poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. · o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi MuinasEesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid)
põlisrahvastikku. See võib viia mujalttulnute assimileerimisele, täielikule kultuurilisele ühtesulamisele põlisrahvastikuga. Kuid kui tulnukaid on suhteliselt palju, ei suuda põlisrahvastik neid assimileerida. Ent normaalsete vahekordade hoidmiseks nende ja põlisrahvastiku vahel piisab ka ainult integreerumisest e. lõimumisest. Sel juhul tulnukad säilitavad oma keele ja kultuuri, kuid õpivad suhtlemiseks vajalikul tasemel selgeks põlisrahva keele ja kohandavad oma kombed, suhtlemisviisid ja tegutsemise selliseks, et see ei häiriks põlisrahvastikku. Integratsiooni tulemusena tekib tavaliselt uus etniline grupp, mis jääb erinevaks põlisrahvast, aga on ka erinev rahvast, mille hulgast tulnukad pärinevad. Tulnukad võivad muidugi keelduda isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid, kuhu põliselanikel asja pole.
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust
vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel
Ühtlasi said eurooplased teada, et on olemas Vaikne ookean. Nüüd osati ka maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata. Uus Maailm avas eurooplastele uusi võimalusi. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas sinna üha rohkem rikkuse- ja seikluseotsijaid ehk konkistadoore purjetama. Lühikese ajaga alistasid nad enamiku Kariibi mere saartest ja kinnitasid kanda ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mis olid maadeavastuste tagajärgedeks Ameerikale? Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik(rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse.
käsitlusele sintoismi keskuse Ise mungad kirjutasid raamatu ,,Shinto viis osa". 14. sajandi keksel tekkis Kyoto ümbruses klassikaline teater no-teater, kus maskidega näitlejad esitasid muusikalist tantsudraamat. No-trupid tegid turneesid mööda maad. 8 ETIOOPIA Etioopia oli asustatud juba vanemas paleoliitikumis. VI aastatuhandel eKr tungisid Nuubia aladelt Etioopiasse, samas tõrjudes välja sealse põlisrahva, kusiidid tänapäeva etiooplaste esivanemad. I aastatuhandel eKr toimus Lõuna-Araabiast Saaba kuningriigialadelt pärit semiidi hõimude immigratsioon, mis tõi Etiooopiasse isalmimeelse araabia kultuuri elemente keel, kiri, ehituskunst jm. Legendi järgi põlvnes Etioopia valitsejadünastia kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I, kes oli võimul 1930- 1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks.
Mõlemad okupatsioonivõimud viisid läbi sund mobilatsiooni, nendelt aladelt, mis on okupeeritud, pole lubatud värvata mehi oma sõjaväkki. Mõlemad surusid peale oma ideolooogiaid. Mõlemale poole olid omased repressioonid, erinevad vangistamised, mahalakmised. Saksa puhul veel eraldi juutide hävitamine- holokaust. Olid ka mõningad erinevused: nsvl okup ajal viidi läbi maareform, sakslaste ajal tühistati, aga maatagastamiseni ei jõutud. Nsvl okupatsiooni ajal toimus põlisrahva massiküüditamine, aga saksa ajal sellist ei toimunud, kui nsvl ajal oli talurahva teadlik väljakurnamine, siis saksa okupatsiooni ajal anti talupoegadele abi majanduse taastamiseks, sest siis talupoeg suudab rohkem toota ja saksa riiki varustada. Kui nsvl okup ajal hakkasid kehtima nsvl seadused, siis saksa ajal pandi kehtima vanad eesti seadused, muidugi riigikogu ega presidenti vms polnud. Elatustase väga tugevalt mõne okupatsiooni ajal langes.
asjade justiitskolleegium ning Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Omavalitsus säilis ka linnadel. Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus - raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva - eestlaste - õiguste allasurumise hinnaga. Omavalitsuse kõrgem ladvik - maanõunikud ja raehärrad - polnud valitavad, vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva
Ja oleks väär väita, nagu poleks poliitikutel nende foobiate võimendamisel ja ärakasutamisel edu olnud. Arvan, et muulased ei vihka Eesti riiki. Usun, et nad armastavad Eestimaad. Eesti on nende kodu. Kuid oleks pentsik, kui selles kodus, kus neile erilist sõnaõigust pole jäetud ja kus "peremeesrahvas" talitab "nende teiste" arvamisest hoolimata, leviks issanda imena üksteisemõistmise vaim. Ega seda vaimu olegi neile riigi valitsejate ja põlisrahva poolt ette nähtud. Vihkamine on Eestis aga selgelt olemas. Eestlased ei salli venelasi. Venelastele ei meeldi eestlased. Seda sallimatust salata ei saa. Pärast esmast ehmatust hakkas kostma nõrgukesi hääli, mis imestusega küsisid: milles küll said olla niisuguse mässu juured? Leiti, et häda olevat selles, et venekeelne elanikkond elab Venemaa meedia mõjuväljas, kuna eestikeelset meediat keelebarjääri tõttu ei tarbita. Oli see vast avastus!
Selleks osalisriigid: a) ergutavad massiteabevahendeid levitama lapsele sotsiaalselt ja kultuuriliselt kasulikku informatsiooni ja materjali kooskõlas artikli 29 vaimuga; b) ergutavad rahvusvahelist koostööd mitmesugustest kultuurilistest, rahvuslikest ja rahvusvahelistest allikatest pärineva informatsiooni ja materjali tootmisel, vahetamisel ja levitamisel; c) ergutavad lasteraamatute väljaandmist ja levitamist; d) ergutavad massiteabevahendeid eriliselt arvestama vähemusrahvuse või põlisrahva hulka kuuluvate laste keelelisi vajadusi; e) ergutavad vastavate põhisuundade arendamist kaitsmaks last tema heaolu kahjustava informatsiooni ja materjali eest, pidades silmas artiklite 13 ja 18 tingimusi. Artikkel 18 1. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või
Selleks osalisriigid: a) ergutavad massiteabevahendeid levitama lapsele sotsiaalselt ja kultuuriliselt kasulikku informatsiooni ja materjali kooskõlas artikli 29 vaimuga; b) ergutavad rahvusvahelist koostööd mitmesugustest kultuurilistest, rahvuslikest ja rahvusvahelistest allikatest pärineva informatsiooni ja materjali tootmisel, vahetamisel ja levitamisel; c) ergutavad lasteraamatute väljaandmist ja levitamist; d) ergutavad massiteabevahendeid eriliselt arvestama vähemusrahvuse või põlisrahva hulka kuuluvate laste keelelisi vajadusi; e) ergutavad vastavate põhisuundade arendamist kaitsmaks last tema heaolu kahjustava informatsiooni ja materjali eest, pidades silmas artiklite 13 ja 18 tingimusi. Artikkel 18 1. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
14-15. sajandil oli Harjus-Virus mõisate keskmiseks suuruseks 12 adramaad, talu tavaline suurus oli üks adramaa. Adramaaks loeti ala, mida talupere suutis harida ühe hobuse ja adraga. Mõisnike kui läänimeeste maid haris talupoeg oma veoloomade ja riistadega. Suuremad linnused ehitati kindlusteks, mille ümber kujunesid linnad ( Tallinn, Tartu, Viljandi jt ). Nende kõrval ehitati Kesk-Euroopa eeskujul tihe võrk kohalikke losse, kaitseks nii põlisrahva eest kui ka teiste maahärrade ja suurnike võimu-ja vallutusihade vastu. Nende ehitamist juhtisid enamikus välismaised meistrid, kuid tegelik töö oli maarahva õlgadel, mis oli üks raskemaid talle pandud kohustusi. Talurahva olukord Nagu muistsel iseseisvusajal, jagunes ka keskaegne eesti talupoegkond mitmeks kihiks. Saksa-Taani valitsusaja alguses esines eestlasi ka läänimeestena, seega võõra aadliga võrdsel tasemel.
Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides. Ordu väed löövad eestlasi mandril. 24. juulil puhkeb ülestõus Saaremaal, kus see suruti maha alles 1345 aasta alul. Tulemused: põlisrahva pärisorjastamine ja mitmeid aastaid tehti Põhja-Eestis karistusretkesid. Pärisorjastamise tingis ka tööjõu puudus, kui Euroopas suurenes vajadus vilja järele ja siin hakati põlde suurendama. Algas põgenemine linnadesse, kus oli võimalik saada peale aastast varjamist vabaks. 1410 saab Ordu Grünwaldi lahingus leedulastelt lüüa, millest algab ordu allakäik.
Vaeste eestlastest koolipoiste hooldamine oli vähenenud ning poiste finantseerimine linna huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621. aastaks oli vaeste koolipoiste institutsioon Oleviste ja Niguliste kihelkonna juures likvideeritud ning tema ülesanded pandud jumalalaeka peale. Vaeste koolipoiste institutsiooni tegevus on eriline nähtus Tallinna vanemas kooliajaloos. Esmakordselt võimaldati haridus korraga suuremale hulgale põlisrahva esindajatele, olgugi kirikupoliitilistel eesmärkidel. Koolitatud eesti poisid omandasid ajastu täisväärtuslikud humanistlikud teadmised. Institutsiooni tegevus tõi teatud eeldused eesti keele arengule. 4 Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul L. Arbusow ,,Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel." Vana-Liivimaal puudus poliitiline jõud, kes oleks luteri kiriku ainukehtivaks muutnud.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Baltisaksa aadli piiramatu võim kohalikes küsimustes sai teostatud vaid põlisrahva allasurumisega. Teisalt aitas Balti erikord säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu Venemaa sisekubermanguga võrreldes. Pilet nr.3 Eestlaste kristianiseerimine Ristisõdade põhjused ja eellugu: 1140. aastatel hoogutaid saksi jaaanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal toimus ristisõda
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
· Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis · Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil Maausk · Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti
aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga.
sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud.
Filmitehnoloogia arenedes hakati varsti tegema ka mängufilme, rääkisid põliselanike elust kaugetes ja põnevates paikades. W. S. Dyke ja 7 Robert Flaherty tegid koos filmi ,,White Shadows in the South Seas" 1928. Erinevad arvamused, mida peaks täpselt filmima ja kuidas tegema. Film räägib arstist, kes elab ühel Polüneesia saarel ja on sunnitud nägema pealt, kuidas valge tsivilisatsioon põlisrahva traditsioone ja heaolu murendab. Arvatakse, et filmi teema oli juba selline, miks need kaks meest ei suutnud seda filmi koos lõpuni teha. Flatherty on varem üritanud tuua põliselanikest välja positiivset ja ei ole tahtnud käsitleda seda, kuidas need kultuurid manduvad, eelkõige kolonialismi survel. Flathery üritas maalida oma filmidest romantilise pildi. Film ,,Eskimo" (1933), mille tegi W. S. Dyke näitab jälle inimliku tragöödia tulemust. On arvatud, et need
Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse
Kogudusekirikute rajamise kohta maapiirkondades on andmed puudulikud, küll aga mainitakse juba 13. sajandi esimesel poolel kirikukihelkondi, mis algul langesid territoriaalselt ligikaudu kokku vallutuseelsete muinaskihelkondadega. Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud kokkupõrgeteks, seda iseäranis ordu ja Riia linna vahel, siis 15. sajandit võib pidada Liivimaa konsolideerumise ning seisustevaheliste reguleerimise ajaks. Põlisrahva poliitiline tähtsus nõrgenes üha enam ja enam. Liivimaa maapäevi -- ordumeistri ja ordukäsknike (ordulinnuste foogtid ja komtuurid ning teised orduametnikud), piiskoppide ja teiste kõrgvaimulike ning Tallinna, Tartu ja Riia linnade esindajate omavahelisi nõupidamisi, millel arutati kogu maad puudutavaid poliitilisi, majandus- ja kirikuelu küsimusi -- hakati järjekindlamalt pidama alates 15. sajandi 20.30. aastatest. Jüriöö ülestõus
23 põllumajandus- ja keskonnaalaseid projektid. Kõige rohkem on selliseid projekte koolides, alates lihtsatest külakoolidest ning lõpetades suurte keskkoolide ning isegi mõnede ülikoolidega. Muide, kaugeltki mitte kõik haridusalased projektid ei hõlma lapsi. Näiteks Indias Indore'is asuv Barli Maanaiste Arengu Instituut õpetab põlisrahva hulgast ja maapiirkondadest pärit naistele nii kirjaoskust kui ka kutse- ja organiseerimisoskusi ning jagab teadmisi hügieenist, tervishoiust ja nende kogukondi puudutavatest keskkonnaküsimustest. 1992. aastal valiti asutus ÜRO Keskkonnaprogrammi maailma 500 parima üksikisikute ja organisatsioonide keskkonnaalase ettevõtmise hulka, lisati 1994. aastal ÜRO andmebaasi INNOV kui üks 81-st arengumaade edukast põhiharidusprojektist ja tunnistati 2000
19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi. Kaubandus arenes eriti sadamalinnades. Hakati eeskuju võtma saksakommetest häbenedes oma rahvust- neid kutsuti kadakasakslasteks. Hakati kasutama petrooliumlampe ja pastlad asendati saabastega, ning rahvariided asendati vabrikukaubaga. Vaimuelu eestis 19saj I poolel Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid.
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks.
Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades. Toimus talupoegade lõplik pärisorjastamine protestantismi õigustusel. Protestantliku hariduse levitamise eesmärgil ja usalduslike ametnike saamiseks rajati gümnaasiume Tartus ja Tallinnas. Talupoegadel oli õigus astuda ülikool, kuid see oli tegelikult võimatu eelhariduse puudumise ja pärisorjuse tõttu. Vajadus vaimuliku kirjanduse järele oli üheks motiiviks kohalike trükikodade
Surnud – esiisade ja jumalate vahendajad Šamaani surm – ajastu vahetumine Matusepaik on selline, mida ei korrastata, et kui puust rist laguneb, siis võib sinna uuesti peale matta, sest hing on lahkunud. Uuspaganlus Eestis ja Lätis Taaselustamine algas 19.sajandil. usuliikumine 20. Sajandil. Maausk 13 Jälgivad põlisrahva vaimset pärandit. Maailma puuks on arusaam keskkonnast ja keskkonna rollist. Kuidas tegutseda, et loodusel oleks hea. Hästi rahvuse ja pärimuse keskne, aga on ka tänapäevase rohelise vaatepilti. Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole kirjalikku püha teksti, millest lähtuda. Saab rääkida kuni kolmest liidrist.
Aastail 19451950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde- Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 00030 000 uut tulijat ja 15 00020 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes negatiivsed: näiteks paranesid kohe pärast sõda oluliselt tervishoiutingimused, mis tõi kaasa väikelaste suremuse languse ja keskmise eluea tõusu. Ka täienesid tänu internaatkoolide võrgu loomisele oluliselt maanoorte õppimisvõimalused. Vastupanuliikumine. 1949.a märtsiküüditamine ja sundkollektiviseerimine
aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasemate keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatega jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada “tsaari usu” vastuvõtmisel “hingemaad” ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
On olemas mitmeid vahendeid leevendamaks rahvastiku vananemise mõju ühiskonnale. Kahjuks pole praegusel ajal siiski võimalik kõrvaldada probleemi ennast so rahvastiku vananemist. Üks võimalus probleemi lahendamiseks on näiteks tööjõu suurema sissevoolu võimaldamine. N Nõnda oleks riigis rohkem töötajaid, seega ka rohkem maksumaksjaid ja ülalpeetavate arvu liiga suureks paisumist pole karta. Samas võib selline lahendus viia aga immigrantide arvu suurenemisele, kuni see ületab põlisrahva arvu. Seega võib selline kurss viia rahva kadumisele ning asendumisele sisserännanutega. Teine võimalus, mida on mitmel pool Euroopas kasutatud ning mida ka Eesti sisse viiakse, on riiklike pensionide osa järk-järguline vähendamine, asendades need isiklike kogumispensionitega. Nõnda investeerib igaüks juba töötades oma vanaduspõlve ning tema pensionit ei ohusta tööjõu arvu langus riigis. Samas
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
Jugasid on üksikobjektina kaitse all neli: Jägala, Keila, ja allikaid, mis aitavad kanda meie kui põlisrahva ja Tõrvajõe juga ning Treppoja. mälu, pärimusi, loodushoidlikke väärtushinnanguid K
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Pärast sõda olid eestlased ungarlastega osa nn. sotsialismileerist, samas suutis Soome säilitada turumajanduse ja demokraatliku riigikorralduse. Saamid elavad nelja riigi territooriumil ning on alles viimasel ajal suutnud hakata taastama rahvusühtsust. Läänepoolsed (Norras, Rootsis ja Soomes elavad) saamid on olnud edukad võitluses oma õiguste eest. Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus. S-u kõnelejad ei ela kõik oma põlistel elualadel, on kogukondi ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujal. Tänapäeval elavad enamus s-u rahvaid Venemaa aladel: Venemaa s-u keelte kõnelejatel on keel kasutusel suhtlemiseks eraelus ning suulises kõnes, kuna mujal on vajalik vene keele kasutamine. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses.
1. MUTUALISM KUI HÄDAVAJALIK KOHASTUMUS - Seotud evolutsiooniga nt: meemäger. Võib sandistada kariloomi. Ründab isaste põllumajandusloomade munandeid ja sööb ära ning jätab looma surema. On sõber meenäitajaga (lind). Mõlemaid huvitavad mesilased. Meemäger tahab vastseid ja mett kuid ei leia taru üles, meenäitaja aga tahab vaha kuid ei saa üksi mesilaste vastu. Nii leiabki lind pesa, mäger kisub pesa alla ja mõlemad saavad oma osa. nt: Mosambiigis koostöö põlisrahva ja delfiinide vahel. Põlisrahvale on põhiline kalapüük, milleks peaks minema ookeani. Kari delfiine ajab aga kalad madalasse vette, kus inimesed võrguga ootavad. Pool saavad inimesed, pool delfiinid. nt: Akaatsiad ja sipelgad. Igal akaatsial on oma sipelgas, kes elab akaatsias, akaatsia kasvatab sipelgatele spetsiaalse organi, pesa. Lisaks kasvatab akaatsia suhkrurikkad väljakasvud, mis on sipelgatele toiduks. Akaatsiatele on sipelgad aga kaitse putukate ja rohusööjate vastu. Lisaks
Paluti osutada kaasabi Eestimaa kubermangu jaotamiseks. Liivimaakohuses oli absoluutne enamus, vastu võeti samad otsused ehk paluti okupatsiooni jätkamiseks ja liivimaakubermangu jaotamisest. Otsused langetati suures üksmeeles. Eestimaa ja liivimaakubermangust taheti luua Balti riigid ehk siis Maariigi. Oodati Berliini ametliku reaktsiooni oma heakskiidu soovile, kuid see hakkas venima. Leiti, et rüütelkonnad on nii ajast maha jäänud, et neil pole õigust võtta vastu selliseid otsuseid põlisrahva suhtes. Loobuti maariigi loomisest, otsustusvõime läks Saksamaale. Baltisakslane pole huvitatud Preisimaa uniooni loomisest. 20. septembril 1918, kirjutas keiser Wilhelm alla dokumendile, millest lubati luua Balti maariiki, kuid keiserlik dokument saabus kuu aega hiljem Riigas. Kutsutakse Meckenburgi hertsog, kuni tema saabumiseni valiti ametisse Baltimaade regent nõukogu, kuhu kuulusid baltisakslased, eestlased ja lätlased. Juhiks
418 641). 1989. aasta andmeil oli samal territooriumil 336309 sürja- ja 147269 permikomi. Mõlema komide haru arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks Venemaad vaevav demograafiline kriis ning jätkuv venestumine. 2002. aasta andmeil elas oma autonoomses piirkonnas 87,4% sürjakomisid ning 64,1% permikomisid. Sürjakomid moodustasid 25,2% omanimelise ANSV elanikkonnast, permikomid aga olid oma autonoomses ringkonnas enamuses (59% elanikest). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on põlisrahva osakaal Komi Vabariigis pisut kasvanud, sest seoses madalseisuga paljudel tööstusaladel on osa sissesõitnud venekeelsest tööjõust taas lahkunud. Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, neile lisanduvad ukrainlased ja valgevenelased. Linnades, eriti alates 1930. aastatest rajatud põhjapoolsetes tööstuslinnades (Vorkuta, Inta, Petsora, Uhta) domineerib venekeelne elanikkond
erinevad. Samas leidub esitatavates nõuetes ka sarnasusi. Nii näiteks tuleb osata selle riigi keelt, tunda tema ajalugu ja kultuuri, elada seal alaliselt teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta. Kõik need tingimused kehtestatakse selleks, et uued kodanikud suudaksid aktiivselt lülituda riigi ellu. Mõistmata kohalikku keelt, seadusi ja kombeid, on inimesel keeruline ühiskonda sulanduda. Väikeriigid, kes muretsevad oma põlisrahva püsimajäämise pärast kehtestavad mõnikord iga-aastase naturalisatsioonikvoodi või ei võta kodakondsustaotlusi üldse vastu. Naturalisatsiooni korras saab mõnes riigis kodakondsust omandada ka kodanikuga abiellumise teel (Eesti kodakondsusseadus seda ette ei näe). Kodakondsust võib saada ka riigile osutatud eriliste teenete eest. Kodakondsuseksamite tegemist sellel juhul ei nõuta. Kõik kodanikud on võrdsed olenemata kodakondsuse omandamise viisist. Ühtki kodanikku ei
Samas leidub esitatavates nõuetes ka sarnasusi. Nii näiteks tuleb osata selle riigi keelt, tunda tema ajalugu ja kultuuri, elada seal alaliselt teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta. Kõik need tingimused kehtestatakse selleks, et uued kodanikud suudaksid aktiivselt lülituda riigi ellu. Mõistmata kohalikku keelt, seadusi ja kombeid, on inimesel keeruline ühiskonda sulanduda. Väikeriigid, kes muretsevad oma põlisrahva püsimajäämise pärast kehtestavad mõnikord iga-aastase naturalisatsioonikvoodi või ei võta kodakondsustaotlusi üldse vastu. Naturalisatsiooni korras saab mõnes riigis kodakondsust omandada ka kodanikuga abiellumise teel (Eesti kodakondsusseadus seda ette ei näe). Kodakondsust võib saada ka riigile osutatud eriliste teenete eest. Kodakondsuseksamite tegemist sellel juhul ei nõuta. Kõik kodanikud on võrdsed olenemata kodakondsuse omandamise viisist. Ühtki kodanikku ei tohi
Eriti teravalt tegid seda Laiuse pastor H. J. v. Jannau, Torma pastor J. G. Eisen, Tartu justiitsbürgermeister ja ajaloolane Fr. K. Gadebusch, Põltsamaa pastor A. W. Hupel, publitsist J. Chr. Petri ning publitsist ja kirjanik G. H. Merkel. Nende algatatud ratsionalistlikku suunda jätkasid 19. Sajandi algul Lüganuse, Viru-Nigula ja Äksi pastor Otto Wilhelm Masing ning Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter. Muutused toimusid ka Eesti põlisrahva õiguslikus seisundis: 19. Aastasaja teisel kümnendil kaotati pärisorjus – Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal. Selle vormiliseks läbiviijaks oli Venemaa keiser Aleksander I, hüüdnimega vabastaja. Mõisnike majanduslik ülevõim jäi aga piiramatuks. Maad kuulutati mõisnike omandiks ning selle kasutamise eest pidi talupoeg mõisa põllul tööd tegema. Pärisorjus asendus teoorjusega. Ometi tasandas reform oma puudustele vaatamata teed eesti rahvuskultuuri kujunemisele
hävitasid linna, väidetavalt Pythagorase õhutusel. Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav) tõusis Krotoni alamrahvas pütagoorlaste oligarhia vastu üles, kihutas valitsejad minema ja kehtestas senisega võrreldes demokraatlikuma riigikorra. Sybarise hävingu järel jäi suurimaks linnaks Itaalia lõunarannikul spartalaste koloonia Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat). Itaalia lääneranniku kreeka linnade seas oli tähtsaim Kyme (lad k Cumae). Kyme türann Aristagoras oli 6. 5. sajandi vahetusel tihedates sidemetes etruskide ja latiinidega ning etendas olulist rolli Rooma kuningavõimu kukutamisega seotud sündmustes. Sitsiilias, kus kreeklasid jagasid saart selle lääneosas kindlustunud foiniiklaste ja
unistuse. Mõisamaade jagamise otsus 1919. aasta kevadel peeti ägedaid kait- oli oodatud ja arusaadav. Samal ajal selahinguid, eriti lõunarindel. Mur- sundis see sõdureid soovima sõja lõp- ranguks eestlaste lahingumoraali suu- pu, et lõpuks oma põldu harida. rendamisel oli Asutava Kogu valimine Vene revolutsiooni tõttu Eestisse taga- ja selle vastu võetud maareformi sea- nenud nn valgekaartlased organisee- dus, mis täitis põlisrahva oma maa risid lääneriikide ja Eesti abiga oma armee (Põhjakorpus, hiljem Loodear- mee kindralite Aleksandr Rodzjanko ja Nikolai Judenitsi juhtimisel). Suur- riikide survel pidi Eesti nii mais-juu- nis kui ka oktoobris 1919 osa võtma
majandamises (põllumeeste seltsid). Olulist rolli mängisid ka baltisakslastest estofiilid (Rosenplänteri keeleajakiri ,,Beiträge ..." ("Lisandusi eesti keele täpsemaks tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja 1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland" ("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja võimalik saksastamine). Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid
Näiteks spordiga seotud kujundid Sellisel juhul peab klient kaaluma alternatiive ettevõtjale omasest vaatenurgast - võivad mõne inimese puhul olla asjakohased, teise puhul aga mitte. Tähtis on töötada milliseid võimalusi ta kasutada saab? Klient ei pea tingimata valima ettevõtlust, kuid välja kujundid, mis sobivad antud inimese elu konteksti. Hiljuti nõustasin ma ühte võib olla kasulik lihtsalt vaadata karjääri planeerimisele ettevõtja pilguga. põlisrahva esindajast noort üliõpilast, kes kaalus erinevaid õppimis- ja karjääri- võimalusi. Ta oli väga andekas ja soovis edasi liikuda. Teisalt tunnetas ta teatavat Poehnell, Amundson ja McCormick (2006) ütlevad veel, et oma oskuste ja isiku- juhtimiskohustust oma reservaadi inimeste ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
