pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine Kolmepeane Sisemine toppelihas Reieluu Reie eemaldamine, pööraja istmikuluu toppemulgu sisemine pöörliauk välja pööramine pind Ülemine kaksiklihas istmikuoga Alumine kaksiklihas istmikuköbru Välimine Toppekile välimine pind Reieluu Reie eemaldamine,
64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine
vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben, jalutama,hören- kuulama, schenken- kinkima, fahren- sõitma, fliegen- lendama, springen- hüppama, fahren, nehmen. Mineviku pööramine: Ich- lernte, habe gelernt
Mineviku pööramine(reeglipärane): Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie- gefunden- leidma, fliegen- flog- ist geflogen- lendama, geben- gab- hat gegeben- andma, gehen- ging- ist gegangen- minema, gewinnen- lernte, hat gelernt. Wir- lernten, heben gelernt. Ihr- lerntet, habt gelernt. Sie- lernten, heben gelernt. Oleviku pööramine: Ich-mache, gewann- hat gewonnen- võitma, haben- hatte- hat gehabt- omama, hängen- hing- hat gehangen- rippuma, heien- hie- hat geheien- hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, kellegi nimi on, helfen- half- hat geholfen- aitama, kennen- kannte- hat gekannt- tundma/teadma, kommen- kam- ist gekommen- tulema, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben, fahren, nehmen.
16.rõhutoru(voolik) 17.toitevoolik 18.toitevoolik 19.paisupaak Roolivõimendi põhimõtted. Ülekandearv: Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 sõiduauto. Mida suurem on ülekande arv,seda väiksem on pöörde nurk ja seda väiksem on rakendatav jõud. Rataste koormuse suurenemisel vajatakse ka suuremat pöördejõudu. Ülekande arvu suurusest oleneb ka rooli tundlikkus. Väikese ülekande omadus ja sobivus on: 1.Rooli pööramine raske 2.Hea rooli tundlikkus 3.Kiire pööramine 4. Sobib ka kiiretele autodele Uuematel võidusõiduautodel on ülekande arv 1:1 Suure ülekande omadused: 1. rooli pööramine kerge 2. halb rooli tundlikkus 3. aeglase toiminguga 4.sobib raskeele maasitu masinatele 5.sobib aeglasematele masinatele Ülekande arv väheneb pööramise: 1. Väikese pöörde nurga all kerge pööramine 2. kiire toimimine 3. suure pöördenurga korral raske Ülekande arv suureneb pööramisel: 1
Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene järeldus Otsustuste teisendamise võte Otsese järelduse tegemise viise on kolm erinevat. 1. Muutmine Teiseneb otsustuse kvaliteet aga sisu jääb samaks. n. jaatavat saab eitav aga sisu jääb samaks. A Kõik S on P E ükski S ei ole mitte P E ükski S ei ole P A kõik S on mitte P I mõni S on P O Mõni S ei ole mitte P O mõni S ei ole P I mõni S on mitte P 2. Ümber pööramine Subjekt ja predikaat vahetavad kohad kusjuures nende maht jääb samaks. A kõik S on P I mõni P on S S+ a P- P- i S+ I mõni S on P I mõni P on S S-iP- P-iS- E ükski S ei ole P A ükski P ei ole S S+eP+ P+eS+ O mõni S ei ole P ------------------------------------ ei ole ümber pööratav 3. Vastandamine Koosneb kahest menetlusest (muutmine, ümber pööramine) Muudetud otsustust ümber pöörates saame vastandatud otsustuse. A S a P S e P- P- e S
Rait Jürgenson Jagamisrakised on peamiselt freesimisel kasutatavad rakised. Jagamisrakised jagunevad jagamislaudadeks ja jagamispeadeks. Jagamislaudadel kinnitatakse töödeldav detail pööratavale alusele põhiliselt täiendava seadistuse abil. Kasutatakse ka isetsentreeruvat padrunit asetusega pöörlemisteljel. Jagamispead ja ka lauad valmistatakse ette nii horisontaalse kui ka vertikaalse spindlivõlliga. Töödeldava detaili pööramine ja fikseerimine toimub käsitsi. Jagamispead jagunevad omakorda lihtjagamispead, pooluniversaalsed jagamispead ja universaalsed jagamispead. Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead võimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurusega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise pöörlemismehhanismiga ja täiendava jagamissüsteemiga. Korpus on aluse suhtes pööratav 0...10° (kraadi) allapoole ja 0...100° (kraadi) ülespoole. Jagamise pöördmehhanismi
õpetaja NIMI antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Alustamine .................................................................................................................................4 Pildi töötlemine...........................................................................................................................5 Pildi Pööramine...........................................................................................................................6 Pildi suuruse muutmine...............................................................................................................7 Pildi värvide muutmine...............................................................................................................8 Panoraampilt.............................................................................................
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nelja ratta pööramine referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 nelja ratta pööramine ehk 4WS.............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelja ratta pööramist oli Kaiser 50.-ndatel
nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari Ristluu Ogajätked, Lülisamba sirutamine naaberlülid Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates
Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2-peana: Oimuluu nibujätkele ja kuklaluu *ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale *üks rinnakupidemelt ülemisele kuklataguse joone poole, pöörates nägu vastassuunas. (pea *teine rangluu rinnakmiselt otsalt. külgosale. pööramine vasakule ja paremale) Suundub põiki-üles tahapoole. *kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ettepoole, pead tahapoole. (pea kuklasse lükkamine). 64. ÕLAVÖÖTME LIHASED Suur ümarlihas
Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks.
kuklaluuni), 2-poolne tegevus sirutus ja 1-poolne kallutus Rihmlihas-kaelarihmlihas(3-5 rinnalülit kaelalülidele) ja pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse, 1-poolne pea pööramine Saaglihas-ülemis-tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele), tõstavad ja langetavad roideid
2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale
Sätib pöördevälise jala hüppe- ja põlveliigesest tõstes astuvasse asendisse. Siis turvab patsienti säärest ja hüppeliigesest jalga vastu voodit hoides ning seljatagune abistaja sirutab pöördesisese jala sirgeks haarates põlve- ja hüppeliigesest. Kehaasendit korrigeerides tuleb nihutada õlaliigestest õlgu, vajadusel ette või taha poole, puus peab jääma õla suhtes veidi taha poole. Vajadusel toestada. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: Pööramine toimub samamoodi nagu külili asendi puhul. Pöördepoolne abistaja kohendab kohe pead ja vabastab hingamisteed ning asetab pöördevälise käe padjale. Kohendab pöördepoolse jala kergelt sammu, tõstes põlve- ja hüppeliigesest. Seejärel võtab seljatagune abistaja randme patsiendi külje alt välja, esmalt õla- ja küünarliigesest ning seejärel randme- ja küünarliigesest nihutades. Käsi jääb patsiendi kõrvale sirgelt peopesa üles poole. Kohendab pöördevälise jala sirgu
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad:
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................................................................. 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Tiiva hoosulgede kasvu järgi. Sobib ainult munakanadele ja faasanitele Haudumiseajad vutt 17 kana 21 jahifaasan 23-24 part, kalkun 28 hani 30 muskuspart 34-35 jaanalind 42 Mune hoitakse terav ots allpool. Tibude hautamisel on oluline, et mune säilitatakse õigetes oludes ja mitte väga pikalt. Mune tuleb säilitada kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Mitte alla 10 kraadi. Inkubeerimise juures tähtsad: · temperatuur · niiskus · munade pööramine · ventilatsioon (õhk) Kaks päeva enne kui tbu hakkab kooruma, viiakse ta koorumiskapp. Muna mass väheneb inkubeerimisel 15%. Muna ei tohi kaaluda liiga vähe ega liiga palju. Inkubatsioonireziimi vead Temperatuur: ülesoojenemine: esimestel hautamisepäevadel pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine 3-6 HP avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt Hautamise keskel punktverevalumid loodetel ja lootekestadel
Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele
5 cm k.a õmblusvaru . Seljatoe detail mõõtudega 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru . Töö käik : Lõigete paigutamine riidele. Detailide välja lõikamine mõõtmetega 101x71.5 cm ja 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru 3cm ja 1.5cm . Detailide triikimine. Ühendan seljatoe seelikuosa esiosa detailiga . Ühendan seljatoe tagumise poole esimese poolega . Ühendan seljatoe esiosa toolipõhjaga . Allääre palistus . Detaili parema poole pööramine . Lõppviimistlus ja triikimine . Materjali kulu : 200 cm laiuse kanga kohta kulub kangast 107 cm .
Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvamus heast Rootsi ajast (millele järgnes palju hullem periood). Olulist rolli mängis ka talurahva eluolu muutus. Kui Rootsi aja alguses ei
Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. · Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. · Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu)
Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha.
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS.
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären
PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele. Käsu Pictures alusel kuvatake Saab määrat dialoogiboks Insert Picture, mille abil
Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju
Kõikides programmides on kaasas nn standardskeemid, mida saab montaazis kasutada. Kuid alati on võimalik sobivaid ise teha. Skeemide konfiguratsioonis on võimalik seadistada lehekülgede arvu, paigutust ja orientatsiooni. Samuti on võimalik genereerida teise külje skeem automaatselt esimese järgi kas pööratuna ümber horisontaalse või vertikaalse telje. Rullitrükis ja ühepoolse masina trükiplaatidel valitakse pööramine ümber vertikaalse telje (kasutatakse väljendit "ümberviskamine") ning pöörajaga poogna trükimasinate puhul valitakse pööramine ümber horisontaalse
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
saab sugu öelda. • Loode kuuleb ema häält. Loote arengu etapid • 7. Nädal 9. nädal 5. kuul Loote arengu etapid 6. Kuul • Nahk kasvab kiiremini. • Nahk voldiline. • Hästi eristatavad silmad ja kulmud 7. Kuul 6. Kuul • Naha alla moodustub rasvkude. • Loote kehavormid muutuvad ümaramaks. • Loode sarnaneb palju vastsündinuga. 8. Kuul • Nahk muutub siledaks ja roosaks. • Pööramine muutub keeruliseks. 28. nädal Loote arengu etapid 9. Kuul • Elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. • Nahk kattub lootevõidega. • Loote kasv enne sündi eriti kiire. (Ööpäevas võib kaalu lisanduda 12-24 g) • Sünnitamine. Kasutatud kirjandus • Pildid: www.google.ee • Õpik ,, Bioloogia põhikoolile IV’’
LEKTION 2 Wortschatz 1. ich wohne in Berlin ma elan Berliinis 2. Sprechen Sie Deutsch? Kas Te räägite saksa keelt? 3. ich komme aus Wien ma tulen Viinist; ma olen pärit Viinist 4. Deutsch saksa keel 5. Estnisch eesti keel 6. Russisch vene keel 7. Englisch inglise keel 8. und ja (sidesõna) 9. aber aga 10. nicht ei, mitte (eitussõna) 11. Susanne ist nicht hier Susanne ei ole siin 12. gleich kohe 13. natürlich loomulikult 14. hier siin 15. da kohal, siin; seal Konjugation (pööramine) wohnen elama kommen tulema; pärit olema ich wohne ich komme du wohnst du kommst er, sie, es wohnt er, sie, es kommt wir wohnen wir kommen ihr wohnt ihr kommt sie (Sie) wohnen sie (Sie) kommen sprechen - rääki...
LEKTION 1 Wortschatz (sõnavara) 1. Guten Tag! Tere päevast! 2. Guten Morgen! Tere hommikust! 3. Hallo! tervitus noorte inimeste ja heade tuttavate vahel 4. ich heiße... - minu nimi on... 5. ich bin... - mina olen... 6. Willkommen! Tere tulemast! 7. Deutschland Saksamaa 8. aus Deutschland - Saksamaalt 9. Estland Eesti 10. Schweden Rootsi 11. Finnland Soome 12. Russland Venemaa 13. Lettland Läti 14. Entschuldigung! Vabandust! 15. ja jaa, jah 16. nein ei 17. wer kes 18. wie kuidas 19. Wer ist das? kes see on? 20. Sind Sie...? Kas Te olete ...? 21. Bist du ....? Kas sina oled ...? 22. denn siis; sest 23. Wie heißt du? Kuidas sinu nimi on? 24. Wie heißen Sie? Kuidas Teie nimi on? Sein olema (pööramine) ich bin du bist er, sie, es ist wir sind ihr seid sie (Sie) sind Ergänzen Sie. (Täitke lüngad) Guten Tag! I...
esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema
Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseerimine – tüüakuse kõrvaldamine • Koorimine – lahtisaagimise kergendamiseks ja koorega oleva prügi eemaldamiseks(koore peal olev muld, liiv, lumi jne) • Pööramine – palgid liiguvad ühes pikisuunas ladvaots ees Palkide lahtisaagimise viisid Meetodid • Lahtisaagimine lihtlõikusega • Lahtisaagimine ringmeetodil • Lahtisaagimine sektor- ja pruss- segmentmeetodil Puidu lõpptöötlemine • Otsamine – Eelotsamine - rikete väljalõikamine ja otstele korrapärase geomeetrilise kuju andmine – Lõppotsamine - puidu vormeerimine vajaduse järgi • Sorteerimine - puidu grupperimine puuliigi, mõõtme,
tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel Tingmärk, Näitaja suurus laadimis-lossimisvariandil Operatsioonielement, näitaja mõõtühik Vagun-laev Ladu-laev ... Kauba haaramine thar, s Kaubaga haardeseadise tõstmine ttk, s Kaubaga kraananoole pööramine tpk, s Kaubaga haardeseadise tlk, s langetamine Kauba lahtihaakimine tlh, s Tühja haardeseadise tõstmine ttt, s Kraananoole pööramine tühjalt tpt, s Tühja haardeseadise langetamine tlt, s Kraana töötsükli kestus (valem 22) Tts, s Kraana tootlikkus: Tunnis Ph, t/h vahetuses Pvah, t/vah
Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu
Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne. Maagilistest nõiakommetest oli tuntud näiteks varahommikune karja jälgede pööramine kodu poole ja leitud hundijälgede pööramine metsa suunas. Selle maagilise teoga mõjutati mõlemaid soovitud suunas liikuma. Laudaläve alla asetati mõni raudese, et loomade jalad ja nad ise püsiksid terved ja et nad oleksid kiskjate eest kaitstud. Läve alla või karjateele asetati veel mõnel pool muna, seda on koguni üle karja visatud. Muna katkiminek ennustas karjakahju. Oluline oli ümber karja käimine (ehk karja piiramine), et see püsiks suvel koos. Hunditõrje Huntide patroon on püha Jüri
Präsens (olevik) Tegusõna pööramine ich mina du sina er tema sie tema es tema (meessoost) (naissoost) (kesksoost) wir meie ihr teie sie nemad Sie Teie (viisakusvorm) Sein olema ich bin mina olen du bist - sina oled er/sie/es ist tema/see on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind Teie olete
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit.
Transversospinaalne a)-3.-6. Rinnalüli a)-2.-3. Kaelalüli trakt b)katab osaliselt b) os. occipitale eelmist -3 ülemise rinnalüli ja 3.-7. Kaelalüli Pea rihmlihas Oimuluu Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele nibujätke kallutamine ning pööramine Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine Suur rinnalihas / Sisemine algab Kinnitub Langetab musculus rinna, rangluu ja kõõlusega ülestõstetud pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab
erinevateks küsimusteks jah-ei, 1-0 type-string - laius oluline tühjad lahtrid on puuduvad vastused - system missing , 9 99 ERISTADA PUUDUVAID VASTUSEID Andmed on kogutud veebipõhiselt ning need tuleb SPSS-i üle tuua. 1. reas nimed, altes 2. reast andmed 2. exeli fail vaja kinni panna 3. pspp-vabavara, milles saab avada spssi ka transform menüü - autom. recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - visual binning (vahemik)' M/N - (bin) tekstina mitte diagrammina vanus - visual binning, recode ülevaade ehk grupid moodustada (19-25; 26-32) (15-24; 25- 34; 35-50) transform- record different output arv - haridus - frequency - sagedus valid percent - vastanute protsent cumulative - kuni järjest summeerib grupid split file - (jagab andmestiku osadeks ) maakond piirkond sag tabel - haridus split maha sag
nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest. Müümise käigus perekonnad sageli lahutati. Mehed eraldati naistest, vanemad lastest. Valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine iminõigustele olid tagamaaks üleeuroopalisele talurahva olukorra parandamise küsimusele 18.-19. sajandi vahetusel. Ollukarra muutust nõudsid ka muutunnud majandusolud. Pärisorjdele kehtivate seaduste inimlikustamine algas reformimeelse Aleksander I võimuletulekust 1801. aastal. 1802. aastal kinnitas Aleksander I talurahvaregulatiivi ''Iggaüks...'', mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav; ● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus; ● naise koduses tegevuses nähti jõudu kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust; ● abiellumine = töökohast loobumine ning pühendumine kodule, mehel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
