Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua) Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid Kasutatud allikad Õpik Lähiajalugu II osa Google pildid Wikipedia www.google.ee www.miksike.ee www.kuuste.ee
Jaapani põllumajandusest, kalandusest ja metsandusest. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri Japan Agriculture, kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika
temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse. Millised mullad ja milline on muldade viljakus? Kui suur osa tööjõust on hõivatud põllumajanduses? Millised põllumajandusliku tootmise vormid on esindatud? Kas kapitali põllumajanduse arendamiseks jätkub ja kas tead, milline on valitsuse põllumajanduspoliitika? Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Kas taime- või loomakasvatusele? Millised on peamised põllukultuurid ja mis piirkondades neid kasvatatakse? Kas mõne põllu- või istandusekultuuri kasvatamise poolest on valitud riik maailmas esimeste seas? Millised on enamarenenud loomakasvatuse harud ja millistes piirkondades? Kas valitud riik on mõne kodulooma arvukuse või loomakasvatuse saaduse tootmise poolest maailmas esimeste seas?
Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on
leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks
muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine,
muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine,
Brasiilia on maailma kõige suurim kohviubade, kakaoubade ja teiste troopikaliste puuviljade (mandariinid, banaanid, sidrunid, laimid jne) kasvataja. Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seega seal põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta seega tegeletakse põllundusega kirde-ja lõunaosas ning karjakasvatusega kesk-Brasiilias. Peamiselt kasvatatakse veiseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes on saadustest 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Seega võime öelda, et põllumajandus Brasiilias on pühendunud taimekasvatusele rohkem kui karjakasvatusele. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arengus on riigi kapital (masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned jne), tööjõud (rahva hulk, kes sellega tegeleb), valitsuse toetused põlluharijatele, turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus (masinahooldused, koolitused, turundus ja kindlustus). Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik
Pärnumaa kutsehariduskeskus kokk Nimi Perekonnanimi Toidukaupade tunnusmärgid Referaat Juhendaja: ********* Pärnu 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Aus kaup ...................................................................................................................................................4 Loodussõbralik toode.................................................................................................................................5 Veel mõningad ökomärgid:.....................................
India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri
Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD..........................
5) Punaseks märgitud ostusummad näitavad 10% kõige dikontakte (Home-->Contiditional Formatting) tulusamaid kliendikontakte. Tegevusvaldkond Asukoht Töötlev tööstus Harjumaa 1)min 1 max Haridus, teadus Harjumaa Töötlev tööstus Harjumaa 2)Keskmine ostu suurus: 3,417.55 Põllumajandus, metsanduHarjumaa Variatiivsus 1.05 Töötlev tööstus Tallinn Kaubandus Harjumaa Kaubandus Tallinn 3) Mediaan 2,073.25 Haridus, teadus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn 4)ostusumma kokku 847,553.00
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase
4)Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. a)loomakasvatus- Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus b)taimekasvatus- Kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed II 1)Põllumajandusliku tootmise vormid · Põllumajandus toetub väikemajanditele. · Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala · Puu- ja juurviljad · Toiduõli · Tee · Vürtsid Import · Nisu · Söödateravili · Suhkur III
Tsivilisatsioonid ja usundid · Kagu-Aasia on usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristus. · Kohalikku tsivilisatsiooni ei ole Kagu-Aasias kujunenud. Piirkond on kaua peamiselt hindu-budistliku tsivilisatsiooni all olnud, kuid olulisi laene on ka hiina tsivilisatsioonist. · Hinduismi, budismi, islami ja kristuse tsivilisatsiooni mõjul on kujunemas hübriidtsivilisatsioon, mis võtab igast parima. Põllumajandus · Paiknevus lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. · Põllumajandusega tegelemiseks on head tingimused vaid suurte jõgede delta-aladel ja vulkaanilistel platoodel. · Ekvatoriaalvöönids asuvad peamiselt istandused, kuna see vöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Traditsiooniline põllumajandus on Kagu-Aasias töömahukas ja moderniseerub üsna kiiresti. Tööstus
Tööjõud-Tööjõud (inglise keeles labour force) on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele,
koosta tabel vabariigi, keisririigi ja hilise keisririigi ühiskondade võrdluseks valdkondade kaupa: ühiskonnaklassid, valitsemine sõjavägi, provintsid ja linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik
Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärgsetel aastatel ei läinud hästi. Sõjaeelne tööstustoodang ja põllumajandus ületati alles 1950-ndatel aastatel. Suhted Lääne ja Ida vahel soojenesid mõnevõrra pärast Stalini surma 1953. aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola
Ukraina tööstuse areng Maavarad Kütuse tööstus Autotööstus Lennuki- ja kosmosetööstus Laevaehitus Põllumajandus
Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks. Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle. Põllumajandus, kaubandus ja tööstus pidid jõudma kõige kõrgemasse faasi. Preisi tee Üleminek kapitalismi(saksa idaosa üleminek kapitalismi). Erines Lääne-Euroopa arengust sellega et feodaalne süsteem Lääne-Euroopas lagunes Teemad 22 ja 23 on puudu Teema 24 Moderniseerimisaja üldiseloomustus Suurte maadeavastuste algus (1500), üleminekuaeg aeg, kus kujunesid välja institutsioonid ning elukorraldus, peale seda olid muutused, mida enne ei olnud,
rannikul olevatest randadest ja ulukivarudest. Tsavo rahvus park, mis on 20808 6 ruutkilomeetrit pakub neile väga huvi. Turism on oluliselt tõusnud viimaste aastate jooksul ning see mõjutab majanduskasvu. Turism on Kenya suurim välisvaluuta teenimis valdkonnas, järgnevad lilled, tee ja kohvi. Põllumajandus Põllumajandus on suuruselt teine Kenya sisemajanduse koguproduktis, peale teenindussektorit. 2005ndal aastal põllumajandus,metsandus ja kalandus moodustasid 24% SKP-st, samuti 18% palgatõusu ja tööhõive ning 50% ekspordist saadud tuli. Põhilised saadused on tee,aiandus saadused ja kohv, aiandus saadused ja tee on peamised kasvu sektorite ja kaks kõige väärtuslikumat kõigist Kenyast ekspordivatest asjadest. Toidu saaduste oluline osa on ilmastikul nagu näiteks maisi kasvatamisel. Tootmise langused perioodiliselt tähendab seda, et vahepeal vajatakse toiduabi näiteks
Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes). Riigikapitali osa on suurim infrastruktuuris, eriti raudtee-, lennundus- ja meretranspordis ning side. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majandusharu. Haritavat maad on 62%territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres
Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra põllumajandus annab ühe saagi aastas. Mullad on peamiselt leetunud ja ning väheviljakad. Maaparandustööd pole arvatavasti ulatuslikud, sest Norras valitseb tasakaalukas kliima. Kindlasti tehakse mõningaid kuivendusi laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem. Niisutust on vaja teha aga kallakute peal asetsevatele põldudele. Majanduslike eelduste koha pealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste 6|Page tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt. Looduslikud eeldused:Viljakad mullad,parasvöötme kliima.,niisked suved,troopilised tuuled. Majanduslikud eelised:Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine.
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48
0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majanduslikult vähekasulikel aladel nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega alad. http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/per Vihmametsad taanduvad • põllumaade ees
· Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid · Asend EL idapiiril/ poliitiliselt ebasoodne idanaaber Venemaa 5. Iseloomusta Eesti hankiva majanduse harusid. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest. Sellesse sektorisse kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Enamik hankiva majanduse toodangust tuleb ümber töödelda. 6. Nimeta eri veoseliikide eeliseid ja puudusi. Veonduse haru Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Arenguperspektiivid Raudteetransport Mahub palju Saab sõita ainult Kiirrongid; kaupa; vedu rajatud teel; teede elektrikütte. odav. ehitus ja korras
teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1 Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2 Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Eestis on järjekord veidi teistsugune: kõige suurema osa veest (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2005) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 3,8% Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on: · masinate ja autode varuosad · lennumasinad · plastikatooted · kemikaalid · ravimid · raud ja teras · joogid Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel.
aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5%. [4] 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL TEGEVUSALA NETOKUUPALK NETOKUUPALK 2012 2016 Tegevusalade keskmine 706 924 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 604 857 Mäetööstus 898 1092 Töötlev tööstus 688 895 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja
Oluline on tervis, mis ei tule kahjuks iseenesest. Peab nägema vaeva ning jälgima menüüd. Tervislik toitumine, mida reklaamitakse, sisaldab ka juurviljade söömist, mis tulevad põllumajandusest. Viimane on aga hääbumas. Järjest rohkem propageeritakse linnas elamist. Jüri Mõis reklaamis kunagi Tallinnas elamist ning nüüd on teinud Tartu suure reklaamikampaania, mis kutsub sinna elama. Linnas on võimalusi rohkem ning elu mugavam, kuid maaelu ja põllumajandus jäävad soiku. Tervis on juurvili, kuid viimane omakorda on põllumajandus, mille kadumisel kaob ka tervis. Kodumaist toodangut, mida tahetakse, et tarbitaks, varsti enam ei ole. Inimkond peaks oma tegudele järgi mõtlema. Ei saa mõtlematult tarbida ja elu nautida, mõeldes vaid endale ja tänasele. Oleme oma hoolimatusega ohuks endale ning ka planeedile Maa. Mõtlemine, mis on praegu levinud, viib meid hukatusse. Loota jääks, et järeltulevad
rahanduskeskus. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%). Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika- (sh kellad, mõõteriistad jm), ravimi- (toodangult esimene koht maailmas), toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha, karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus, peetakse peamiselt piimakarja
toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega. KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas (liigne co2 atmosfääris tõstab Maa temperatuuri); Metaan (eraldub riisipõldudelt, prügimägedelt, biopuhastitest); dilämmastikoksiid (lennukite heitgaasis); Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; troposfääri osoon; veeaur. 2.Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levialad. Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving.
sajandil eKr. II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all. MAJANDUS Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 17% Põllumajandus 52% Tööstus 28,2% Tööstus 14% Teenindus 54,9% Teenindus 34% 25% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Eksport Peamised ekspordiartiklid on ·petrooleumitooted ·vääriskivid ·masinad ·raud ja teras ·kemikaalid ·sõidukid ·rõivad India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12,87%, Ameerika Ühendriigid 12,59%, Hiina 5,59% (2009). Import Peamised impordiartiklid on ·toornafta ·vääriskivid ·masinad ·väetis ·raud ja teras
7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja Hertsogoviinaga. Sellest tekkis vasuolu Serbia ja Venemaaga. 8)Dreyfusi afäär- võltsitud dokumentide alusel mõistetakse juudi rahvusest ohvitser eluaegsesse pagendusse. Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes. 2)Inglismaa: *Majandus:Kolooniad-laevastik, põllumajandus kiratses, juhtroll maailma finantsküsimustes. 3)USA:*Presidendid:Roosevelt, Duft *Poliitiline süsteem:Kaheparteisüsteem- vabariiklased ja demokraadid,föderatiivne vabariik,riigipeaks president,seadusandlik võim kahekojalisel kongressil *sisepoliitika:individualism on parim maailmas, töölisklassil halvad töötingimused 4)Eesti:Kubermang(Eestimaa,Liivimaa), Tööstus 1861, Tallinna areng, Põllumajandus/mõisamajandus, ühistegevus, talumajanduse areng, sotsiaaldemokraatia
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad,
Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle kroonile 2. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? - Sest see oli ülemaailmne – seega vältimatu. Algas USA-s. 1930. aastate alguses haaras maailma laiaulatuslik majanduslangus, mida tuntakse kui suurt depressiooni. Suure depressiooni alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929, kui New Yorgi börsil tekkis aktsiate müügisurve ja börsiindeks langes ühe päevaga 11,7%. 3. Milles kriis väljendus?
Vesi, kui planeedi tähtsaim loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered. Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele. Fakt, et inimene kulutab hambapesu ajal (kui vesi kogu selle aj...
Tööstusliku ökosüsteemi skeem Põllumajandus loomade vabrik Jalatsite Töötab seal vabrik Nahast kingad,tossud Inimene,kasutab,vis- kab ära eseme,asja. mets energia Prügimägi
nisuvööde on kuivematel suvekuudel niisutamine vajalik. ·Lähistroopilises vöötmes on vegetatsiooni periood lühenenud kuiva kliima tõttu. Niisutamise abil on siiski võimalik kasvatada taimi aasta läbi ning saada kaks saaki. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid põuane suvi. Mulla on viljakad, kasvatatakse mitmeaastaseid istanduskultuure, nagu viinamarju, oliive, tsitruselisi. Mandrilises valdkonnas on levinud kõrbed ja poolkõrbed. Põllumajandus on võimalik ainult oaasides, niisutamise korral. ·Sademete hulk keskosas jääb 250-500mm vahele ja idarannikutel 1000-3000mm. Keskmine temperatuur suvel põhjaosas on 8°C-16°C ja lõunaosas 16°C-24°C. Talvel aga põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C. ·Väga head eeldused põllumajanduse arendamiseks on Suure Tasandiku ala, kuna seal on rohtla väga viljaka mullaga ala(mustmullad). Temperatuur suvel on 20°C-26°C ning keskmine sadmete hulk on kuskil 47 mm
Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. Sudaan on väga kuiv ja väga palav riik. Sudaanis on väga palju kodusõdasid olnud ja koguaeg aeg on pinged kahe suurema usu gruppi vahel.
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9
kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas
,0 Biotehnoloogia Põllumajandus Toiduainete Tervishoid Veterinaaria töötlemine Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid
Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid
kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak. Uus majanduspoliitika. 1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist poolt võib käsitleda kui normaalse majandusliku õitesengu aastaid. Põllumajandus. 1920. aastate teisel poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu arendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank, mis finantseeris eeskätt asundustegevust. Asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine. Eesti või ja peekon leidsid 1920
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
