laiendamiseks või kariloomade arvu suurendamisega • Intensiivne põllumajandus- tehnoloogia abil saavutatakse pindalaühiku kohta väga suur toodang • Rantšod- suur loomakasvatusmajand, kus tavaliselt peetakse lihaveiseid või lambaid. Loomi karjatatakse aastaringselt looduslikel rohumaadel, kui erakorralisteks juhtudeks varutakse söödatagavarasid. Kogu toodang läheb müügiks. Ekstensiivne põllumajandus, kuid on ka intensiivse põllumajanduse tunnuseid. • Niisutuspõllundus- päiksepaistelistes piirkondades, et sealsed kultuurtaimede kasvule soodsad tingimused paremini ära kasutada. Võidakse niisutada õhust(vihmutamine), maapinnalt või maa alt(põhjavee taseme tõstmisega). Liigne niisutamine põhjustab mulla sooldumist. • Sõda vee pärast on olnud 1967. aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis
aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C. Kultuurtaimede soojanõudlus: 1)Redis 400C 2)Kartul 900-1500C 3)Porgand 1200-1500C 4)Rukis 1300-1500C 5)Lina 1500-1700C Vegetatsiooni periood-taimede aktiivse kasvamise ja arenemisperiood,mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5C; Eestis 170-180 päeva. Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turg. Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi ammutamine,söe,põlevkibi,turba,uraani jm kaevandamine
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõt...
põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. MILLELE ON PÕLLUMAJANDUS SPETSIALISEERUNUD TAIME VÕI LOOMAKASVATUSELE? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid: Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinmarjakasvataja. Enamarenenud loomakasvatusharud: Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias
kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab põllumajandus riigi kogutoodangust neljandiku, kuid nõuab selleks veekuludest tervelt 90 protsenti. Eestis on järjekord pisut teine: enamuse veest tarbib tööstus (84%), teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne
Merlyn Sagaja 11. Klass Kliima on Saksamaal pehme. Põllumajanduse seisukohalt on kliima keskpärane. Loodustingimused on põllumajanduse arengule soodsad, sest seal on soodne kliima. Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine
väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Egiptus on üks kõige vaesema põllumaaga riik maailmas. Satelliidipilt Joonis 2: Kuvatõmmis Google Earth vaatest Kirjeldus Eelnevat pilti vaadates on näha, et asulaid ja ehitisi on tunduvalt vähem kui maalappe. Teedevõrgustik on üpriski hõre, vähemalt selles konkreetses
Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% 21% 19% 54%
3) Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale (EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad hinnad põllumajandustoodete tarbijatele) ning püüab olla võimalikult keskkonnasäästlik. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime - või loomakasvatusele? Peamiselt on spetsialiseeritud taimekasvatusele, kuid mingil määral tegeletakse ka loomakasvatusega. 1) Peamised põllukultuurid Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit, suhkrupeeti ning viinamarja. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme puuvilju. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. 2) Enamarenenud loomakasvatusharud Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal
4 Kaubandus Harjumaa 2 Kaubandus Harjumaa 4 Kaubandus Harjumaa 7 Kaubandus Harjumaa 7 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Tallinn 6 Kaubandus Tallinn 7 Kaubandus Tallinn 2 Kaubandus Tallinn 6 Kaubandus Tallinn 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 4 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn
* Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ? * Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele. 5.Majandus. a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ? * Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele. Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid? * Asundustalud. Milline põllumajandus haru oli peamine? * Loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Mis takistas kiiremat arengut? *Edenemist takistas moodsa tehnika,tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. b)Tööstus. Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ? * Asendati hiigeltehased uute ettevõttete ja terve uue tööstusharudega. Mis tööstusharud arenesid põlevkivi baasil ? * Kütus-ja keemiatööstus. Mida eksporditi ? *Põllumajandus saadused
6) Igal pool Mehhikos ei ole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest 13,7% kogu Mehhiko pindalast on mäestikud ja kõrbed ning lõuna-Mehhikos segab põllumajandusega tegelemist soostumine ja liigniisked mullad madalikel mida tuleb kuivendada. Kui mullad on kuivendatud siis on võimalik seal põllumajandusega tegeleda. Põllumajandusega tegelemist segab ka mulla ärauhtumine vee poolt. 2. 1) 2) Põllumajandus pole mehhiko jaoks väga tähtis. Seda näitab see, et põllu- majanduse osatähtsus rahvastiku hõivastuses on 13,7%. (põllumajanduse ostähtsus riigi SKT-s on 3,7%) 3) Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid. Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuse- viina. 4) Aastal 2000 sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda...
· Kapital · Tööjõud · Turgude kättesaadavus · Valitsuse poliitika Maa kasutus maailmas Euroopas-sega ja laialehelised metsad Austraalia idarannik Aafrika lõunaosa 28% liigne kuivus 23% mineraalainete puudus 22% õhukemuldkate 11% mud põhjused 10% soostumine 6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast,kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st. *31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses,põllumaad on siiski vaid 10%. *Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust,kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust. *Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest,ületoitunud inimesi on pool miljonit. Mis harudeks jaguneb põllumajandus? Taimekasvatus: *Teraviljad:nisu,riis,mais,oder hirss,rukis jt. *Mugulviljad:kartul,bataat,maniokk,jamss jt.
1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika
Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on
5. Troopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11000C ja temperatuur ei lange kunagi alla 0C. Selles vöötmes on maailma suurimad kõrbealad, kus põllumajandusega saab tegeleda üksnes oaasides või põlde kunstlikult niisutades. 6. Lähisekvatoriaalne vööde. Aasta ringi soe. Iseloomulik sademete ebaühtlus. 7. Ekvatoriaalne vööde. Sademeid liiga palju ja mullad on väheviljakad. 3. Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse kõrge toodangu kasv väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahtuvusega, tööjõu ja rohke väetise kasutusega. Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade aru suurendamisega. 4. Põllumajanduspoliitika olemus. Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega.
F Igal pool selles riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega, ilmnähtaval põhjusel piisavalt suure osa katavad kiltmaad ja mäestikud. Sellistes piirkondades, pole kahjuks veel võimalik maad harida. 2. Majanduslikud eeldused A, B Hispaania riigil, endal on piisavalt kapitali, et arendada põllumajandust. Samuti saadakse toetusi Euroopa Liidust (nt. niisutussüsteemide rajamiseks) ja vajadusel võetakse ka laenu Euroopa Liidu pangast. 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning põllumajandusega on hõivatud 5.7% tööealisest elanikkonnast. C, D Valitsuse majanduspoliitika, tegeleb põllumajanduse arenguga. Vajadusel taotletakse abi ka Euroopa Liidust või võetakse laenu Euroopa Liidu pangast. Enam levinud on istandused (enamasti Lõuna-Hispaanias), kus kasvatatakse puuvilju. Põhja- Hispaanias aga lihtsalt suured karjamaad, kus kasvatatakse peamiselt veiseid ja lambaid. 3. Põllumajandus spetsialiseerunud
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all.
mehaanikakool TEENISTUSKÄIK 2004 k.a. AS Remonditehas autoremondi lukssepp Ettevõtte tegevusala: autode remontimine ja värvimine Põhilised tööülesanded: mootorite remont 2002 2004 AS Remonditehas autoremondi lukssepa abiline Ettevõtte tegevusala: autode remontimine ja värvimine Põhilised tööülesanded: mootorite remont 1994 2002 OÜ Põllumajandus keevitaja Ettevõtte tegevusala: teravilja kasvatamine Põhilised tööülesanded: seadmete keevitamine KEELTEOSKUS Vene keel hea kõnes ja kirjas Inglise keel lihtsamate erialaste tekstide mõistmine ARVUTIOSKUS Word, Excel, PowerPoint MUU INFORMATSIOON Sport (suusatamine, ujumine), reisimine B-kategooria (alates 1999) SOOVITAJAD 1. Mari Maasikas, kolleeg, OÜ Põllumajandus 2. Jüri Kask, otsene ülemus, AS Remonditehas
2011 - B- kategooria kursus (koolitajaks oli Leisi Keskkool) 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine (koolitajaks oli firma Karja OÜ) 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) (koolitajaks oli olustvere TMK) Töökogemus 2010 - Lääne prefektuuris abipolitseina töötamine 2012 - Suvel põllumajandus firmas töötamine (Karja OÜ) 2012 - Autoremonditöökojas töötamine (praktika ajal 10 nädalt) 2013 - Suvel põllumajandus firmas töötamine (Karja OÜ, masinate parandamised ja keevitustööd) Täiendav info Arvutioskus Hea tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – kesktase saksa keel – algtase
Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei hävita looduslikke liike. Inimtegevus on istutanud
· Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne
tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, sest kogu aasta jooksul seal on väga soe temperatuur, mullad on viljakad, mille tõttu võib kasvatada nii juurvilju -kui ka puuvilju. 8) 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP’st ning seal töötas 5,7%’le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.( eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse). Põllumajanduse kogutoodangust umbes poolemoodustad puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. 9) Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse
Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad. Loodust reostaval intensiivpõllumajandusel on kriips peal, sest GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata, usuvad paljud GMO pooldajad. Geenitehnoloogia ja dotatsioonid 6 Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliimavöötmes ei ole võimalik ilma
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-kasutatava maa jaotumine otstarbe järgi.
loom), kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Tänu sellele püsiks meie nähtud vaev hoida loodust puhtana ka edasi. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks.
Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainet...
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA • SAMAS KA KULD NING KÖÖGIVILJAD KESKKONNAPROBEELMID • AASTAKS 2...
Kasutus Usa, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt
mullahorisont omandab heleda Rohttaimedes mustikas, ehitus ja värvuse. leseleht jne. paperipuitu. Sega- ja Sega ja lehtmetsade vööndis on Pruunmullad on võrdlemisi Sega ja lehtmetsade Valitsevad laialehelised Põllumajandus lehtmets jaanuari keskmine temperatuur -5 tüseda huumushorisondiga, sest tüüpilised imetajad on rebane, lehtpuud. Põhjapoolsetele kartul, nisu, mais, kuni +5 kraadi, juuli keskmine +15 igal aastal kõduneb maapinnal mäger, jänes, hirv, metskits, metsadele on iseloomulikud suhkrupeet ja palju kuni +25. Sademeid langeb aastas hulgaliselt langenud puulehti. metssiga, mägikits ja nirk
kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad a) Stepp- kulgeb Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliast ning Hiinasse. Preeria- Põhaja-Ameerikas. Pusta- Ungaris, Doonau ääres, nenede kliimavöötmeks on parasvööde ming muldadest esinevad mustmullad. Taimedest habehein, piisonirohi, loomadest puuma, piison, kiott. Inimtegevus on põllumajandus. Probleemid taifuun, mussoon Taifuun-troopiline tsüklon, Aasia idarannikul esinev keeristorm. Mussoon-püsiv tuultesüsteem mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas. (eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone) 5. Poolkõrbed ja kõrbed a) Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes. Esinevad savi-, lössi-, kivi-, soola-ja liivamullad. Taimedest aloe,
probleemi. Viimased aastad on aga näidanud, et sademete hulk väheneb ja seega probleem süveneb. Põual on oluline mõju ka Iraani majandusele nimelt on ligi 1/3 Iraani majandusest põllumajandus, ka on see suurim vee tarbija ja enim mõjutatud põudadest. Ligi kaudu 37 miljonit (ehk 50% tänapäeva Iraani elanikest) on põudadest tekitatud vee puudusest mõjutatud. Suurim mõju on põudadel just maapiirkondades, kus magevee hankimiseks kasutatakse põhjaveel baseeruvaid kaevusi. Põllumajandus on ka Iraani suurim puhta vee tarbija, mida üritatakse vähendada nii riigi siseselt kui ka ülemaailmse abi tasemel (92,8% vett tarbiti põllumajandus sektoris,vaid 1,2% tööstuses 2001 aasta andmetel). Lisaks saagi kaotamisele on põuad ka üks linnastumise mootoriks põudade tõttu ei suudeta maal tööhõivet tagada ja seega kolivad inimesed keskustesse, mis toob aga seal esile probleemi nende puhta veega varustamisel. Valitsuse põhilised sammud veepoliitika ohjamisel on suund
Kartulimardikas on hea näide võõrliikide sissetungist põhjustatud saastus ehk kahju keskkonnale. Lisaks on saastumise all toodud välja artikkel, mis on teemal agronoomia. Põllumajanduses on kindlad piirangud ja regulatsioonid, mis piiravad erinevate väätiste, lisaainete ja mürkide kasutamist. Põllumajanduses on võimalik kõikide lisaainete koguste välja arvutada ja tänapäevane infühiskonna areng on selle arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia. Kasutatud materjal http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonn ale.html MULLATEADUS JA MAAVILJELUS uurimustöö: AGRONOOMIA 2013 JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. KARTULIMARDIKA (LEPTINOTARSA DECEMLINEATA SAY) POPULATSIOONI
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid)
ja viinamarju · Piimakarjakasvatus on Sveitsi traditsiooniline põllumajandusharu · Lopsaka rohukattega nõlvadel karjatatakse veiseid, lambaid ja kitsi MAJANDUS · Tähtis majandusharu on rahandusteenused · Investoreid meelitavad Liechtensteini liberaalsed pangandusseadused ja stabiilne poliitiline olukord · Märkimisväärset tulu annavad intensiivne põllumajandus, kiiresti arenev töötlev tööstus ja turism · Postmarkidest laekub 10% riigi aastatuludest · Sveitsi majandusbilanss on tavapäraselt negatiivne · Maksebilanss tasakaalustatakse tulude varal, mida toovad riiki igal aastal üle 11 miljoni turisti, teisalt ka rahvusvahelise raharingluse abil · Sveits on maailma kõige tihedam pangavõrgustik · Rahaasutustes töötab kümnendik tööjõust · Range pangasaladuse järgimine ja stabiilsed ühiskondlikud olud on
Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juuni 2012) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² Usk: katolik ja kristlus MAJANDUS SKP jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse SEKTOR OSAKAAL SEKTOR OSAKAAL Teenindus 62,5% Põllumajandus 4,5% Tööstus 34,7% Tööstus 32,1% Põllumajandus 2,8% Teenindus 63,4% MAJANDUS Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2% kütused ja elekter 1,6%. MAJANDUS Ungari tähtsaimad impordiartiklid on: masinad ja varuosad 50% kütused ja elekter 11% toidukaubad toormaterjalid.
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed
· põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele · maareform · Vabadussõjas osalenutele anti maad, hiljem teistele soovijatele · kiire majandustõus · arenes tööstus · põlevkivi tootmine · uued töökohad(ehitus) · inflatsioon · tollide tõstmine · tööpuudus · põllumajandus EU turule · uus majanduspoliitika · valitsus sekkus majanduse suunamisse · esikohal põllumajandus · toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust ja toorainet · panga- ja rahareform 2.PERIOOD ('20 teine pool) · majanduslik tõus · põllumajandus-tööstustoodang · kasvas eksport · tõusis elatustase · uued investeeringud · EE majandus integreerus EU majandusele 3.PERIOOD (Suur majanduskriis 1930-1934)
tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2009) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,6% Põllumajandus 4% Tööstus 21,9% Tööstus 28% Teenindus 76,5% Teenindus 68% Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne
ohud: keskmine temp. tõusebaurumine suurenebrohkem sademeid kliima muutub niiskemaks jäämassid sulavad kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla lahendused: toimub saastekvootidega kauplemine uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama kliima soojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus põhjused: energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest merevee tase tõuseb, Antarktika jää sulab ruttu, üleujutused, tormid nakkushaigused levivad kiiremini lahendused: 1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2. kohandada vanu tehnoloogiaid 3. üritada kohaneda kliima soojenemisega
PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatööta...
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline...
põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
