1. Kes saavad taotleda Tunnustatud Maitse märki? 1) kõik ettevõtted üle maailma 2) vaid Eesti ettevõtted 3) Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted 2. Mida näitab märk Tunnustatud Eesti Maitse? 1) toote põhitooraine pärineb Eestist 2) vaid toote kõrget kvaliteeti 3) uut kodumaist toodet 3. Kust pärineb toote, millelt leiame märgi Tunnustatud Maitse, tooraine? 1) vaid Euroopa Liidust 2) ülemaailma 3) vaid Eestist 4. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 5. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 6. Kes annab välja järgmist märki? 1) Eesti Tööandjate Keskliit 2) Eesti Aiandusliit 3) Eesti-põllumajandus- Kaubanduskoda 7. Mis märgiga on tegu? 1) ei kahjusta osoonikihti 2) valmistatud taaskasutatavast materjalist 3) materjal on taaskasutatav 8. Mis märgiga on tegu? 1) valmistatud taaskasutatavast materjalist 2) materjal on taaskasuta...
Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Tartu Kutsehariduskeskuse põllumajanduse erialale. Kuigi teie koolis õpetatakse palju erialasid, arvan, et põllumajandus on ainuke, mis mind tegelikult huvitab. Minu pere elab maal ning olen põllutöödega juba lapsepõlvest saadik kokku puutunud. Huvi põllumajanduse osas süvendas veel enam minu põhikooli loodusõpetuse õpetaja, kelle juhitavas huviringis ma kolm aastat osalesin. Huviringis sain palju uusi teadmisi ja nippe, mida kodus ka järgi proovisin. Näiteks oskan nüüd paremini hinnata, millal on õige aeg teravilja külvamiseks. Olen tutvunud Tartu Kutsehariduskeskuse põllumajanduse eriala
Marily Lok TK15 Sangaste rukkiküla Asub Valgamaal, Lõuna-Eestis. Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele. Sangaste Rukkiküla iga-aastaseks suurürituseks o...
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus
lugeda ja vaadata. mis ilma päevaks lubatakse, et siis teab, kui pikalt tööl läheb. Neil on tööjuures kombeks võetud hommikul lahata uudiseid, et keegi ei jää rumalaks, kuigi kuuldu järgi seda ikka juhtub. Tänapäeva inimest ümbritsevad igal pool arvutiteenindus, nutitelefonid, televisioon ja kauplused. Tänapäeval meie ühiskonnas elu ilma internetita ei kujutaks ette, sest kõik kauplused ja pangad, isegi transport ja põllumajandus, kasutavad interneti tehnoloogiat. Tähtis on juba sellepärast, et kõik värsked uudised on kodus tasuta, ei pea poest ostma igasuguseid retseptiraamatuid, iga erinevaid masinaid saab tundma õppida , ilma et selleks peaks koolipinki "nühkima" Tegelikult, kui meil järsku kaoks internet, oleks meie tänapäeva ühiskond vist hukule määratud. Me ei teaks, mis maailmas sünniks, me ei teaks, kes kellega käib, sest klats ju müüb, me ei teaks, mis ilm
Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini?
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 · Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas · Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? · Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 · Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? · Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? · Miks põldude saagikus oli madal? · Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? · Miks pärisorjus ei ole mõistlik? · Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 · Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? · Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini?
kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3. Kuidas läks Eesti majandusel 2018. aastal? hästi, sest SKP oli tõusufaasis
Min. Height : 0 m (Baltic Sea) Max. Height : 2111 m (Kebnekaise) Riigi arengutase. Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus.
ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust. Valitsuse tähtsaim ülesanne seisnes tema järgi industrialiseerimise toetamises. Soovitas kaitsetolle. Eristas riigi majanduslikus arengus viit staadiumit:1) metslus või jahindus 2)karjakasvatus, 3)põllumajandus ning manufaktuur, 4) põllundus, 5) põllumajandus, manufaktuur ja kaubandus. Kui kõik riigid on kõrgeimal arengutasemel, see tähendab, et neis on võrdselt arenenud põllumajandus, tööstus ja kaubandus, on vabakaubandus igati õigustatud. Ta eristas rahvamajanduses sisemist ja maailmamajandusele omast tööjaotust. Soovitas igati arenda sisemist tööjaotust, mis aitab kaasa tootlike jõudude kasvule. Ei pooldanud aga rahvusvahelist tööjaotust, sest see siduvat rahvaid liialt üksteisega ning olevat seetõttu kahjulik natsionaalse
inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. Majanduse struktuur- riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt majandussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsus riigi majanduses. (Primaarne, sekundaarne, tertsiaarne). Primaarne- esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus. Sekundaarne- töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarse sektori koosseisu kuuluvad tööstus ja ehitus. Tertsiaarne- teenindamissfäär ehk tertsiaarne sektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. Rahvastik ja asustus Demograafiline üleminek- ehk siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus
leiukohad, mis tagaks varud kasvava elektrivajaduse järele. Kasutusele võiks võtta tuuleenergia ja vee-energia. Nende takistuseks võivad tulla väga vahelduvad kliima- ja maastikuolud. 4 Rahvaarv on 2005. aasta seisuga. 5 Andmed pärit 2004.aastast 6 Arvutus tehtud 2004.aastal toodetud elektrienergia järgi TÜRGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS · Viljakad rannikumadalikud on eelduseks,et põllumajandus saaks areneda. · 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks, 26% riigi kogupindalast on metsa all. Rohumaade alla jääb 25%. Põllumajanduse jagunemine Maaharimine Karjakasvatus Mets Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo-
.....................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed.......................................................................................8 3. MAJANDUS................................................................................................10 3.1 Tööstus.................................................................................................11 3.2 Põllumajandus......................................................................................12 KOKKUVÕTE.................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................14 3 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärk oli anda lühiülevaade Saksamaast ning samas ka ise selle
..............................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus........................................................................................................................ 7 2.2 Energeetika tööstus........................................................................................................... 7 2.3 Põllumajandus..................................................................................................................8 III Rahvastik..............................................................................................................................10 3.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 3.2 Usuline koosseis.......................................................................................
haavatavamaks. Kalavarud, viljakad mullad ja mesilaste populatsioonid võivad hävineda. Majandusteadlased on arvutanud, et looduse poolt tasuta pakutavate ökosüsteemi teenuste aastane kadu on võrdne 50 miljardi euroga. Kui midagi ette ei võeta, võib aastaks 2050 maismaa elurikkuse hävimise hind olla 7% SKPst. Euroopas on kehtestatud ranged seadused looduse kaitsmiseks, kuid neid tuleb ka praktikas rakendada. Samuti peame tagama, et sellised tegevusalad nagu kalandus, põllumajandus ja metsandus ei kahjustaks looduskeskkonda. (http://ec.europa.eu/environment/basics/natural-capital/biodiversity/index_et.htm) Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majandus (TEEB) on ülemaailmne algatus, mis keskendub looduse väärtuste nähtavusele. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse ökonoomika (TEEB) uuring on suur rahvusvaheline algatus, milles juhitakse tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse kohalikele,
~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal, kerge töödelda, odav, vanimad raudesemed Eestis 6 saj eKr.(leidus soodes). 1 saj. arenes eesti põllumajandus: · Kasvatati rukist · Rahvaarv kasvas · Tekkis kahevälja süsteem · Videvad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma · Koguneti küladesse · Lähedal asuvad külad moodustasid kihelkonnad. Viikingi aeg 7 8 saj. Eestlased muinasaja lõpul 12 13 saj. 1. Elanikkond muinasaja lõpuks 12 13 saj. oli kogu eesti ala asutatud. · Enamik elanikest eestlased
Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m. California org on paksude settelademetega täitunud sügav tektooniline vagumus, kus leidub rohkesti naftat. Lähistroopilise kliimaga orgu (sademeid 150-1000 mm/a) veestavad Sacramento ja San Joaquini jõgi, on rajatud väga tihedasti niisutuskanaleid California poolsaar asub California lahe ja Vaikse Ookeani vahel, pikkus ligi 1200km, laius 50-150 km. California keskel asub The Central Valley. Kogu põllumajandus on seotud just selle alaga, sest see on põllumajanduseks ideaalne koht. The Central Valley pealtvaates: Yosemite Valley on maailmakuulus maaliline koht , mis paiknev Sierra Nevada mägedes, ühtlasi on see ka Yosemite'i Rahvuspargi keskuseks ja on tõeliseks turistimagnetiks. Võib kahtlemata öelda et California pinnamood on mitmekesine ja mõjub osariigile hästi. Tänu sellele on loodud palju rahvusparke ja vaatamisväärsusi, lisaks on väga hästi võimalik arendada põllumajandust.
annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori varustamisele ja teenindamisele. Seetõttu on Fääri saarte majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav. Lisaks kalapüügile on Fääridel lubatud tegeleda ka vaalapüügiga. Uueks arenevaks majandusharuks on kalakasvatus. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel peamiseks tegevusalaks. Tänapäeval varustatakse umbes pool oma saare talle- ja lambaliha tarbimisest, enamus piima tarbimisest ning pool kartuli tarbimisest. Umbes 50% maast kuulub Løgtingi alluvuses olevale maa sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st. Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus
külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks
1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid.. 2) Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega. 3) Edu sammud hariduses ja tervishoius seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär. 4) Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt. Riigid: Tsiili, Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus) TAVALISED ARENGUMAAD: 1) SKP keskmine 2) Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid seega domineerib põllumajandus. 3) Kõrge iive. 4) Madal haridustase, eriti naiste seas. 5) Väga suured majanduslikud erinevused riikide eripiirkondade vahel. Püüdlused: toit, elukoht, tervishoid, haridus. Riigid: India, Hiina, Mehhiko, Brasiilia, Indoneesia, Egiptus. NAFTARIIGID: 1) Väga rikkad arengumaad SKP võibolla sageli suurem kui esimese maailma riikides. 2) Raha tuleb nafta (ka gaasi) müügist. 3) Vähe arenenud töötlev tööstus.
Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Kahjuks on tänapäeva kiiresti arenevas maailmas kasulikum suurfirmadele masstootmine, mis on odavam ja konkurentsi võimelisem, kui väike ettevõtete kvaliteet toodang. Teadlased leiutavad aina uusi meetmeid põllumajandus saagi suurendamiseks. Luuakse uusi väetiseid, mis panevad taime kiiremini kasvama jne. Üha populaarsust koguvad ka GMO taimed, mis on küll seadustega piiratud. Kuid kas mahepõllundus saab võitu üha enam kasvavatest mugavustest põllumajanduses? Arvan, et mahepõllundus on konkurentsi võimeline ka suuremate firmade vastu, sest et inimesed on hakanud rohkem mõtlema enda ja lähedaste tervisele. Loomulikult on suure töö ära teinud reklaam meedias.
Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega) Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.[2] SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse[2] sektoritesse[2] Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 3,8% Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2] · masinate ja autode varuosad · lennumasinad · plastikatooted · kemikaalid · ravimid · raud ja teras · joogid Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1
Taani Kätlin Kärdi 1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi...
Aastal olnuderakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes muude riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Inimeste tööl käimine tähendab tihti tuhandete kilomeetrite läbimist ning see annab põhjust kõnelda moodsa maailma suurimast rahvarändest. Jiangse's on väga hästi arenenud põllumajandus ning tööstus. Põllumajandus on põhiliselt suunatud riisile ja nisule. Sammuti kasvatatakse seal maapähklit ja teed. Peale II maailmasõda hakkas Jiangse's arenema rasketööstus (keemiatööstus). Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Tänu Hiina suurele territooriumile on kilmaatilised erinevused suured. Riigi
*parasvöötme sega- ja lehtmetsad tootlikumad kui okasmetsad, liigiliselt mitmekesisemad 10. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur raie *ökosüsteem *korrosioon Mõisted: *agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond *vegetatsiooniperiood ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad *agrotööstuskompleks - võrgustikettevõtted *ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine *intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis
Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Varane keisririik Hiline keisriri
*Veeaur H2O *Osoon O3 · KOKKU 40 ERINEVAT KASVUHOONEGAASI!!!1 (Kasvuhooneefekti tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhains) Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus! Sellega kaasnevad sademete hulga muutused. Sademete hulk suureneb põhjapoolkeral. Vähenemine steppides, lähistroopikas, troopilistes vöötmetes. Kliima muutus · Rannikualad (üleujutused) · Veevarud (vee kvaliteet, magevee vähenemine) · Metsad (liigne levik, liige koosseis) · Põllumajandus (saagikus kannatab) · Inimeste tervis (tolmused ilmad tekitavad haiguseid, niisked toovad viiruseid) Rannikualade üleujutused maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades. Suured ilmamuutused ka sademetes. Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima. Happevihmad · Sudu suits ja udu.
LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja
Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused – latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Varane keisririik Hiline keisriri
· Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1.Kuidas on põllumajandus mõjutanud keskkonda? Uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 4.2.Miks vähenevad kalavarud maailmas? Kalavarude vähenemist põhjustab kõige rohkem ülepüük ja vee reostumine. 5. Täida tabel: Jahe parasvööde Lähisekvatoriaalne vööde
tahab b) SÕLTUVUSINDUSTRIAALNE - Uus tootmisviis surutakse peale teise riigi poolt Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili
toiduainetetööstus TOIDUAINETETÖÖSTUS tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid annab tööd enam kui 22 000 inimesele toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 % eksport moodustab kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 % Import moodustab 11% Mõnede toidukaupade import eestisse Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kalevi kommivabrik AS Kalev Chocolate Factor y Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte aastaid Eesti tuntuim ja
Jordaania Hasmiidi Kuningriik Rahvastik ja iive · Rahvaarv: 6,3 miljonit (2010a) · Elanikkond kasvab aastas 2,6 protsenti · Iive on 2,5 ehk positiivne · Rahvastiku tihedus on 68,4 in/km2 Ränne · 20. sajandi jooksul on Jordaania rahvaarv kasvanud eriti tänu Palestiina põgenikele. Araabia-Iisraeli sõja ajal põgenes sinna 500 000 palestiinlast, nii tõusis Jordaania elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta ...
Ettevõtte külastus Külastatud ettevõtte nimi oli AS SEBE. Enne külastust teadsin ettevõtte kohta seda, et see on reisiteenuse pakkumisega tegelev bussiettevõte, on üks suuremaid bussiettevõtteid Eestis; neil on erinevat liiki bussiveod (kaugbussiliin, rahvusvaheline liin, noorteekspress ja tellimusveod); bussid on mugavad, puhtad, WIFI ning WC-ga. Enne ettevõtte külastus ootasin selle poolt uut infot seoses bussireisidega ning põnevaid fakte ettevõtte ajaloost. Meiega kohtus Gunnar Obolenski, kes on juhatuse esimees. Lisaks teeb ta ka turunduse ja tootearendustöid. Ta rääkis ettevõtte ajaloost, erinevatest tipphetkedest, ebavõrdusest bussi- ning rongireiside vahel ning tulevikuplaanidest. Antud ettevõtte kohta sain päris palju teada. Kõige huvitavam oli ebavõrdsuse teema rongi- ning bussireiside vahel. Lisaks sain teada, et neil on veel oma bussiremondi ning –hooldustöökojad. Nägin, millised o...
Tootmisviisi Põllumajandus, Töötlev tööstus, Teenindus, äriteenus, peamine loomakasvatus, metallurgia, biotehnoloogia,turu- majandus haru jahindus tekstiilitööstus uuringud Arengumaad, Aasia riigid Arenenud riigid Levik tänapäeval vähem Hiina USA,Saksamaa arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, ...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Mihkli tammik Referaat Olustvere 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke....................................................................
Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad muutused, mis hakkasid järk- järgult mõjutama ka tavalise inimese elu. Maailmaavastustega laienes inimeste maailmapilt. Kolooniate rajandus ja kaugkaubanduse areng tõi Euroopasse uus rikkusi ja uusi kaupu. 15. sajandi lõpul leiutatud trükikunst mõjutas tugevasti inimeste elu. Lõpuks jõudsid raamatud ja muu kirjalik teave ka lihtrahvani. 16.
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932
Energiatootmine ja installeeritud võimsused maailmas Roman Kaygorodov Virumaa Kolledz 1 Maailma energiasüsteemid Energiasüsteemide ühendamine üha suuremateks ühendenergiasüsteemideks, võimaldab tõsta energiasüsteemi häiringukindlust, parandada sageduse kvaliteeti ja muuta elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise tunduvalt efektiivsemaks. 2 Elektrienergia tööstuslik tootmine tänapäeval Tänapäeval toodetakse peaaegu kogu kasutatav elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a....
1. Paikneb valdavalt okasmetsa vööndis, põhjaosa jääb tundra vööndisse 2. 30% moodustavad sood VI. Rootsi loodusvarad Nimeta kaks Rootsi loodusvara: 1. Mets - 57% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, vesitööstus VII. Soome rahvastik 1. Riigikeeled on soome keel ja rootsi keel, mis kuuluvad uurali ja indoeuroopa keelkonda 2. Kõige hõredamalt on asustatud Lapimaa VIII. Rootsi majandus 1. Iseloomusta kahe lausega Rootsi põllumajandust Rootsi põllumajandus on kõrgelt arenenud ja see on suunatud eelkõige siseturu vajadustele. Hõivatud on 2% rahvastikust, põllumajandusega tegeletakse peamiselt riigi lõunaosas ning kesk - Rootsi madalikul. 2. Nimeta kolm Rootsi masina- ja metallitööstuse toodet 1. Autod 2. Lennukid 3. Laevad
Kogu rahvastiku keskmine eluiga on 67,97. mis on üllatavalt kõrge. Meeste eluiga küündib 65,45 aastani ja naistel 70,59-ni. Paiknevus 1 Riigi 1,3 miljonist elanikust enamus (96%) elab Trinidadi saarel. Vaid 4% inimestest elab teistel saartel kokku. Elatakse enamasti linnades, mis asuvad suures osas mere ääretes ja jõgede äärtes. Suuremad linnad on juba ajast, mil oli tähtsaim laevakaubandus ja põllumajandus. Kuna sisemaal on ka jõgesid normaalselt, siis asuvad mõned linnadest, mis on küll uuemad, ka mandri keskosa pool. Kuna laevandus ja selle kaubandus on ka praegu suurt rolli mängivad, siis on valitud uuemate linnade ehitamiseks ka hästi ligipääsetavad kohad just laevade jaoks, tähtsad on ka voolu ja hoovuste suund. Energiavarud Energiat ja elektrit toodetakse 99,27% ulatuses fossiilsest kütusest ehk naftast jms
Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim transpordi võrgustik. Suur madaliku avaus, mis on tuntud kui Orinoco madalik, ulatub Kariibi mere rannikust Kolumbia piirini põhjamägede ja Orinoco jõe vahel. On tuntud veel kui Ilanois, kuigi see 3 sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas,
Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel peroodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe. Riigi põhjaosas on põllumajandusega tegelemine võimatu mägisuse ja väga kehva temperatuuri pärast, seal on liiga külm. Ka riigi lääne ja loode osas on põlluharimiseks liiga mägine. Lõuna poolsel ranniku äärsel alal,kus on viljakamad mulla,on võimalik tegeleda põllumajandusega. Majanduslikud eeldused Rootsis on kapitali põlluharimiseks vägagi piisavalt. Põllumajandus sektoris töötab 2,3% elanikest, millest võib järeldada, et tegeletakse intensiivse põllumajandusega. Rootsi toetab põllumajandust soodsate seadusega ning kaitseb kodumaist toodangut määrates imporditavatele põllumajandus saadustele makse. Enamus Rootsis põllumajandusega tegelejaid on väikefarmerid, kelle maa on väiksem kui 20 hektarit (62% talunikest). Suur farme on vähe, puudub kindel süsteem. Põllumajanduse spetsialiseerumine
riigid. Samas on ka Lõuna riike, kus põllumajanduse osatähtsus on väiksem kui kümnendik SKTst.(3-9%) Nt. LAV, Saudi - Araabia, Omaan, Jordaania, Egiptus, Lõuna-Ameerika riigid.. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi. Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega. 5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast.
väiksemaid kahjusid. Üldine hinnatrend oli langev ning kaitsemeetmed pidurdasid hindade langust ja ei toonud kaasa hinnatõusu ja tarbijakoormuse suurenemist. Teine laine: tollid, tollivälised kaubandustõkked, sekkumine põllumajandusturgu. Riikliku sekkumise kõige silmapaistvam tulemus oli maailmaturu hindade ja turukaitse omavate riikide tootjatele makstud hindade lahknevus. Turukaitse ja sekkumise tulemusena enamikus Euroopa maades pääses põllumajandus majanduskriisist, kuid suurendas edaspidist ületootmist. Protektsionism ja turgudesse sekkumine 19. saj lõpul ja 1930ndatel majanduskriisi ajal ning edaspidised teise maailmasõja järgsetel aastatel antud tulude ja hinnagarantiid soodustasid hilisemad ületootmist ja riigieelarvete ülekoormust Lääne-Euroopa riikides. Agraarstruktuur laiem jaotus: sotsiaalne, majanduslik, tootmislik. Kitsam jaotus: taimekasvatus, loomakasvatus, alternatiivpõllumajandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
