traktori tüübil võivad olla erinevad süsteemid. Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi . Rattad ja rehvid Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid: 1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks 2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus 3)pöörata ja juhtitda traktorit 4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama: 1.Head haakumis omadused 2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel . 3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub
3d 3 18 9d 9 18 15d 15 18 r1 = = = 27 mm, r3 = = = 81 mm, r5 = = = 135 mm 2 2 2 2 2 2 e = a - z0 = 37 - 19,3 = 17, 7 mm · Tasakaalutingimus M = 0 : QMi ri = FLe QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QM 5 r5 QM 5 r5 = ; = QM1 r1 QM 3 r3 · Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 5 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e QM 5 r1 r12 r32 FL er5
Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). Hamba profiili ümardusraadius rt = 0,6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 310 Nm. Ülekandesuhe u=3; z1= 21; z2= 65; tegemist on suurema täpsusega hammasratastega. Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5. Antud: Leida:
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga. Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1 poole ringkanaliga, õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning juhtrattad suunatakse otsesõidu asendisse. Roolireduktori kokkuehitatud pöördkolb siibriga roolivõimud. 1paisupaak
juhtmetele, magnetnôeltele, rauapurule. Magnetvälja jôujooned on kinnised kôverad, mille sihis paigutub rauapuru ja millede puutuja siht ühtib magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse. Vooluga juhtmete ümber on magnetvälja jôujooned kontsentrilised ringid, mille keset läbib vooluga sirge juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment tekib magnetväljas ühikulise ristlôike pindalaga raamile, kui seda läbib 1A tugevune vool. B = M / ( I . S ) , kus M on pöördemoment (Nm) , I on voolutugevus raamis (A) , S on raami pindala (m 2) Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami läbib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile pöördemoment 1Nm. (Pöördemoment on alati suurem, kui raamis on rohkem juhtmekeerde) Magnetvoog iseloomustab pinda läbivate magnetvälja jôujoonte arvu
magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest ka mootori nimetus.
Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks.
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast.
Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35mm, r3 = r4 = 105mm, r5 = r6 = 175mm e = a - z 0 = 50 - 26,1 = 23,9mm · Tasakaalutingimus QM 1r1 +QM 2 r2 +QM 3 r3 +QM 4 r4 = FL e 2(QM11r1 +QM 3 r3 ) = FL e M = 0 : Q r = FL e Mi i QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QM 5 r5 QM 5 r5 QM 3 r3 = ; = = ; QM1 r1 QM 3 r3 QM 1 r1 · Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 5 · Tasakaalutingimus 130 195 F 150 = 22kN = 32,5kN F = 0 : nQF = FL QF = L = = 25 kN
r5L+e Q M5 F M 62 = MF1L1er1 + r6(Q r3M)1 = QM2(3Q r1 +FQ L eM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QQMM35 r35 QM 5 r5 = = ; = QQMM1 r11 QM r3 1 3 · Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud QM 3 r3 Q = r FLer3 M1 1 QM 3 = QM 4 = 2 2 = 11648N 11,7KN 2(Q r + Q r ) = F e 2(r3 + r1 ) M 11 1 M 3 3 L · Tasakaalutingimus
250 kg ja oli külmkapi suurune. 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3.5" mis on tänapäeval saanud üheks enamlevinud standardiks lauaarvutites ja serverites. 7 1991. aastal tutvustati avalikusele esimest sülearvuti ketast laiusega 2,5", see suutis mahutada 100 MB andmeid. 1997. aastal avalikustati esimene kõvaketas, mille pöördemoment oli 7200 pööret minutis (rpm). 2003. aastal avalikustati Serial-ATA standard, mis on tänapäeval saanud üheks populaarsemaks IDE kõrval. Pärast 2003. aastat poole nii suuri ja märkimisväärseid tehnoloogilisi hüppeid toimunud. Tehnoloogia on üldjoontes jäänud samaks, kuid see on muutunud oluliselt efektiivsemaks ning arendusse on piisavalt investeeritud. Detailid muutuvad väiksemaks, komponendid kiiremaks ja täpsemaks. 2005
A A 1 + A 2 + A3 210 ∙ a+210 ∙ a+210 ∙ a SZ A1 ∙ z c 1+ A 2 ∙ z c2 + A3 ∙ z 210 ∙ a ∙0+ 210∙ a ∙ 105+210 ∙a ∙ 210 Z c= = c3 = =105 mm A A1 + A2 + A 3 210 ∙ a+210 ∙ a+210 ∙ a 3.2 Keevisliitele mõjuv pöördemoment 3.2.1 Ohtliku lõike väändemoment T = M =F ∙ ( L+t+ b−x c )=5 ∙ ( 0,6+0,005+ 0,21−0,07 )=3,725 kN ∙ m 3.3 Keevisõmbluse lõikepinge Ohtliku lõigu põikjõud : Q = F = 5kN Q 5 ∙103 tQ = = =7937 a−1 A 0,21∙ a+0,21 ∙ a+0,21 ∙ a Lõikepinge eeldatakse ohtlikus lõikes laotuvaks ühtlaselt. 3.4 Keevisõmbluse suurimas väändepinged T ∙r
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika...
Tekkivad kaks avaldist 1 1 1 1 Wk = W ( - cos 2(0 t + ) ja W p = W ( + cos 2(0 t + ). Wk ja Wp keskmised 2 2 2 2 väärtused langevad kokku ning kumbki neist on W/2. Matemaatiline pendel Mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt. Kui pendel tasakaalu asendist välja viia, tekib pöördemoment, mis püüab keha tasakaaluasendisse tagasi tuua- M=-mglsin(fii). Mat pendli võnkesagedus sõltub l ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. T = 2 g Füüsikaline pendel
vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega. Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude. Õhupilus olevaid raamikülgi, millele mõju pöördemomenti tekitavad jõud nimetatakse aktiivkülgedeks. Ühele aktiivküljele mõjuv jõud F= B*l*w*I B - magneetiline induktsioon õhupilus T (Tesla) l - aktiivkülje pikkus (m) w keerdmähise keerdude arv I vool T=2F*(b/2) = F*b = B*l*w*I*b = B*S*w*I S=l*b raami pindala T - Raamile mõjuv pöördemoment (N*m) b/2 õlg Liikuva osa pöörlemisel vedrud deformeeruvad ja tekkib vastumoment Tv=D* D vedrude erivastumoment konstantne suurus (N*m), tema väärtus on määratud spiraalvedrude ehitusega samuti ka materjaliga, millest nad on valmistatud Tv vastumoment (N*m) - raami pöördenurk (hälve) Osuti peatub asendis, mille puhul on täidetud tasakaalu tingimus T=TV ; B*S*w*I = D* =(B*S*w/D)*I =Si*I hälve on võrdeline vooluga! Si - mõõteriista tundlikus, voolujärgi
Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jä...
tasapinnas. · Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Diferentsiaal · Kannab edasi kardaani pöördemomenti ja muudab selle suunda 90° ning võimendab ülekannet. · Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. · https://www.youtube.com/watch?v=gIGvhvOhLHU Diferentsiaali tüübid · Avatud, Blokeeritav, Blokeeruv Vahekast · 4-veolistel (4WD ja AWD) sõidukitel on jõuülekandes
Tugevustingimus ühele pinnale töötava tihvti jaoks: F1 = 0,25 d2[]e, kahes pinnas lõigatava puhul: F1 = 0,5 d2[]e, kus F1 on tihvtidele mõjuv jõud. Kui tihvt kannab üle pöördemomenti T ja töötab lõikele kahes pinnas ning d0,3dv, siis tihvti läbimõõt avaldub seosest: d = 1,13* (T / dv[]e)1/2, kus dv on võlli läbimõõt. Kui tihvt töötab liistuna, siis tihvti pikkus l = 2*T/ dvdp. 8. Liist- ja kiilliidete arvutus. Arvutusvariandid: 1. On teada ülekantav pöördemoment, liistu ristlõike mõõtmed, liistude arv ja lubatavad pinged. Leitakse liistu vajalik tööpikkus; 2. On teada ülekantav pöördemoment, liistude arv ja mõõtmed. Leitakse liistus tekkivad pinged; 3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt
-läbipuhe, ületada keskmist mootori indikaatorrõhku ± 2,5 % . pi = F / lmp , kus l on indikaatordiagrammi pikkus [mm] ja mp rõhu mõõtkava Eraldatud põlemiskambritega ( keeriskamber ja eelkamber ) Vastavalt Hooki seadusele on võlli pöördemoment võrdeline võllile (mastaap) [ mm/kPa].Mootori inditseerimine tuleb teostada tehniliselt segumoodustamise korral on põlemiskambri seinte pindala ja tema mõjuva jõu poolt tekitatud väändenurgaga. (). korras mootoril, normaalsetes ilmastiku ja ekspluatatsiooni ruumala suhe suurem kui eraldatud põlemiskambritega tingimustes
Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 12 Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max
Kuni konkurendid püüavad heitgaaside kogust vähendada 3 4-klapiline silindripea tagab suurepärase õhuvoo, keerukate kahe-vedelikuga süsteemidega, hoiab John Deere 4 mille tulemusel on madalatel mootoripööretel suurem asjad lihtsana, valmistudes tulevikuks ja pooldades ühe- pöördemoment ja parem reaktsioon muutuvatele koormustingimustele. vedelikuga süsteeme. Ehk siis, suurendasime arvestatavalt 4 HPCR ühiskanaliga kõrgsurve toitesüsteem võimaldab meie juba niigi madala kütusekuluga, end põllul tõestanud ja
1)kolbmootorid (kogu tööprotsess toimub mootori silindris); 2) turbiinimootorid (protsess toimub järjestikku difuusoris, kompressoris, põlemiskambris, gaasiturbiinis ja reaktiivdüüsis). Turbiinmootorid jagunevad: a)gaasiturbiinmootorid, b)turboreaktiivmootorid (turboventilaator- ja turbopropellermootor): 3)reaktiivmootorid(põlemisproduktid paiskuvad reaktiivdüüsis). [5] Mootorite võrdlusparameetriteks on: a) nimivõimsus, b) pöördemoment, c) silindrite arv, d) mootori töömaht, e) mass ja gabariitmõõtmed, f) nimipöörlemissagedus, g) kütuse- ja õlikulu, h) kasutuskestus, i) müra ning kahjulike ainete vallanudmine [5] Mootori tööprotsessi olulisemad liigitused: 4 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Otto ringprotsess),
ettenihkemehhanisme, höövelpingi töölaua mehhanimi, valtspinke. Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n). Staatilinse momendi sõltuvus kiirusest võib olla väga mitmesugune. Teest (pöördenurgast) sõltuv staatiline moment Teest ja kiirusest sõltuv staatiline moment Ajast sõltuv staatiline moment Elektrimootorite mehaanilised karakteristikud T=f() või T=f(n). Elektrimootoritel kiiruse kasvades pöördemoment üldreeglina väheneb. Vähenemismäära iseloomustab karakteristiku jäikus: =T/. Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku tõusunurga tangensi pöördväärtusega. Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril.
D 0,0845 m Silindri diameeter S 0,0742 m Kolvikäik l 0,1499 m kepsupikkus r 0,0371 m pindala 0,005607939 m2 pk 0,000416109 m3 0,247498332 Surveaste 9,2 V 0,002496655 m3 Pöörded 2000 p/min Drossel 50 % BMEP 1092100 Pa Kepsu pikkus/vv raadius 4,04 väntvõllinurk kepsunurk a h h1 h2 V ruumala ° ° rad rad m m m m m3 0 0 0,0000 0,0000 0,0000 0,1870 0,0371 0,...
koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide üles-alla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik,
hobujõududes (hj). Mootori töötamisel ei ole võimsus suurim väntvõlli maksimaalse pöörlemissagedusel, vaid sellest ligikaudu poole väiksemal pöörlemissagedusel. Nimipöörlemissagedus väljendatuna pööretena minutis sae suurimal võimsusel on harilikult toodud sae tehnilises iseloomustuses ning nendel pööretel on silindri täitmine kütteseguga parim. Pöörlemissageduse nimiväärtusest suurema või väiksema pöörlemissageduse korral väheneb väntvõlli pöördemoment ja vastavalt sellele ka väheneb vedavale tähtrattale rakendatav veojõud. Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on
Põhjalikum mürasummutus hõlmab nii uut tulemüüripolstrit kui ka rattakoobaste isolatsiooni, rääkimata helineelavast kilest tuuleklaasis. Ning esi- ja tagasilla õõtshoobade parendatud ehitusega liigendid peaksid kere veel paremini vedrustusest isoleerima. Tehnilised andmed VW Golf 1.4 TSI DSG Ottomootor: R4, kompressor + turbo, ees põiki · 4 klappi silindris · töömaht 1390 cm3 · võimsus 118 kW (160 hj) @ 5800 p/min · pöördemoment 240 Nm @ 2000 p/min · 7-käiguline kahe siduriga DSG-käigukast · esivedu · ketaspidurid, ees ventileeritavad · pikkus/laius/kõrgus 4296/1786/1464 mm · telgede vahe 2574 mm · tühimass 1361 kg · kandevõime 499 kg · haagise mass piduritega/ilma 1400/680 kg · pakiruum 350-1305 l · kütusepaak 55 l · aeg 0-100 km/h 8,0 s · tippkiirus 220 km/h · keskmine kütusekulu (EL-i normi järgi) 6,0 l B95/100 km · CO2 pääst 139 g/km. Hind ca 25 000 eurot (390 000 krooni).
Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned
(normaalsilindril ligikaudu 1-2m/s) Seda tüüpi silindreid kasutatakse stantsimisel, neetimisel jne. Lööksilindri poolt arendatav löögienergia on silindri mõõtmeid arvestades suur, sõltuvalt kolvi läbimõõdust 25500Nm. 27. Pöördsilindrid Hammaslatiga pöördsilindrit kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° 28. Pneumomootorid * kolbmootorid: Radiaalmootor, Aksiaal, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 29. Monostabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 30
kuid samas kaalus jälle 250 kg ja oli külmkapi suurune. Kümme aastat hiljem, 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3.5" mis tänapäeval on saanud üheks enamlevinud standardiks lauaarvutites ja serverites. 1991. aastal tutvustati avalikusele esimest sülearvuti ketast laiusega 2,5" ja andmeid suutis see mahutada 100 MB jagu. 1997. aastal avalikustati esimene kõvaketas, mille pöördemoment oli 7200 pööret minutis (rpm). 2003. aastal avalikustati Serial-ATA standard, mis on tänapäeval saanud üheks populaarsemaks IDE kõrval. Peale 2003. aastat nii suuri ja märkimisväärseid tehnoloogilisi hüppeid toimunud pole. Tehnoloogia on üldiselt jäänud samaks, kuid see on muutunud oluliselt efektiivsemaks on arendusse on piisavalt investeeritud. Detailid muutuvad väiksemaks, komponendid kiiremaks ja täpsemaks. 2005
Alalisvoolum reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvoolu vähendamisega. Saab muuta ka : toitepinget, ankruvooli ankru sildamine takistiga, ergutusmähise sildamine takistiga. HAMMASRATASMOOTOR oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammasratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.Mootoril on suur pöörlemiskiirus. KOLBRADIAAL Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga. Töövedeliku juhtimine toimub jaotusbloki abil. Ühendus sisse-ja väljalaskeavade ning mootori silindreite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Töötab ka väikestel pöörlemiskiirustel
Kiirliikumine z-teljel 11,4 m / min Maksimaalne tõukejõud x-teljel 17 321 N Maksimaalne tõukejõud z-teljel 8661 N Maksimaalne võimsus 8,9 kW Maksimaalne pöörlemissagedus 3000 p / min Maksimaalne pöördemoment 146 Nm 6 4. PUURPINK BENCH MOUNT DRILL PRESS Valikul sai enim pööratud tähelepanu masina hinnale. Pingil tuleb teostada kõigi 200 detaili kraadi eemaldus ja 0,5 mm faasi tegemine puuriga: YG-1 High Speed Steel NC Spotting Drill Bit. [14; 15] Tabel 3 Puurpingi Bench Mount Drill Press tehnilised andmed [14]
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
- suhteliselt väikeste seadmetega on hüdrosilindrid ja mootoreid. võimalik tekitada suuri jõude (pöördemomente); Energia reguleerimine - tööorganite liikumist on võimalik alustada täiskoormusel; Hüdroenergiat ning koos sellega - selliste parameetrite nagu liikumis-, võimsust kantakse üle vedelikurõhuga pöörlemiskiirus, pöördemoment ning või vedeliku voolamisega. Neid jõud sujuv reguleerimine on lihtsalt parameetreid on võimalik muuta teostatav (nii suletud või avatud süsteemi kasutades reguleeritavaid pumpi või korral); reguleerimisventiilide, seda nii - süsteeme on lihtne kaitsta ülekoormuse tagasisideta- kui ka tagasisidega vastu; süsteemides.
mm. Antud mootor on varustatud varieeritava gaasijaotusmehhanimiga i-VTEC, seda nii sisselaske nukkvõlli regulaatori näol kui ka varieeritava klapi mehhanismiga. Tavalise klapi juhtmehhanismiga kohandatud sisepõlemismootor on kohandatud ainult ühe pöörlemissageduse jaoks ning sellel pöörlemissagedusel saavutab mootor oma suurima pöördemomendi. Kui pöörlemissagedust suurendada siis võimsus küll kasvab kuid pöördemoment aga kahaneb silindri kehvema täituvuse tõttu. Kui sisselaske klapi lahtioleku aega pikendatakse, paraneb ka silindri täituvus kõrgemal pöörlemissagedusel. Võimsus ja pöördemoment kasvavad. Madalatel pööretel tekib aga suure klapikattumuse tõttu suur loputuskadu ja mootor töötab rahutult ning suureneb kahjulike ainete kogus heitgaasis. Neid puudujääke saab varieeritava mootori juhtsüsteemiga vähendada
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemin...
valesti reguleeritud. Hüdraulika kaotab survet, pole tihe. Süsteemis on õhk. Voolik pehme või paisunud. Peasilindri kolvid on raskesti liikuvad või kinni. 6. Millised on auto siduri viis ülesannet? 1) On ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, 2) ja selle ajutiseks lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol?
mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n
kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Liinipinge on kolmefaasilisele pingele. Seejuures on ergutusmähis ühendatud käivitustakistiga Rk, ümberlüliti ÜL on seisus võrdne faasipingega U=Uc sest liinipinge on kahe liinijuhtme nt Aja B vaheline pinge. A. Staatori pöördmagnetväli indutseerib käivitusmähises voolu, mille tulemusena tekib pöördemoment 9.Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis ja vahelduvvooluringis. Ampermeetri näidu analoogiliselt olukorrale asünkroonmootoris. Rootori pöörlemiskiirus hakkab suurenema vastavalt määrab tema mõõtemehanismis läbiv vool, ampermeeter tuleb ühendada nii et teda läbib kogu mehaanilisele karakteristikule. Kui rootori kiirus jõuab sünkroonkiiruse lähedale, lülitatakse ümberlüliti ÜL abil
8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema
Liite moodustamise viis: - telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus 5 m/s); - võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on 2,5 korda tugevam). 13.3.1. Pressliidete tugevusarvutus Pressliite koostamisel tekib kontaktpindadel radiaalsurve p, mille intensiivsust loetakse ühtlaseks. Kuip konstruktsioonile mõjub ptelgjõud F ja pöördemoment p M, siis F/2 F /2 kontaktpindadel tekib hõõrdejõud Fh mis väldib liitedetailide omavahelist nihet. F M M F Fh Mh Fh Mh d
Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Elektrimootori ehitust iseloomustab Joonis 4.1 Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool (vt. Joonis 4.1, a), siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje (vt. Joonis 4.1, b). Pöördemomendiks nimetatakse jõu F ning jõuõõla D korrutist ning arvutatakse M F D sin a b
O y C 1/s OC = R/2 _________________________________________________________________________________ Variant 8. Ümarplaat liigub horisontaaltasapinnas, pööreldes ümber vertikaalse telje mis läbib punkti O. Plaadi paneb paigalseisust pöörlema konstantne pöördemoment M. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid hetkel t1. y m = 50 kg R =30 cm M C M=4,0 N·m s
Mootorrattale - 2002/51/EC (row B) - 2006/120/EC Euro 4 (2005) erinevatele sõidukile - 98/69/EC (& 2002/80/EC) Euro 5 (2008/9) ja Euro 6 (2014) väikeste sõiduautode ja kommertsveokite jaoks - 715/2007/EC 2. Kuidas hinnata kadusid jõuülekandes? Millest need sõltuvad? Kasutegur (T) see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid. 29 Hüdrauliline pöördemoment kadu sõltub pöörlemistelje nurkkiirusest. Mehhaaniline kadu sõltub edastatavate pöördemomendist. 3. Arvutage ühe liitri vedelkütuse põletamiseks kuluva õhu kogus. L = (2,67+8+8-)/23,2= 1,38 4. Võrrelge erinevaid testimisviise. Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga, mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk. Koormuse stend on sarnane inertsianaalse stendiga, erinevus seisneb selles, et mootori pidurdab eri seade.
Elastne sõrmpuks sidur On tavaliselt elastsed kummielemendid, hea summutus võimega. Kaks äärik siduri poolt mis pressitatakse ühendatavate võllide otstele. Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse avadesse. Nukksidurid Koosnevad kahest poolest, mille laugpindadel on nukikujulised kõrgendid. Siduri sisselülitamisel haakuvad kõrgendid moodustades jäiga sidestuse. Hõõrdsidurid On võllide sujuvaks ühendmaiseks koormuse all. Pöördemoment kantakse üle siduri tööpindade vaheliste hõõrdejõudude toimel. Hõõrdejõudude suurendamiseks on üks ketas enamasti friktsioon kattega. Siduri tööpinnad surutakse ühe või mitme vedruga teineteise vastu. Lülitamise algmomendil sidur libiseb ja veetav võll hakkab sujuvalt ilma löökideta pöörlemma. Kui sidur on sidestanud siis libisemist enam pole ja mõlemad võllid pöörlevad ühesuguse sagedusega. Ülekoormamisel hakkab sidur libisema ja hoiab ära masina purunemise.
suunatud sissepoole) A Väändedeformatsioon. Lõikedeformatsioon. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Paindedeformatsioon Konstruktsioonile võib mõjuda jõud (F[N]), paindemoment (m[Nm]) või pöördemoment (T[Nm]). Mainitud parameetriv jagunevad omakorda staatilisteks (konstantne jõud nt), Kahe paralleelse jõu resultant. vahelduvateks (perioodiliselt muutuv) ja dünaamilisteks (mitteperioodiliselt muutuv).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1.Elektrim...
2. Muldkeha tasapinnaline (horisontaalne) libisemine ja laialivajumine. 3. Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine. Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment. Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda.
Vedava tagasilla ehitus Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed. 3. Kardaan ülekanne Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet. Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
