.......17 SISSEJUHATUS Iseseisva töö ülesandeks on ühe konkreetse sõiduki ehituse kirjeldamine ning analüüsimine kursusel jõuülekanne käsitletud materjali valguses. Sõidukiks valisin 1997a VW Polo, lähtudes auto populaarsusest, lihtsusest, vanusest, millest tulenevalt on internetis laialdaselt informatsiooni sõiduki kohta ja ehituse selgitamine on arusaadavam ja üheselt mõistetavam, kui mõne moodsama sõiduki puhul. 1. MOOTORI ANDMED Mootori andmed(töömaht, võimsus, kütus, pöördemoment, väline kiiruskarakteristika graafiliselt). Sele 1. Mootori andmed [3] Väline kiiruskarakterisitka on välja toodud graafikul(Sele 2). Sele 2. Graafik [3] 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM Jõuülekande ülesanded on[1, p. 364]: Mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse ülekandmine veoratastele. Mootori pöördemomendi suurendamine veoratastel.
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
**Ühefaasiline asünkroonmootor** Erineb kolmefaasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vooltekitab pulseeruvvälja,mida võib kaht ühesuguse amplituudiga välja. Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid elektriliselt ühendavaist lühisrõngastest, siis sellist mootorit nim. lühisrootoriga asünkroonmootoriks. **Faasirootoriga asünkroonmootorid**
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul.
Q=3UIsin. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA.
T = 4535 Nm Marv < T - Siduri tugevustingimus on tagatud Vastus: Odavamaks lahenduseks sobib sidur SKA80 Kallim lahendus Nukksidur Valiti Rotex kataloogist sidur RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL. Sidurit valides jälgiti seadust Marv = 3750 Nm Mnom = 4800 Nm Arvutan liistliite antud sidurile Võtame võlli läbimööduks 90 mm, saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel
Magnetvälja mõju intensiivsust iseloomustab füüsikaline suurus- magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Kuna magnetinduktsiooni üldlevinud tähiseks on B, siis võib teda lühidalt nimetada ka B- vektoriks. F B= --- IL l-juhtmelõigu pikkus(m) I-voolutugevus juhis(A) F-jõud(N) B- magnetinduktsioon(T-tesla) Magnetinduktsiooni Sl-ühikut nimetatakse Nikola Tesla järgi teslaks. 1N 1T= --------- 1A x 1m Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon
keskmine 7,616667 5484 /720=7,616667 Pöördemoment [ °] M i [Nm] 0 0 0,00 30 555 23,14 60 348 14,48 90 366 15,24 120 294 12,27 Pöördemomendi graafik [Nm] 150 138 5,77 180 0 0,00 600 210 -109 -4,56 240 -196 -8,17 500 270 -140 -5,83 pöördemoment Nm 400 300 100 4,18 300 330 225 9,39 360 0 0,00 200 390 -234 -9,75 100 420 -111 -4,64 450 138 5,74 0 480 188 7,84 0 100 200 300 400 500 600 700 800 -100 510 99 4,13
Määran väänatavad momendid: 60 * ω N *2*π 500 * 2 * π N= 2*π => ω = 60 => ω = 60 = 52,36 (rad/s) M = P / ω M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm M - pöördemoment (Nm) P - võlliga käitatavad võimsused (W) ω - võlli nurkkiirus (rad/s) T - võlli suurim väändemoment (N*m) 2. Detaili ohtlik lõik ja tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on vedava ja esimese veetava rihmaratta vaheline osa, mille pöördemoment on võrdne vedava rihmaratta pöördemomendiga. Terase voolepiir väändel: [τ y ] = 0.56 * σ y = 162.5 MPa Tugevustingimus: [τ y ] τ max ≤ [τ ] = [S] =>τ max ≤ 20.31 MPa 3
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin
kraanad ja kaevanduste ventilaatorid. Nukksiduri pilt ja joonis Arvutatakse liistliide antud sidurile: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Võtame võlli läbimööduks 90 mm, kuna tabelist saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l 1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1200 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) = 21929824 Pa 22 MPa > [] = 370 MPa Liistliide rahuldab tugevustingimused. Odavama siduri valik Muhvsidur Jäigaks siduriks valitakse ondrives.com lehelt muhvsidur SKA45 n N7 = 45 T (Nm) = 1230 Nm D = 100 mm L = 190 mm Poldid: 8xM10 MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch
Üheastmelise:1.Võimsused sisend-(P1) ja väljundvõllidel(P2) W või kW.2.Pöördemomendid sisend-(T1) ja väljundvõllil(T2) Nm.3.Nurkkiirused(w) ja pöörlemissagedused(n) sisend-(w1,n1) ja väljundvõllil(w2,n2).4.Ringkiirus v m/s. 5. Ülekandearv u12=w1/w2=n1/n2. u=wvedav/wveetav=nvedav/nveetav.6.Ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1.Mitmeastmelise: Pn= Tn*Wn võimsuse ja pöördemom. aheline suheTn=T1*wn* U1n= U12*U23...Un-1n = 1*2*... n.Kus Tn on pöördemoment n- võllil U1n- ülekandearv 1. Ja n võlli vahel 1,2-üksikute kinemaatiliste paaride kasutegurid. 26.Hõõrdeülekanne(skeem) ja selle iseloomustus.Ülekandearv. Pöördemoment kantakse üle hõõredejõuga Fh siledapindsete hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured
sadulveokitel. Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida. Millised pidurid aktiveeritakse (millisel rattal ja millisel teljel) sõltub ebastabiilsuse põhjusest. Süsteemil on
Mudeli i-nda osa valem on: , kus on põlve nurk, I on 13 liigese ümber olev kogu inerts, D ja K on vastavalt lihasgrupi viskoosuse ja elastsuse koenfitsendid, R on HAL-I ajami viskoosuse koenfitsent, M on operaatori jala mass, g on gravitatsiooni konfitsent, l on vahemaa liigese ja jala massikeskme vahel, on operaatori poolt tekitatav pöördemoment, on külgnevate lülide kogu vastastikune pööre ja i on liigesi id. Parameetrid D ja K on defineeritud kui ajas muutuvad parameetrid. Joonis 17. HALi kandev operaatori jala lihasskeleti mudeli. D. Meetod HAL-i viskoelastsete omaduste kontrollimiseks. Kirjeldame meetodit HAL-I viskoelastsete omaduste kontrollimiseks. Siin on ajami
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm) d, 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 (mm)
Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Vasaku käe reegel kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere'i jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem
Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks,
DIFERENTSIAALID Referaat Juhendaja : ÕPETAJA Rakvere 2012 Diferentsiaalide liigid. Diferentsiaalide töö põhimõte : Differentsiaali on vaja, et kurvis sõitva auto sisemine ratas saaks pöörelda aeglasemalt, kui väliskurvis olev ratas ning samaaegselt suudaks mootor kanda neile pöördemoment. Ilma diferentsiaalita tekitaks kurvis ühel võllil asuvad rattad, sellesse võlli pinge, mis tahaks väänata seda võlli, sellisel juhul annaks lõpuks kas võll järele või libiseks üks ratastest, kulutades rehvi. Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud differentsiaal ülekanne, kus kurvis saab üks ratas pöörelda aeglasemalt kui teine ning sirgel
Antud hammasliide sobib sellise koormuse ülekandmiseks. 6. Antud liidete eelised ja puudused Liistliite eelisteks on: · Lihtne konstruktsioon, st lihtne valmistada. · Mugav kokku panna ja lahti võtta. · Madal hind. Liistliite puudusteks on: · Liistusooned nõrgestavad liidetavaid detaile . · Liidetavad detailid peavad olema samatelgsed, mida on raske tagada. · Liistliitega ülekantav pöördemoment on väike võrreldes hammasliistuga. · Nurklõtku tekkimine reverseeritava koormuse korral Hammasliidete eelisteks on: · Võimaldavad üle kanda suuri pöördemomente. · Hammaste kõrge täpsus ja pinnasildedus, kuna töötlemisel kasutatakse standardseid instrumente ja tehnoloogiaid. · Hammasliidetes on võimalikud suured teljesihilised liikumised. · Võlli ja rummu parem tsentreeritus.
Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: , kus E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid.
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09
kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud,
mootoreid ka tänapäevani. Selles iseseisvas töös käsitlen, kuidas eemaldada mootori kaane ja vahetada mootoriõli koos õlifiltriga Audi S8's. MOOTORI SPETSIFIKATSIOON * Lamborghini V10 on üheksakümne kraadi (90°) mootori konfiguratsiooniga bensiinimootor. * Neli klappi silindri kohta, 40 klappi on kokku. * DOHC (kaks nukkvõlli) * Mootori võimsus 450hj Audi S8's ja R8 ja S6's ~520-560hj. Pöördemoment ~540Nm. * Kütuse soovitatav oktaaniarv mootori jaoks 98. * Kütusekulu linnas - ~20l/100km, maanteel 9,7l/100km. * Ekoloogia standart - EURO IV. MOOTORI KAANE EEMALDAMINE JA PEALE PANEMINE Mootori kaane eemaldamisel ja peale panemisel, tuleb olla väga ettevaatlik, sest vales järjekorras boltide kruvimisel, võib mootori kaane ära murda. Mootori kaane eemaldamisel tuleb bolte keerata äärdest ristipidi ning igat bolti tuleb keerata
..............8 6.1.Kütuse säästmine........................................................................................................................8 7.Kasutatud allikad...............................................................................................................................9 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg
uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga
12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg
Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on suunatud peopessa, neli välja sirutatud sõrme näitavad voolusuunda siis sõrmede suhtes täisnurga all olev pöial näitab Ampere’i jõu suunda. 7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8) Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos
43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Väärtusmoment ja ka pöördemoment ei muutu, kui hoida konstantsena õhupilupinge ja pöörlemissageduse suhe. Sellest lähtuvalt hoitakse staatoripinge ja sageduse suhe konstantsena. Seda seaduspärasust saab siiski kasutada ainult keskmistel sagedustel. Väikestel sageduse väärtustel pääseb mõjule staatorimähise aktiivtakistus ja väljundpinget (?) tuleb pingelangu kompenseerimiseks suurendada. Vastasel korral hakkaks mootori pöördemoment väikestel toitesagedustel järsult vähenema.
pikivardad, ühendusrõngad ja labad, mis töötavad mootori pöörlemisel õhkjahutina. Rootori ühtlasema pöörlemise tagamiseks on vardad tavaliselt veidi kaldu. Lühisrootori uurete suurus ja kuju määravad ära kiiruse, mille juures mootori pöördemoment on maksimaalne. Üldjuhul on asünkroonmootori puuduseks väike pöördemoment käivitamisel, kui staator seisab. Kui on vaja mootorit, millel oleks juba käivitamisel maksimaalne pöördemoment, siis tehakse staatori uurded sobivad, sellega kaasneb aga mootori kasuteguri langus. Lühisrootor on kompaktne metallitükk, millel pole kuluvaid osi nagu staatorilgi. Kuluvad ainult võlli otstes olevad kuullaagrid, mis on küllaltki pika kasutuskestusega, odavad ja lihtsad vahetada. Selleks tuleb laagrikilbid eemaldada, laagrid pesadest välja koputada ja uutega asendada.Asünkroonmootori rootori teoreetiline maksimaalne pöörlemiskiirus langeb kokku staatori pöörlemiskiirusega
r - Rasketes kasutatavad pumpades, talitusoludes harjakesed kodumasinates vastupidav kuluvad 3.faasiline: - Vähene jooksev kiiresti jõutrafo hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas Sünkroonmootor - Sünkroonne kiirus - Kallis Tööstuslikud Ühe- või mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool
kõige laialdasemalt kasutatakse kolme: · Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. · Poldi ja mutri jäik kinnitamine splindi või traadiga. · Mutri jäik ühendamine detailiga spetsiaalse seibi, plaadi või muu sarnasega. Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris Poltide pingutamisel tekitatakse võtmega pöördemoment Mp = PtL, kus L on mutrivõtme pideme pikkus ja Pt pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes esinev moment Mk ja mutri või poldi pea tugipinna hõõrdemoment Mt. Pöördemoment Mp = Mk + Mt Kruvipaaris esinevate jõudude vaatlemisel on otstarbekas pöörata täisnurkkeerme niidi üks keerd (keskläbimõõdu d2 järgi) pinnaks, mutter aga asendada liuguriga. Liuguri tõusule mööda kaldpinda vastab mutri liikumine keermel.
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määr...
3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem
2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i: Wc,i pdV Indikaatortöö defineeritakse kahel viisil. Töötsükli tegelik indikaatortöö Wc,in vastavalt joonisel 1.1 kujutatud p-V diagrammile on võrdne pindade A(“+” pind) ja B(“-“ pind) algebralise summaga, kuna põhitaktidel (komprimeerimine ja paisumine) sooritatud tööst
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H ...
Sissepritse toimub pihusti rõhul kuni 1600 baari. Ideaalse põlemisprotsessi saavutamiseks võib selle jaotada mitmesse faasi (nt eelsissepritse, peasissepritse, järelsissepritse). Common Rail optimeerib põlemisprotsessi, parandab mootori näitajaid ja vähendab emissioone. Tänu kõrgele pöördemomendile on kaasaegse diiselmootori kiirendus suurepärane. Seda eelist saab ära kasutada just möödasõitudel kiirusega 80-120 km/h, sest bensiinimootoriga võrreldes on diiselmootori pöördemoment sama spetsiifilise võimsuse juures ligikaudu 50% kõrgem. Boschi innovaatiline sissepritsesüsteem annab mootorile alati täpselt õigel ajal õige koguse kütust. Just seetõttu pakuvad Common Rail rahuliku jooksuga diiselmootorid vaimustavalt sportlikku sõiduelamust. Kallist diiselkütust kulutatakse säästlikult: Common Rail süsteemiga sõiduauto tarbib kütust 30% vähem kui võrreldav bensiinimootoriga auto. Common Rail süsteemi osad
koondunud ühte punkti. Võnkesagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. Matemaatilise pendli võnkeperiood: Pöördemomendi avaldis: , kus m on pendli mass, l pendli pikkus, kõrvalekalle tasakaaluasendist. Nurksagedus: Füüsikaline pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, kusjuures see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis püüab tuua pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Füüsikalise pendli võnkeperiood: 7. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine vektorite abil taandub vektorite liitmise operatsioonile. 8. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. 9. Sumbuvad võnkumised. 10. Sundvõnkumised. Resonants.
Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes
2500 68,1457 3000 81,77483 3500 95,40397 4000 109,0331 4500 122,6623 5000 136,2914 5500 149,9205 6000 163,5497 6500 177,1788 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 5. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto mootori võimsus 5000 p/min kui me suudaksime parandada täiteastet 10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus); CID on mootori töömaht kuuptollides;
robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust. 5)pneumaatiline mootor Pneumomootor ehk suruõhumootor on mootor, mis muundab gaasi rõhuenergiat mehaaniliseks tööks.Pneumomootorite eeliseks on suur liikumiskiirus. Puuduseks aga väike arendatav pöördemoment ja jõud.Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks. Nagu pumpades on ka hüdromootorites kasutusel mitmeid erinevaid tööprintsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor. 7)vahelduvoolu mootor Vahelduvvoolumootorid
95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest: ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø80 H7/s7,
palju segu survetakti ajal kokku surutakse. Surveaste on üheks mootori võimsust mõjutavaks teguriks. Kuid millest veel sõltub mootori arendatav võimsus? Mootori arendatav võimsus hp sõltub kahest tegurist: pöördemomendist tq ning pöörete arvust rpm, mille juures mootor mingit pöördemomenti arendab. Korduse mõttes toome veel kord ära võimsuse valemi: Nagu näha, saab mootori võimsust suurendada kasvatades kas pöörete arvu või pöördemomenti. Pöördemoment omakorda sõltub otseselt sellest rõhust, millega põlevad ja paisuvad gaasid kolbi töötakti ajal allapoole suruvad. Selleks, et rohkem põlevaid gaase saada, 7 tuleb silindrisse saada võimalikult palju kütust ning õhku, mis sisaldab hapnikku, ilma milleta põlemine võimalik pole. Väga umbkaudselt võib öelda, et 1 kg bensiini põletamiseks läheb 14 kg õhku.
sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004
sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004
5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll.
teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping väheneb ja seega ka kandevõime. + lihtne inimese füüsilise või vaimse töö konstruktsioon, hea tsenseerimine, suur pöördemoment ja telgjõu kergendamiseks.Koosneb mehhansimist või kandevõime; talub dünaamilist koormust - probleemid koostamisel, mehhanismidest. kandevõime suur hajuvus ja pingu sõltuvus detailide tegelikust 3 Mis on detail ja mis on masinaelement? mõõtmetest, pingete konsentratsioon, rummu lõhenemise oht
silindri või silindrite summaarne töömaht g) mootori surveaste – mootori silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. See näitaja mõjutab otseselt mootori tehnilisi parameetreid ja määrab kasutatava kütuse omadused h) mootori indikaatorvõimsus – mootori poolt arendatav üldine võimsus, mis määratakse tema indikaatordiagrammi alusel i) mootori efektiivvõimsus – mootori poolt arendatav kasulik võimusus mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne pöördemoment – saavutatakse reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2)
Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Lähteandmed: Ajami tööiga: Lh = 7372 h; Reduktori kiirekäigulise võlli nurkkiirus: w1 = 57,14 rad/s; Reduktori aeglasekäigulise võlli nurkkiirus: w2 = 16,1 rad/s; Pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil: T2 = 213,64 N·m; Reduktori ülekandearv: uk = 3,55 1. Arvutan hammasrataste ülekantavad võimsused: T=P/w => P=T·w P=T2·w2=213,64*16,1=2934 W = 3440W=3,4 kW T1=P/w1=3440/57,14=60,2 N·m 2. Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik: 3 kW < P < 11 kW keskmine võimsus. Valin andmed tabelitest 7 ja 8 Termotöötlus: parendamine. Materjal: 40 Cr. Kõvadus: 1) väike hammasratas:
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
