järku diferentsiaalvõrrandit. Joonis 6.5 Dünaamika- ehk vektormudelid: kirjeldavad asünkroonmootori dünaamilisi talitlusi ja olekumuutujate hetkväärtusi. Pinge-, voolu- ja magnetvoo vektoreid käsitletakse kui ajas muutuvaid suurusi. Staatori ja rootori pinged ja voolud, õhupilu magnetvoog ning mehaanilised suurused nagu pöördemoment, nurkkiirus ja mootori võlli pöördenurk seotakse omavahel mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite süsteemiga. Sageli kasutatakse asünkroonmootori dünaamika matemaatilise kirjeldamise lihtsustamiseks kolmefaasilise masina asemel temaga ekvivalentse kahefaasilise masina mudelit. Vektormudeleid saab kasutada asünkroonmootori dünaamiliste talitluste uurimiseks, aga ka tema vektorjuhtimiseks, kus vektormudelite abil hinnatakse mootori tegelikke olekumuutujaid.
Tigureduktori korral pöördub koos rooliratta ja võlliga tigu, mis hambub rulliga. Seetõttu nihkub rull piki teo keeret edasi ja pöörab roolihoovaga ühendatud võlli. Et see võll paikneb roolivõlliga risti, nimetatakse teda ristvõlliks. Roolihoob on otseses ühenduses ajamiga. Kui liigutame rooliratast ühe pöörde ulatuses, nihutab ka tigu rulli edasi ühe oma sammu võrra. Järelikult liigub roolihoob roolirattast palju kordi vähem. Pöördemoment muutub aga sama palju kordi suuremaks, mistõttu juht suudabki rattaid pöörata kergesti. Tigureduktori puuduseks on asjaolu, et rooliratast keskasendist kõrvale pöörates tekib teo ja rulli vahele lõtk. Lattreduktori korral pöörab hammasratas sirget hammaslatti kõigis asendites ühtviisi, seega vabakäik ei sõltu rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemalt. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb
Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Turbolaadur annab mootorile võimsust ja pöördemoment sõltub sellest, kui suur kütuse kogus põleb töötakti ajal. Vahejahuti: Rasketes tingimustes töötamisel võib tõusta turbolaaduri temperatuur väga kõrgeks. vahejahuti toimub turbolaaduri poolt pumbatava õhu jahutamine. Mootori jahutussüsteem. Mootori jahutussüsteemi ülesanne on jahutada mootorit, et mootori lubatud temperatuurist ei suureneks. Kui kütuse energia märgitakse 100%-ga siis see jaguneb järgmiselt: Heitgaasi 25% Jahutus ja hõõrdekaod 35%
8/27 jklng3.sxw Vasakul pool on andurselsüün, paremal vastuvõtuselsüün. Staatori ühefaasilised primaarmähised toidetakse ühest vooluallikast, kolmefaasilised mähised on omavahel ühendatud. Andurselsüüni rootori pööramisel mingi nurga φ võrra kolmefaasilistes ahelates indutseeritakse vool. Selle indutseeritud voolu ja staatori mähiste magnetvoo koosmõjul tekib pöördemoment nurga võrdsustamiseks selsüünide vahel. Selle tagajärjel vastuvõtuselsüüni rootor pöördub sama nurga võrra, kui andurselsüüni rootorgi. Transformaatorrežiimis töötav selsüün on joonisel 0.2.9Ab. Selles režiimis antakse toide ainult andurselsüüni staatori mähisele. Väljundsignaal (vahelduvvoolu pinge Uv) saadakse vastuvõtuselsüüni staatori mähiselt. Uv ≈ kcU sin (φ – π/2); (3.2.4) kus:
kus E = k1 on elektromotoorjõud, mis indutseerub nurkkiirusega pöörleva rootori toimel mähises EM. Valemites arvestame rootoriahela kogu takistusega R ja proportsionaalsusteguriga k1. Elektromotoorjõudu E saab lugeda kaduvväikseks, kuna nurkkiirus on väike ja samaaegselt ahela takistus R võib olla küllalt suur. Sellisel juhul taandub valem (2.255) lihtsamale kujule: R I U r = . (2.256) Elektrimootori pöördemoment Lihtsa konstruktsiooni ja suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika te...
F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil
tegemiseks. Selleks juhitakse mitmeid põleteid arvutiprogrammiga tooriku kohal. Valmistatakse ka ühe põletiga seadmeid välitingimuste jaoks, kus põletivanker liigub piki juhtrelssi. 9) Hüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hüdromootorite põhiparameetrid: a) tarbitav max rõhk, b) tarbitav vooluhulk, c) arendatav võimsus, d) arendatav pöördemoment, e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise
rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks. Ehituselt nii auru kui gaasi turbiinid on rotatsioon masinad, mis koosnevad staatorist(korpus) ja rootorist(turbiini võimendi koos ketaste ja labadega). Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon. Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest.
... 3.9 j =1 r r Seoses 3.9 on v sj / r - raskuskeskme sj joonkiiruse analoog, j / r - lüli j nurkkiiruse analoog (vt. p. 2.1). Ir on kiiruste analoogide kaudu redutseerimislüli paigutuse r funktsioon. Andes viimasele kogu tsükli ulatuses väärtusi summaga , saadakse I r (r ) kas tabeli või graafiku kujul. [Näited loengul] 24 Redutseeritud pöördemoment Tr arvutatakse tingimusest, et redutseerimislülil mõjuv võimsus Tr r oleks võrdne mehhanismi kõikidele lülidele rakendatud aktiiv- ja hõõrdekoormuste poolt arendatavate võimsuste sammuga: n Tr r = ( Fj v j cos j + Tj j ) , ...(a) j =1 kus j - jõud Fj ja tema rakenduspunkti kiiruse vj vaheline nurk, Tj - aktiiv või hõõrdemoment.
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur (mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist Nmin=1000pmind(C1+C2)/E+U, kus E on elastsusmoodul (E=2,1. 105), tegurid C1=(d2+d12)/ (d2-d12)- ja C2=(d22+ d2)/ (d22- d2)+ , kus d1 on toru siseläbimõõt ja d2 on puksi välisläbimõõt ning U=5,5 (RaS+RaH). Suurim lubatav pindsurve tugevustingimustest lähtudes, et vältida plastseid deformatsioone nii sisemises kui ka
2 2 2 ma202/2), mis ühtib seostega 1. ja 2. Seega on harmoonilise võnkumise kogu-energia tõesti jääv suurus. §41. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Füüsikaliseks pendliks nimet. jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Tasakaaluasendis asub pendli inertsikese C pendli kinnituspunkti O all samal vertikaalil viimasega. (joon.5) Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl. Matemaatilise pendli pikkus on lt= l / ml. Suurust lt nim. füüsikalise pendli taandatud pikkuseks
laeva keret. Dedvudseade on ahtertäävi sõuvõllisilma ehk sõuvõllikäbi täävtorus olev karpitihendite, jahutus-, määrde-, ja sõuvõlli asendi kontrolli süsteem. Dedvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse. Võlliliin Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruviõllist (koos laevakruviga, sõukruviga), dedvudseadmest ja kruvivõlli laagritest (tugi- ja kandelaagrid). Võlliliini kaudu antakse mootori pöördemoment edasi laevakruvile(sõukruvile), samal ajal toimub kruvi surve võlliliini kaudu laevakerele. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Laeva ruumid Laevaruumid moodustuvad tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil ja liigitatakse sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga, mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega
maksimumkiirus saavutatakse tasakaaluasendis ja sellest eemaldumisel liikumine jälle aeglustub. 57. Matemaatiline, füüsikaline ja vedrupendel mis on, kuidas nende perioodid avalduvad? Füüsikaliseks pendliks nimet. jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Tasakaaluasendis asub pendli inertsikese C pendli kinnituspunkti O all samal vertikaalil viimasega. Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl. Matemaatilise pendli pikkus on lt= l / ml. Suurust lt
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne poliitik, aga kahjuks väga andekas kirjanik. Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks. Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu. Avvakum oli kirikulõhe toimumise juures üks tähtis tegelane. Hakkab arenema proosa ja satiirilised jutustused, aga samas ka luuletraditsioon. Luuletraditsiooni algatajaks oli Valgevenest pärit munk Polotski Simeon ja tema õpilane Silvestr Medvedev. 18. sajandil see traditsioon ei katkenud. Väga paljud kirjutasid ümber tekstid ja traditsioon
1 : 5, vastab tliooįori lubatav kclornrusntotnerrį välrimal kiir'usel įihe suurusastme võrra r,äiksemale masinale. Kiiruse surrrenemiseļ įļle nirrrikiiruse lrakkab ļubatud lnoment vähenetna. Kr"ri oletada, et mootori võirnsus jääb konstantseks P : Const, välreneb monrent pöördvõrdeliseļt kiirusega. Tegelikult toirrrttĮl nrootori kiiruse reguleerimine konstantse pingega ja mootori pöördemoment väheneb l,eeļgi suurenraļ nrääral (tunnusjooned 1'..4). Väiise sundjahutusega ja vastava jahutuskulgĮaga varustatud mootori puhul (tumus.joon 3) lubatakse seda koormata nimimomendiga kr.rni nullkiiruseni. Tabel 8.ļ Asįinkroonrnootorite talįtļusviise (w. joonis 8. l) Talitlttsviįs Saged usmuunduri talitluse I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
