1520 Magalhaes tegi esimesena ümbermaailmareisi. Algas Ameerika avastamine ja vallutamine üheaegselt, rööbiti. Selle käigus heideti alla kesk- ja lõuna-ameerika alad. 1521 vallutati Mehhiko alad. Paganaid pöörati ristiusku, alati olid vaimulikud kaasas. Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele. Paavstid käisid ka seal ja mõistsid hukka orjastamist ja põliselanike kiusamist ja mõrvamist. Põliselanikud peaaegu kadusid. Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas.
Allikad- võtsid 8 saj II poolel, hilejam 7 saj alguseks kasutusele kreeka tähestiku mugavnduse ja jätsid endast maha hulgaliselt haua kirju.Nendest saadakse aru, üsna trafarentne sõnavara, mis on valdavalt mõistetav, pikemaid tekste eriti säilinud pole, mõned erandina. Lühikesed raidkirjalised tekstid. Etuski ajalugu kreeka ja rooma allikate puhul , oluline allikmaterjal arheoloogia eriti hauakambrid. Osa arvas et nad on väike-aasia põliselanikud, teised arvasid et on ida poolt sisserännanud kunagi hilisel pronksiajal. Tugevad ida mõjud näha. Antiik pärimus paneb selle sisserändamise märksa varasemasse aega, olulisem on see et ida mõjud on universaalsed, seostavad foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel. 8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud, ja kontaktid foniiklastega ja kreeklastega
Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Demokraatlik Ateena A teena riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas oli nagu Spartagi polise kohta tavatult suur. Kuid erinevalt Spartast moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Soloni reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanike riigiasjades võrdsed õigused. Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi
(1536-1600), kes kirjutas "Liivimaa kroonika." Protestantlik luterlik perspektiiv, autor sidus kogu perioodi katoliiklikuks tervikuks, mille lõpetas Liivi sõda, kui rüütliordu valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R.
Suurbritannia kõigeks valmis. Lubasid Sakslaste Sudeedimaa endaga liita. Peale vastavate lepingute sõlmimist ütles Chruchill: "Chamberline'il oli valida, kas häbi või sõda. Ta valis häbi ja sai ka sõja." 15.03.1939 - Grüün plaaniga okupüeeriti kogu Tsehhimaa. Tekkis Slovakkia Saksamaa marionet riigina. 1939 - Saksamaa liitis endaga Memeli ehk Klaipeda. 3.6 VENEMAA 1927 - kollektiviseerumine. 1934 - Massi repressioonid. 3.7 JAAPAN Ainud - jaapani põliselanikud. 32 1912-1926 Taisho ajastu, keiser Yoshihito. Kiire areng kogu riigis. Valitsev sekt oli Shintoistid ja mõningal määral ka Zen-Budistid. Poliitikat mõjutas keisri juures tegutsev salanõukogu Genro. 1926-1988 Showa ajastu. Keiser Hirohito. Kujundas valitsemisaja alguses Jaapani vallutusplaanid. Vallutusi peeti vajalikuks, sest Jaapani rahvaarv kasvas liiga suureks. lisaks sellele oli Jaapani saartel vähe loodusvarasid.
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
sundis nõrgema partei esindajaid välja rändama (vt. järgmist punkti). Uued tütarlinnad e. apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli) kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist, kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse objekt. Kolooniad olid pol. sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi emamaale vilja, orje, loomi, kala, soola, ehituspuitu, maavarasid, vürtse, papüürust, vandlit, emamaalt eksporditi keraamikat, metall- ja tekstiiltooteid, veini ja õli. Kolonisatsioon mõjutas sügavalt nii emamaa pol., maj. ja kultuurielu: maj.-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid
18. saj. lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba 17 tuhat buuri, valget kolonisti, kellest 53% olid hollandi, 28% prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga. India rannikul portugallaste rajatud esimeste eurooplaste asunduste kõrvale tekkisid Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa kaubandusfaktooriad. Ainsa suurema territooriumina Indias hõivasid inglased Bengali Gangese alamjooksu alad. Prantslaste tugipunktiks Indiaga kauplemisel sai esialgu Madagaskar, kui aga sealsed põliselanikud 1674 prantslased minema ajasid, said nende uuteks tugipunktideks Réunioni ja Mauritiuse saared. Portugali ülemvõim jäi kestma vaid Aafrika idarannikul (Mosambiik). Hispaanlased säilitasid oma valdusena Filipiinid. Uue Maailma koloniaalne hõivamine algas Lääne-India saarestikuga, millest kujunes koloniaalkonkurentsi sõlmpunkt. Hispaania kätte jäid Kuuba, Haiiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico, inglased haarasid oma valdusesse Bermuuda saared,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
