tagasi; eestlaste algatusel loodi Eesri Rahva Ühisabi REPRESSIOONID JA GENOTSIID REPRESSIOONID JA GENOTSIID riigist saadeti välja mittesobilik element; riigist oli plaanis välja saata rassiliselt repressioonid suunatud enamikus põlisrahva mitteväärtuslikud (juudid, mustlased, vastu; eestlased); hukati või küüditati üle 10 000 eestlase; repressioonid olid suunatud ülalnimetute vastupanu metsavendade näol. vastu; hukati 7800 Eesti elanikku;
Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu (katoliiklus) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj. kannavad eestlased kristlikke nimesid. Esivanemate hingede austamine jäi. Jumalateenistused olid kirikutes ladinakeelsed ja seega suuremale osale rahvast arusaamatud. LINNAD JA KAUBANDUS (Eesti ajalugu I lk. 75-79)
Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse
oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid?
Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Saarmaa oli 5 aastat vaba ( 1236-1241) Saaremaal õnnestub vabaks jääda läbi lepingute ning ütleb, et läheb appi, kui vaja on. Eestis oli kaks eradli maailma- vallutajate ja allutajate riik. Eestlasi linnustesse elama ei võetud, siis jäid kloostrid jms eestlastelt eraldatuks. Eestlased üritasid vabaks saada Põlisrahva õigluslik olukord halveneb Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine
1704.aastal, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa. Venemaal toimunud revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal kuulutati Eesti jälle Nõukogude Liidu osaks. 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks. Kultuur Ida-Virumaa kultuurielu on väga huvitav, kõrvuti põlisrahva, eestlaste rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega, tegutsevad siin ka arvukad vähemusrahvuste kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tsuvasside laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862. aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI
See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis tõi kaasa põhjalikke muudatusi lauseõpetuses. Kirjakeele ja kõnekeele kujude lahknemine oli suuresti hõlbustatud igasuguse massmeedia puuduse tõttu sellel perioodil nagu ka üldise hariduse puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru. Samal ajal, kui kirjakeel säilitas originaalse ladina keele nimetuse, peeti suulist väljendusviisi mitmete poolt lihtrahvalikuks ladina keeleks (nõnda rõhutades slängikallakut, siiski sellist terminit kasutatakse tihitpeale kitsamas mõistes, et määrata lääne keeledialekte). Lingua Romana Rustica ehk maarahva
ning see, et Tartu ülikool oli 1710. aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama. Eestlaste laiemaid hulki aga puudutasid kõige sügavamalt 18. Sajandi filantroopilised ja pietistlikud usuvoolud, eriti vennastekoguduse liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda vastandamine ametlikule kirikule, iga inimese väärikuse ja õppimisvõime tunnustamine, kõlbluse ja sisemise vagaduse rõhutamine, aga ka altpoolt võrsuva usulise liikumise toetamine äratas põlisrahva siirast poolehoidu. Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
määratu kindralkubernerid. Valitsusohjad jäid enamjaolt kahe valitsusmõisniku kätte. Koostati rpptelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid (kaitses siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest). Omavalitsus säilis linnadel. Poliitilisi õigusi omasid üksnes linnakodanikud(kodanikuõigust jagas raad). Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda üksnes siinse põlisrahva õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedaid sidemeid Lääne- Euroopaga. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus (põhiosa sissetulekust). Peamisek väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Nuumati härgi, keda viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. võeti vastu otsus, et tõsta venestamise kiirendamiseks. Otsuses nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks saadi nõukogude rahva loomine. Kiirendati sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahva osatähtsus 1980. aastate lõpul. (Est 63%). Uue venestamiskampaania algas aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääneriikide MRP salaprotokollide tühistamist.1980- aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu. Suur hulk noori arreteeriti. Nõukogude võimus vastasid
................................................ *Linnadest oli suurim eestlaste % Tõrvas (98,3%) ja väikseim Paldiskis (2,4 %); Narvas ja Sillamäel 4,2- 4,5% *Maakonniti on suurim eestlaste % Hiiumaal (96%), väikseim Ida-Virumaal (20% (40%)). Eestis on esindatud ~120 rahvust. Eestlasi elab väljaspool Eestit 300 000 – 700 000. *nimeta ajavahemikus 1934-1959 a. toimunud kaks märgatavat muutust: - - *milliseid muutusi on täheldada ajavahemikus 1997- 2008 - - Põlisrahva osakaal Euroopa riikides: *üle 90% : Island, Norra, Taani, Austria,Poola *80-90% : Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Ungari, Itaalia, Holland *60-75%: Hispaania, Tśehhi, Ukraina, Śveits, *50-60%: Läti, Belgia, Bosnia-Hertsogoviina, 1.5. Keelkond ja sugulaskeeled *üle miljoni inimesega sugulasrahvad *hõimupäevad 2
Aastail 19451950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde-Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 00030 000 uut tulijat ja 15 00020 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Nõnda taheti luua uus venekeelne nõukogude rahvus. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes negatiivsed: näiteks paranesid kohe pärast sõda oluliselt tervishoiutingimused, mis tõi kaasa väikelaste suremuse languse ja keskmise eluea tõusu. Ka täienesid tänu internaatkoolide võrgu loomisele oluliselt maanoorte õppimisvõimalused.
NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud. NSVL-i repressioone iseloomustab põlisrahva massiküüditamine, aga Saksa okupatsiooni ajal midagi sellist ei toimunud. NSVL-i okupatsiooni ajal toimus kogu majanduse täielik väljakurnamine, aga Saksa okupatsiooni ajal osutati abi majanduse taastamiseks. 1939 kui sõda algas, tegi NSVL sundmobilisatsiooni. Seda tehti kindla vanusega meeste hulgas mõningates maakondades. See, kas mees läks mobilisatsiooniga kaasa, sõltus vanusest, elukohast ja sellest, kas oli julgust kõrvale hoida
Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim Kuninga võim on Mõistab kohut pärilik. tähtsamatel juhtudel 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult Ameerika koloniseerimine Indiaanlaste massiline hävitamine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5 Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California Prantslased tänapäeva Kanada 16.sajandil Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. Sajandil 1773.a. nn. Bostoni teejoomine 1775- inglaste jõudemonstratsioon Lexingtoni all 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon 7
võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Keskvõimu esindas kohapeal kindralkuberner, Balti aadlike huve esindasid rüütelkonnad. 3.Kuidas impeeriumi sõjad puudutasid eestlasi? Eestlaste hulgast värvati palju nekruteid (sõjamehi) impeeriumi sõjaväkke, siia paigutati
mitte riik ja tema haridussüsteem. On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast. Muidugi see ei tähenda, et koolis ei tuleks usu ja religiooni aluseid õpetada ikka tuleks, aga mitte usuõpetuse vormis. Riik peab juba eos kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kõige õigemaks maailmas. Riigi eelarvest on ettenähtud päris suured miljonid kroonid kirikutele ja kogudustele. Samas põlisrahva pühamute ja hiiete korrastamiseks ning hooldamiseks pole ettenähtud sentigi. Riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud seda: · Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd ( just nagu meie riigis poleks piisavalt sotsiaaltöötajaid ) · Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tööd laste ja noortega · Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsioonivahendite tegevuse
Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele Baltimaades suhtelise autonoomia). 1960. seetõttu kiirenes siin majanduse areng. Juba 1965 taastati majanduse tsentraliseeritud juhtimine (rahvamaj. nõukogud kaotati). Liiduvabariikide juhtida jäi alla 10% majandusest. Taastus ka migrantide vool. 1980. aastatel kahanes põlisrahva osakaal Eestis 62%-le, Lätis 52%-le Leedus 79%-le. Kogu Baltimaades oli halvenenud ökoloogiline olukord. II MS järel Baltimaades vastupanuliikumine eriti Leedus. Eestis metsavennad. Võitlus kestis kuni 1950.keskpaigani. Leedu vastupanuliikumine organiseeritum ja ülemaalise keskse juhtimisega (Leedus kaasatud ka katolik kirik). Eestis ja Lätis tegutseti üksikute salkadena, omaette. Massirepressioonid 1941 juuni ja 1949 märts. Inimesi kadus üksikult ja
arenenud piirkondades. Neis süsteemides toodetakse sääraseid kaupu ja teenuseid, mida on toodetud juba palju aastaid või isegi terveid põlvkondi ammu väljakujunenud tavade kohaselt. Tüüpiliselt elavad nende maade inimesed maapiirkondades ning tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem, mida viljeldakse paljudes piirkondades: Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, ent ka Ida-Siberis mõne põlisrahva seas. Käsumajandus Käsumajandus ehk plaanimajandus on süsteem, kus kõrgemalseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, mis kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele müüa. Kogu majandusvõim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu
Omavalitsus säilis ka linnadel. Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Omavalitsuse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad polnud valitavad, vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades
Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine,
viinapõletamise levimisega puhkenud liigjoomine, vastu. Normiks võeti vaga kristlik elu, mis tähendas lisaks karsketele eluviisidele ka esivanemate mitte-kristliku kultuuripärandi kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-
väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad
Põllumajanduses laiendati seakasvatust sisseveetavate teraviljade baasil. Poeletid tühjenesid, süvenes toiduainetekriis. Tööstuse oli 1980. aastateks üle 90 % allutatud üleliidulistele ametkondadele. Kaupade saamiseks vajati tutvusi. Sotsiaalsed probleemid. Põlisrahvale oli üheks negatiivsemaks tagajärjeks demograafilise situatsiooni pingestumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Vaimuelu sfäär on olnud nõukogude ajal ideloogilise surve all
e. Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist, samuti said mõisate valitsejad tagasi õigused talupoegade üle · Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti Erikorra alused balti aadel säilitas Venemaa koosseisus laialdase omavalitsuse · Kasutusele võetakse aadlimatriklid üksnes sinna kirja pandud aadlid omasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus erilisi privileege · Eesti põlisrahva õigused suruti aadli piiramatu võimu kehtestamise tõttu alla · 1762 tõusis Katariina II Venemaa etteotsa, mis tõi kaasa muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes · Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia ...
Hakati kujutama ka alasti naisi. Lysippos- tegi põhiliselt portreesid. Skopas-halikarnassose masosoleumi reljeefid. Hellenismi periood Muutuvad veel emotsionaalsemaks. Milo Veenus Pikaks venitatud skulptuurid. Maalikunst Seda hinnati väga kõrgelt. ETRUSKID U alates 8.saj eKr elasid Itaalias Roomast põhjapoole. Etruskide päritolu ei ole teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid omanäolise kultuuri. Roomlased alistavad etruskid u 4.saj eKr. Nende keelt ei osata täielikult. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimamlikult meeldivaks teha. Surnuid maeti katakombidesse, kuppelhauad… Surnud tuhastati. Hauakambrite seinamaalidel Näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega.
Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, % MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on pigem noorem – vanusega üle 45 aasta, on linnas 43,2% ning maal 42,6%. Maarahvastik on pigem haigem – pikaajalise haiguse tõttu piiratud töövõimega on linnas 10,8% ja maal 13,9%. Maarahvastik on põlisrahva keskne – mitte-eestlasi on linnas 40,5% ja maal 8,6%. Maarahvastik elab väikeelamutes – linnas 19,8% ja maal 66,3%. Maarahvastik on elamispinna omanik – linnas omab elamispinda 80,9% ja maal 58%. Maarahvastik elab ruumikamalt – vähemalt 30 m2 kasulikku pinda liikme kohta linnas 47,7% ja maal 63,8%. Maarahvastik on autoomanikud – vähemalt ühe autoga leibkondi linnas on 52,3% ja maal 63,9%. Maaravastiku hulgas on vähem
tärkamist. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loona tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet. Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual. 11 Kasutatud materjalid 1. Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud 2. Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003.
Sissejuhatus Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. (Andresen 2003, lk. 7) Varakult Baltimaadesse jõudnud reformatsioonist said alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitilised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine
· rajati nii palju suurtehaseid, mis lõpuks ületasid Eesti mastaabid. Nende tooraine veeti sisse ning toodang ENSV-st välja · Sisse toodi muulasi ja tõrjuti eestlasi 14. Sotsiaalsed probleemid. LK. 124-125. TV lk. 54 ül. 7. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? · Migrantide sissevoolu tõttu vähenes ENSV-s eestlaste osatähtsus · linnad ülerahvastusid (70% kogu rahvastikust) · uusmigrantide ja põlisrahva vahelised pingelised suhted · Virumaa idaosa muutus venekeelseks ja tühjenes eestlastest · ökoloogilised probleemid · enesetappude ja alkoholismi suurenemine · migrandid säilitasid oma keele ja ei sulandunud eestlaste hulka Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus
o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51% o 2011 aastal 32% MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) o ,,Maarahvastik" on pigem: Noorem Vähemharitum Haigem Hõivatud Põlisrahva primaarsektoris keskne Töötab kodus Elab Vaesem väikeelamutes Elab teenustest Elamispinna kaugemal omanik Elab ruumikamalt Autoomanikud Vähem
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
kaubalinnade tähtsus. Hakkasid levima uued põllukultuurid Euroopas (hakati kasvatama kartulit, tomatit, maisi, kakaod jm.). Toodi kulda Euroopasse, mis aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Euroopasse tulid uued nakkushaigused nagu süüfilis. Avastatud maadele (ntx Ameerikale) oli eurooplaste avastusretked väga nukrad. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse. 5. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel
Saksamaa militariseerimine kandis kindlat eesmärki - kaasa rääkida maailmapoliitikas, mis tähendas sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud. Saksamaa oli eriliselt huvitatud ka Lähis-Ida aladest. 1903. a. sõlmiti leping Türgiga Berliin-Bosporus-Bagdadi raudtee rajamiseks. Tehing oli igati kasulik Saksamaale, kuna ehitamist finantseeris Türgi valitsus, andes samuti vajalikud ehitusmaterjalid ja rentides oma ettevõtteid. Sajandivahetusel oli Saksamaa kantsleriks saanud väga suurte diplomaadikogemustega B. von Bülow. Sõjalaevastiku ehitamine ja kolooniate
peamine Tupi-Guaraní keel). Arvatkas, et ajal, mil Brasiilia ametlikult avastati (1500. a.), võis seal elada 1 kuni 10 miljonit indiaanlast.[6] Alates 1500-ndast aastast hakkas indiaanlaste arvukus langema, saavutades madalaima punkti 1957. aastal 70,000 inimest. FUNAI (Riiklik Indiaanlaste Fond, portugali k. Fundação Nacional do Índio) andmetel elas 2010. aastal Brasiilias 817,963 indiaanlast, kellest maapiirkondades 502,783 ja linnades 315,180 inimest. Teatakse 215-ist põlisrahva ühiskonda, mis moodustavad 13% Brasiilia territooriumist ning lisaks umbes 60 isoleeritud gruppi. Indiaanlaste kogukonnad on peamiselt maapiirkondades Põhja (78%) ja Kesk-Lääne (63%) regioonis. Teistes regioonides on indiaanlased peamiselt linnades. Ligi 40% Brasiili põlisrahvast elab Amazonase (15%), Bahia (8,7%), São Paulo (8,6%) ja Mato Grosso do Sul (7,3%) osariikides. Ainult kahes osariigis, Piauí-s ja Rio Grande do 5
tingimustes hakkama saada ja luua mingisugune hierarhia ning näha, kuidas see toimib. Klassikaline ettevõtlus peaks aga õppima, kuidas väärtustada alamtöölisi ja kuidas juhtida ettevõtet neile meelepärasemalt, et luua meeldiv töökeskkond kõigi jaoks. 7. Immigrantettevõtlus Euroopas ja maailmas. Mis seda iseloomustab? Kas Eestis on sellele kohta ja kas immigrantettevõtlus saab tuua majandusse reaalset kasu? Sageli on immigrandid väga ettevõtlikud ja ületavad selles suhtes põlisrahva liikmeid (nt Suurbritannias, Taanis, Rootsis). Eks vajab ju otsus kodumaad vahetada iseenesest ettevõtlikkust ja samas võib võõrsil töö leidmine olla põliselanikega võrreldes raskem. Samal ajal võivad immigrandid tööturul olla konkurentsi mõttes halvemas positsioonis (tulenevalt kas või keeleoskusest) ja mõned karjäärivõimalused võivad olla neile üldse suletud (tulenevalt näiteks kodakondsuse olemasolust). Ettevõtte rajamine võib uues keskkonnas läbilöömiseks
sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti
jäi hävitati, et vaenlastele midagi ei jääks). 194144 oli tegemist saksa okupatsiooniga. Saksa okupatsioon Vene okupatsioon Sarnasused Tühistas maareformi Viis läbi maareformi Likvideeriti iseseisvuse Osutas abi majanduse Tegeleti majanduse väljakurnamisega Marionett valitsused taastamisele 100% Ei toimunud põlisrahva Toimus põlisrahva küüditamine Ideoloogia peale surumine küüditamist Repressioonid sundmobilisatsioon Majandus allutatud kellegi teise kasuks töötamisele 19.05.09
Sissejuhatus Eesti hariduseajalugu ulatub 13.sajandisse. Esimesed koolid asutati toomikirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Varakult baltimaadesse jõudnud reformatsioonist sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed
defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Uusvenestamise pealetung ja jätkuv ekstensiivne majanduspoliitika teravdasid spetsiaalseid ja poliitilisi probleeme ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes jätkuvalt eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvasikus ning ülerahvastusid linnad. Muulaste arvu jätkuv suurenemine pingestas omakorda uusmigrantide ja põlisrahva suhteid. Sisserännet soodustava poliitika taga olid eelkõige üleliidulised ametkonnad ja nende alluvuses olevad ettevõtted, mis vajasid pidevalt täiendavat tööjõudu. Põliselanikkond ei segunenud sisserännanutega, kuna need ei sulanud eestlaste hulka, kuna enamik migrantidest säilitas oma keele ja tavad. Seda soosis ka haridussüsteem, kuna alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii eesti kui ka vene keeles
nn preesterkuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte. Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut pöördelisuse tõttu "Uruki fenomeniks" ja ka "linnastumise revolutsiooniks". Varem oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi, sumerite sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis tänapäeva teaduses peetakse sumereid üldiselt Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserännet 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsi tehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati
aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama. Eestlaste laiemaid hulki aga puudutasid kõige sügavamalt 18. sajandi filantroopilised ja pietistlikud usuvoolud, eriti vennastekoguduse liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda vastandamine ametlikule kirikule, iga inimese väärikuse ja õppimisvõime tunnustamine, kõlbluse ja sisemise vagaduse rõhutamine, aga ka altpoolt võrsuva usulise liikumise toetamine äratas põlisrahva siirast poolehoidu. Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
erinevad, Samal ajal leidub esitatavates nõuetes ka sarnasusi. Nii näiteks tuleb osata selle riigi keelt, tunda tema ajalugu ja kultuuri, elada seal alaliselt teatud hulk aastaid ning anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta. Kõik need tingimused kehtestatakse selleks, et uued kodanikud suudaksid aktiivselt lülituda riigi ellu. Mõistmata kohalikku keelt, seadusi ja kombeid, on inimesel keeruline ühiskonda sulanduda. Väikeriigid, kes muretsevad oma põlisrahva püsimajäämise pärast, kehtestavad mõnikord iga-aastase naturalisatsioonikvoodi või ei võta kodakondsuse taotlusi üldse vastu. Naturalisatsiooni korras saab mõnes riigis kodakondsust omandada ka kodanikuga abielludes (Eesti kodakondsusseadus seda ette ei näe). Kodakondsust võib saada ka riigile osutatud eriliste teenete eest. Kodakondsuseksami tegemist säärasel juhul ei nõuta. Kõik kodanikud on võrdsed, olenemata kodakondsuse omandamise viisist. Ühtki
kehvades oludes rasket tööd ja kelle töö andis toidu lauale nii talupojale endale kui kõrgematele kihtidele. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Eesti talupoja elu polnud keskajal ilmselt kergem kui mujal Euroopas. Maa soodsa geograafilise asendi tõttu himustasid seda sõjaliselt tugevad riigid, kes pidasid praeguse Eesti pinnal korduvalt lahinguid. Alla surutud põlisrahva võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada olid minimaalsed. Rahvaluule annab siiski aimu ka peresuhetest. Vähe leiab laule ja lugusid mehe ja naise vahelisest armastusest. Kui seda mainitakse, siis sagedamini vihjamisi. Hoopis dramaatilisemad on eesti lüürilis- eepilised rahvalaulud. Ehkki tõlgendustega tuleb olla ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast. Lauludes kajastub naise alistatus mehele
teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk.
jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. · o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
