Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C
Suuremad linnad ja nende rahvaarv: Birkirkara 25,858 tuhat elanikku Qormi 20,178 tuhat elanikku Mosta 19,018 tuhat elanikku Birkirkara abbar 17,030 tuhat elanikku Sliema 15,242 tuhat elanikku Naxxar 13,678 tuhat elanikku ejtun 13,410 tuhat elanikku San wann 13,063 tuhat elanikku Qormi ebbu 12,892 tuhat elanikku Attard 10,186 tuhat elanikku amrun 9,541 tuhat elanikku Paola 8,822 tuhat elanikku Mosta Põllumajandus Hõive põllumajanduses: Hõive põllumajanduses on alla 10ne % Põllu ja karjamaa osatähtsus: Põllumajandus mängib maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit. Põllumajandus
1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. Kalandus Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks
Paljud väikeettevõtted ei olnud võimelised neid täitma ja lõpetasid tegevuse. Lisaks avati kaubanduse piirid. Meie tootjad said oma toodanguga minna välismaa turule ning omadele tulid konkurentsi pakkuma välismaise toodangu pakkujad Euroopa liiduga liitumine suurendas põllumajandusmaa taas kasutusele võtmist ning seeläbi tõstis maa müügi ning rendi hindu Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandus ettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist (aastal 2003 oli põllumajandus ettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad) Majanduskriisi (MASU) mõju põllumajandusmaa kasutusele Põllumajandusmaa kasutuse pindalale MASU erilist mõju ei avaldanud. Üldpindala toetus suurenes ning sellele MASU mõju ei avaldanud. Majanduskriis avaldas negatiivset mõju põllumajandusmaa müügile ja rendile.
Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2
Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa
Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajandus perioodiline * külm talv * keskmise viljakusega mullad * liigestatud reljeef - põllumajandus koondunud kõrgustikevahelistele aladele * üle poole haritavast maast on söödakultuuride all * kasvatatakse enam otra, nisu ja suhkrupeeti TÄHTSAMAD MAJANDUSHARUD * tähtsaimad tööstusharud on metsa-, kerge-. toiduaine- ja keemiatööstus * suurimad ekspordiartiklid puit ja puiduproduktid (moodustab 1/3 Läti ekspordist),
porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas), arusisalik,kiisk,vi ind,põhjavint,põder harilik niiduritsikas nt,ahven,rabakana ,rabapistrik inimtegevus metsanduseks3/5, Kaiste all Nutune põllumajandus seis-metsamajandus ja ⅖,turba põllumajandus on soid kaevanduseks kahjustanud,seega on ~2% kaiste alla võetud Suurem osa rabadest on kaitse all näide Kakerdaja raba Muraka soo põjaosa Yell,Šotimaa
kuivendamist. 6) Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. 2. 1) Ühendkuningriik on jõukas riik, kus põllumajandusega tegelemiseks kapitali jagub. 2) Riigi rahvastikust on hõivatud põllumajanduse valdkonnas vaid 1%. 3) Ekstensiivne põllumajandus 4) Farmeritel võimalus taotleda sarnaselt Eesti taluomanikele Euroopa Liidu toetusrahasid. 3. 1) Suurbritannia on spetsialiseerunud rohkem loomakasvatusele. Peamised põllukultuurid: nisu, kartul, raps, suhkrupeet, oder 2) Enamarenenud loomakasvatusharud: kanad, veised, hobused, sead, lambad 4. 1) Varustab ennast ise teravilja ja lihaga 2) Impordib suhkrut, nisu 3) Ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba- ja linnuliha
Tere! Minu nimi on Robin Saega. Minu ettekande teema on Eesti põllumajandus. Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020. Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust. Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga lo...
huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja
Töötuid on 8%. MAJANDUS Majanduspoliitikat iseloomusavad: Valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus Laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poolitika, mida võimaldavad kõrged maksud. Tööturu poliitilised programmid. Viimastel kümnenditel on majandus läbi teinud suuri muutusi ja keskendub kõrgtehnoloogiale. Teadus ja arendustegevuse kulutuste poolest on Rootsist kujunenud üks maailma juhtriike. Põllumajandus Põllumajandus on kõrgelt arenenud ja see rahuldab eelkõige siseturu vajadusi. Põllumajandus on hõivatud 2% rahvastikust. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt riigi lõunaosas ja Kesk-Rootsi madalikul. Peamine taimekasvatus piirkond on SKÅNE madalik. (nisu, suhkrupeet, kartul, puuviljad) Loomakasvatus Kesk-Rootsi madalik, Põhja-Rootsis on põhjapõdrad. TÖÖSTUS Energiamajandus Hüdroenergia – 60% Tuumaenergia – 25% Muud: puit jne.
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada. Tööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg)
majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus väheneb raskete põllumasinate kasutamine: tallamine, tihenemine üleväetamine: mürgised taimed satuvad toiduahlelasse
4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? 1) Peamised põllukultuurid. 2) Enamarenenud loomakasvatusharud. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 1) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? 2) Milliseid põllumajandustooteid impordib? 3) Milliseid ekspordib? 4) Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? 5. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja
..........................................................3 1. Üldinfo Venemaa kohta ..............................................................................................................4 2. Venemaa majandus .....................................................................................................................5 3. Primaarsektor ..............................................................................................................................6 3.1 Põllumajandus................................................................................................................6 3.2 Taimekasvatus................................................................................................................6 3.3 Loomakasvatus...............................................................................................................6 Kokkuvõte ..........................................................................................
Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat.
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja
Propaganda näitas sageli tõele vastupidiselt NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkemgi veel. Näidati inimesi, kes nägid välja, et nad on väga rahul oma eluga ning toetavad südamest riigi juhte. Plakatitel propageeriti eluvaldkondi, kuhu parasjagu sooviti rahvast juurde saada. Kaks valdkonda, põllumajandus ja tööstus, olid need, mida kõige enam propageeriti. Oldi ju siiski veel võistluses USA-ga ning põllumajandus ja tööstus olid kaks suurt riigi arengutaseme näitajat. Näiteks propageeriti rõõmsaid ja õnnelikke põllu- ja tehasetöölisi oma töökohal, kes kuulutasid, et nende töökoht ning ülemus on ideaalsed ning äratasid rahvas huvi nende töökoha vastu. Ma arvan, et Nõukogude Liidu propaganda põhimõtteliselt õnnestus, sest
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus...............
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter
nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle
Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Eksport Suurim eksport Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm Import Suurim Import Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm
Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele.
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID:
98% islamiusulised araablased (sunniidid) Tuneesias on 98% sunniite, 1% juute ja 1% kristlasi. Tuneeslaste endi sõnul on nende riik kõige liberaalsem islamiriik. Suurlinnades võib tõepoolest leida nii tegutsevaid kristlikke kirikuid kui ka sünagooge. Selles riigis elavad erinevate usundite esindajad üksmeeles. mitmekülgne majandus Tuneesial on mitmekülgne majandus, mis ulatub põllumajandusest, kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja petrooleumtoodetest turismini. põllumajandus, mäendus, turism Põhilised majandussuunad on põllumajandus, mäendus ja turism. Riigi peamine tulu tuleb Põhja-Tuneesiast, kaugele Vahemerre ulatuvalt Cap Boni poolsaarelt, kus kasvab ligi 60 miljonit oliivipuud. Suur osa oliivisaagist läheb ekspordiks (Tuneesia on üks suurematest oliiviõlitootjatest maailmas). 2008. aastal SKT 41 miljardit USD. põllumajandus 11,6% tööstus 25,7% teenindus 62,8% turism 7% 2008
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka
tööstusmaade arengust? Selle eelduseks olid maavarad ja arvukas siserännanud tööjõud. Võeti kasutusele kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused. Arengut soodustas ka lai siseturg. Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused. 18. Miks tekkisid monopolid? Majanduslik konkurents sundis väikeettevõtteid liituma kompaniideks, mis omakorda liitusid teiste firmadega korporatsioonideks. Nii loodigi lõpuks monopolid. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA Euroopa Peamiseks tööstusaruks oli põllumajandus. Veeti palju teravilja sisse. Võeti kasutusele uusi maid. Paljud maaelanikud läksid linnadesse elama, USA oli maailma suurim nisu tootja ning ta sellega vähenes põllumajandus. võttis kogu aeg kasutusele uusi sorte. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv ?
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb :
Õpingud loetakse edukalt lõppenuks, kui õppekavas loetletud ained on läbitud ning on sooritatud tõstukijuhi eksam. TEHNIKA- JA EHITUSÕPPE OSAKOND Autotehnik 3,5 a Elektrik 3 a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus(pottsepp) 1 a Liikurmasinajuht 6 kuud Puit- ja kiviehitiste restauraator 3 a Teedeehitaja 3 a PÕLLUMAJANDUSÕPPE OSAKOND Hobumajandus (paindlik õppevorm, vanus üle 25a) 2 a Hobumajandus 3 a Põllumajandus 1 a Karusloomakasvatus 1a Põllumajandus 3,5 a Keskhariduse baasil MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPPE OSAKOND Tarkvara arendus 2 a Müügikorraldus 2 a Puhastustööde juht 1 a Veokorraldus 1 a Väikeettevõtlus 1 a Ärikorraldus TEHNIKA- JA EHITUSÕPPE OSAKOND Autodiagnostik 1,5 a Autotehnik 2,5 a Elektrik 2 a Teedeehitaja 2 a PÕLLUMAJANDUSÕPPE OSAKOND Kalakasvataja 1 a Loomaarsti abiline 1,5 a- UUS ERIALA! Hobumajandus 2 a Hobumajandus (paindlik õppevorm) 2 a
Hispaanias (Euroopa riikidest) . Majandusharud Hispaania turule sisenedes tuleb kindlasti silmas pidada, et ei ole olemas ühtset Hispaania turgu, vaid 17 erinevat autonoomset piirkonda, mis erinevad nii keele, kultuuri, kliima kui ka temperamendi poolest. Seepärast tuleb väga täpselt teha selgeks oma ettevõtte võimalused ja soovid ning siis välja valida piirkonnad, kuhu on soov siseneda ja arvestada kõikide eripäradega. Andaluusia (pealinn Sevilla)- Peamised majandusharud on põllumajandus (45% pindalast on põllumajanduslik maa), lennundus, biotehnoloogia, taastuvenergia, metallurgia ja IT. Kasvatatakse oliive, erinevaid tsitrusvilju ning palju on ka viinamarjaistandusi. Viimasel ajal on palju populaarsust kogunud mahepõllundus. 50% maast hõlmavad metsad. Asturias (pealinn Oviedo)- Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia. Aragon (pealinn Zaragoza)- Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid
4, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubandus 14.7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%. Vaesus Maltas 2012 aasta uuring näitas, et inimeste palgast 15% jääb alla sissetuleku ja see loeti vaesuse suhtelisuse piiriks. Alla 18-aastaseid isikuid, kes vaevlevad vaesuse käes, on 23%, ning inimesed, kes on vanuses 65+, nende vaesusepiir on 17%. Tähtsamad majandusharud Malta tähtsamad majandusharus on põllumajandus, energiamajandus, tööstus ja teenindus. Põllumajandus Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit (USA dollarit) ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit (USA dollarit) .
Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5.Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades: Enam arenenud maad: Vähem arenenud maad: Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad
ülekarjatramist ja karjamaid. UUTE PÕLLUMAADE RAJAMINE-looduslikukeskkonna hävimine, metsad raiutakse jne, abi:rajada vähem põlde 9.Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivem- loomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised alad- terrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus 10.Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus. VEGETATSIOONIPERIOOD-taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) MAHEPÕLLUMAJANDUS-vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav pm
kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest seal ei ole palju põllumaad.
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
riikides ja rahvastiku loomulik iive on nullilähedane. 1990. aastatel langes enamikus postsotsialistlikes ja Lõuna-Euroopa maades sündimus veelgi, mistõttu nende riikide elanikkond kahaneb. Euroopa rahvaarv on ~730 miljonit. Põllumajandus ja selle Eriti Lääne-Euroopa riikidel on arenenud põllumajandus, mis eeldused varustab elanikkonda kõigi parasvöötme saadustega.Parasvöötme neli aastaaega on selleks kujundanud hea haritavusega ja keskmise viljakusega mullad. Mujalt veetakse sisse troopilisi puuvilju, kohvi, kakaod, teed, puuvilla, loomasööta jm. Maavarade poolest on Euroopa üpris vaene. Eriti tugevasti sõltub Euroopa ülejäänud
Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualadest ja kaitsealadest ( Tsavo rahvuspark (20808 km²) kagus). Suurim välisvaluuta tuleb Kenyasse turismist. 2006. aastal tõid turistid riiki sisse USA$ 803,000,000. Põllumajandus on suuruselt teine toetaja Kenya SKT-le pärast teenindavat sektorit. 2005. aastal põllumajandus, kaasa arvatud metsandus ja kalandus moodustas umbes 24% riigi SKT-st. Peamised põllukultuurid on tee, aiandustooted, kohv, mais, nisu, riis ja ananassid. Kuigi Kenya on kõige tööstuslikumalt arenenud riik Ida-Aafrikas moodustab tootmine jätkuvalt vaid 14% SKT-st. Tööstuslik tegevus on koondunud kolme suurimasse linnakeskusesse- Nairobi, Mombasasse, Kisumi
Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79 Tööjõu jaotumine sektoritesse (2005) 0,65 0,22 0,12 Tööstus Teenindus Põllumajandus Eksport Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid Saksamaa 11,11% Itaalia 11,05% Küpros 7,28% Bulgaaria 6,74% Ameerika Ühendriigid 4,95% Suurbritannia 4,4% Türgi 4,23% (2009) Import Kreeka tähtsaimad impordipartnerid Saksamaa 13,73% Itaalia 12,71% Hiina 7,08% Prantsusmaa 6,1% Holland 6,02% Lõuna-Korea 5,68% Belgia 4,34% Hispaania 4,08% (2009) Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). 1. Atika 2. Kesk-Kreeka 3
külvpinnast söödataimed ja niidud. ● Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. ● Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, ● Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. ● Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. ● Õhu-ja veereostus on suured keskkonnaprobleemid. ● Intensiivne põllumajandus. Kasutatud allikad • https://www.reisiguru.ee/lugu/270 • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/271 • https://annaabi.ee/Hollandi-p%C3% B5llumajandus-m132455.html • http://miksike.ee/documents/main/re feraadid/holland2.htm • http://www.nationsencyclopedia.com/ Europe/Netherlands- ENVIRONMENT.html
peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale
toiduaineid impoortida . Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill, puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit. Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks
Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Valitseb parassoe mereline kliima 51. ja 56. põhjalaiuse vahel. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma. Madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Üsna vaheduva pinna...
Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge Põhiharuks on loomakasvatus (sead ja liha piimaveiseid) kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
