Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid
Vaimuelu mõju eesti kultuurile Iga muutus, mis tabab mingit ühiskonda, muudab seda mitmeti vähem või rohkem. Tihti otsitakse neist muutustest just negatiivset, kuid ometigi toovad need kaasa nii palju positiivset, mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivi...
kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. · Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud, eebenipuud, papayad, kookospalmid ja paljud teised puud. Papaya Papaya · Papaya lehtedest tee omab mitmeid raviomadusi, on tuntud tõhusa paisetevastase toime ja verd puhastava vahendina. · Juba ammustest aegadest on Austraalia põliselanikud aborigeenid kasutanud papaialehtedest teed organismist parasiitide eemaldamiseks, ainevahetuse normaliseerimiseks ja vere puhastamiseks Papaya · Papaialehtedest teed kasutatakse: · . immuunsüsteemi tugevdamiseks, · . endokriinsüsteemi taastamiseks, · . organismi vananemisprotsesside aeglustamiseks, · . vere- ja lümfi puhastamiseks, · . radionukleiidide väljutamiseks organismist, · . naha seisundi parandamiseks.
Kiskjatest on lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning gepard. 27.12.12 Vihmametsad 27.12.12 laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu- Aasias Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise erosiooni Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks 27.12.12
Mina tahaks elada Kesk-Ameerikas.Täpsemalt El Salvadoris.El Salvador on rikkas looduse poolest.Seda püütakse kaitsta.Riigis on loodud rahvus parkide grupp nendest kuulsaim on Monte Cristo park riigi põhja osas. El Salvador on kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salavadorlased on enam vähem katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades.52.6% elanikest on katolikud. El Salvadoris voolab 280 jõge.Mida enamad kannavad oma veed Vaiksesse ookeanisse.Rannikuaheliku ja Kesk-Ameerika andide vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked jõed.Sinna on läinud elama enamik rahvastik.El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas
mõõdetud 9,5 palli ja see oli Tsiilis. 2 2.Töö põhiosad 2.1 Haiti. Haiti on saareriik, mis asub Ameerikas, Kariibi meres.Haiti on ülerahvastatud riik. Riigi pindala on pisut rohkem, kui pool Eestimaad ja elanike üle üheksa miljoni. Maastik on mägine, kliima troopiline. Enamus inimestest elab maapiirkondades. Riik on üks maailma vaesemaid. Paljud lapsed sellel maal ei saa isegi algharidust.Suur osa haitilastest tegeleb voodooga. Põliselanikud olid indiaanlased, kes julma kohtlemise tõttu on välja surnud. Praegused elanikud põlvnevad Aafrika orjadest, riigikeeleks on prantsuse ja haiti keel. 2.2 Maavärin. Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine. Iga aasta toimub Maal umbes 20 katastroofilist maavärinat ja miljoneid väikeseid mavärinaid. Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lih...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR RAHVASTIK Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis........................................................................................ ........4 Demograafilised andmed..................................................................................4 Rahvastikupüramiid...................................................................... ....................5 Vanuseline koosseis........................................................................................ ..5 Rahvastikuga seotud andmed..................
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele n...
tasuta. Kahjuks on kergemate tööde eest ka madalamad palgad, millega on raske toime tulla arenenud maal, kus hinnad on kõrged. Oluline oleks koolitada pagulasi välja vastavalt tööturu vajadustele ja informeerida tööandjaid põgenikest, see looks võimaluse pagulastel tulevikus ilma vastuvõtjariigi abita hakkama saada. Muret tekitab ka pagulaste hakkama saamine võõras kultuuriruumis ning kodanike suhtumine pagulastesse. Tihti ei tea riigi põliselanikud, kas tegemist on pagulase või immigrandiga ning enamasti suhtutakse võõrariigi kodanikesse immigrantidena ehk halvustavalt. Suuremaid takistusi rahvusvahelise kaitse saanud isikute ühiskonda lõimumisel on infopuudus. Puudub nende isikute oma õigustest ja kohustustest ning neile pakutavatest teenustest ja abist teavitamise süsteem. Tarvis oleks luua keskne infopunkt, mis abistaks kaitse saanud inimesi kõikvõimaliku teabega. Samuti tuleb parandada rahvusvahelise kaitse saajatega kokku
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja...
Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas
Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tndâr , mis tähendab kõrget metsatut ala. Rahvastik Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009. aastal oli Alaska USA kõige hõredamini asustatud osariik.2008. aasta 1. juuli seisuga oli Alaskas Ühendriikide rahvastikuameti hinnangul 686 293 elanikku.2000. aasta andmeil oli enamus elanikonnast valged.Afroameeriklasi oli 3,5% elanikest. Suurim vähemus oli Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud 15,6 %-ga. Aasia päritolu ameeriklasi oli Alaska's elanikkonnast 4,0%, Vaikse ookeani saarerahvaste seast pärines 0,5% ja muudest rassidest 1,6%. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke (sõltumata rassist) oli 4,1%.Rahvusliku päritolu järgi pärines enim Alaska asukaid sakslastest . See on ka ainus rühm, kelle arv ulatub üle 100 000. Iiripäritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu
(lennukite, laevade, arvutite jt. elektroonika- seadmete tootmine). · Austraalia ekspordib palju villa ja lambaliha. · Tähtsal kohal on turism ja puhkemajandus. Madeira Rhodos Turism Vahemere ääres. Barcelona TURISM CALIFORNIAS Yosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland Uluru rahvuspark ABORIGEENID · Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. · Aborigeenid on hästi kohanenud karmide elutingimustega. · Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on bumerang. · Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna kolinud. KESKKONNAPROBLEEMID · Keskkonnareostus tööstuspiirkondades (reostunud õhk, happevihmad). · Rannikualade reostus. · Muldade väljakurnamine. · Ülekarjatamine. · Vee- ja tuuleerosioon. · Maavärinate, vulkaanide oht. · Liigasustus. ATEENA Tiheda asustuse ja
preestrid 7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu. 8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima 9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed. Vana Kreeka Asub lõuna euroopas balkani poolsaarel. Peloponnesuse poolsaarelt on pärit Mükeene kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n'shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Kreeta kultuur hävis 1400 ekr. Toimus suur
kasvas, järjest rohkem kasutai seal germaanlaste väeosi. 20. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? Keiser Constantinud rajas Konstantinoopoli. 395. jagunes Rooma riik lõplikult 2 Lääne- rooma ja Ida-rooma. IV saj algas suur rahvaste rändamine. Liikuma hakkasid ka germaanlased, kes asusid elama Lääne-rooma aladele. 476. kukutas germaani pealik Odoaker viimase Lääne-rooma keisri Romuluse. See oli rooma riigi javana-aja lõpp ning keskaja algus. Mõisted. Latiinid- rooma linna rajajad ja põliselanikud. Foorum- rooma keskväljak. Kapitoolium-tähtsad templid ja asutused. Ostia- sadam, väike linnake kus oli roomlastel võimalik kaubelda. Senat- igal aastal valitsev nõukogu. Klient- patrooni kaitsealune. Patroon-kaitses oma vaesemaid kliente, oli kui eestkostja. Patriitsid- oli elanikud, mõjukate suguvõsade liikmed. Plebeid- lihtrahvas, õigused olid väiksemad. Proletaarid- kõige vaesemad kodanikud, riik andis tasuta leiba. Ratsanikud- rikkad kodanikud.
suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Tex...
Kanada referaat Aprill 2010 1. Sisukord 1.Asendi iseloomustus....................................................................................................................3 1.1.Kanadat mõjutanud loodusõnnetused.......................................................................................4 2.Rahvastiku üldiseloomustus .......................................................................................................4 2.1.Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. .................................................................................5 2.2.Kanada rahvastiku eeldatav eluiga...........................................................................................5 2.3.Kanada rahvuslik kooseis.......
Tööstusharudest on olulisemad toiduaintetööstus, laevaehitusja mööblitööstus Eksporditakse kala, kaneeli, vanilli, nelki, teed ja koprat Teed kuivatamas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Aafrika väikseim riik Puuduvad põliselanikud Kõneldakse inglise, prantsuse ja seiselli keelt 92 % kirjaoskajad 87 % katoliiklased Toit Toit hea ning maitsev Mereannid Kalatoidud Liha kallis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
· kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr · Rajati foorum sillutatud turu- & koosolekuplats · Kapitooliumi küngas kindlus (Hiljem piirati linn ümber ühiskondlikud hooned) · Kapitooliumi emahundi kuju Kuningate aeg · I kunungas Romulus (Kokku roomas 7 kuningat, kõik va tema ajaloolised isikud)
kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Veel võib see rikkuda vihmade süsteemi. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud nt. Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on Austraalias aborigeenid. Aborigeenid Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta. Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad. Inimene kõrbes Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Tihti oli kõrb varanduse ja kuulsuse
tegelevad põliselanikud). Väliskapitalil põhineb piirkonniti uusistandusi. Ekspordiks kasvatatakse banaane, kakaod, õlikultuure, teed, maapähklit. Endale kasvatatkse hirssi ja juurvilju. Natuke kasvatatkse ka veiseid ja väikeloomi. Selle piirkonna probleemiks on toidunappus, kuna kohalik tootmine o algeline ja sõltub paljuski loodusoludest. Hommikumaad Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautsuk). Ida-Aasia
oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull). Kolonisatsioon Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde
heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta.
Mulle meeldib see, et sotsiaaldemokraadid nõuavad kõikidele võrdseid võimalusi. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutset ja leida tööd. Valitsus reguleerib kogu majandust ning väldib maksusüsteemi abil osa inimeste liikset rikastumist. Suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse ära sotsiaalsfääris, mille arendamisel on esmajärguline tähtsus. Nii rikkad kui vaesed, põliselanikud, kui ka immigrandid võivad võrdselt nautida odavaid meditsiini ja haridusteenuseid ning taotleda abiraha.
(Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), orkestra taga puust lavaehitis-skeene, proskeenion, näitlejad Sürakuusa(Sitsiilias). kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid ja Ateena polis: Kodanikkonna moodustasid kõik Ateena tragöödiaid, teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele täiskasvanud meessoost põliselanikud, olenemata varast või näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. tegevusalast. Aristokraatlikud eesõigused kaotatud, valitses Tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega demokraatia. Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kus võisid koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja osaleda kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldas riigielu pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.
(Burundi rahvastiku struktuur, 2015) (Geonarva, 2010) Püramiid näitab Burundi erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa rahvastikus. Alumine rida näitab rahvastiku osa protsentides ja vasakpoolne näitab vanust. 7 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON Umbes 85% elanikest on hutud, umbes 14% tutsid ja ülejäänutest on enamik pügmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust. Põliselanikud on batvad. Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel, kuigi kõneldakse ka suahiili keelt. Rahvastikust 65% on katoliiklased, 26% protestandid, 5% tunnistavad Aafrika põlisusundeid, 3% on moslemid. Ateiste on 1%. 8 SUUREMAD LINNAD Suurim linn on pealinn Bujumbura. Nimi Rahvaar v 1 Bujumbura , Bujumbura
Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1] Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. 2.2 Keeled 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklik...
Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud Lisaks veel puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid - koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. Kastikord oli väga range, kuuluvus omandati sündides ja seda vahetada polnud võimalik. Kui inimene oli elanud väga hästi, võis ta teises elus paremasse kasti
asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi, kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 4
Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta)
Saarestiku asustasid kiviajal jaganite, Haush'i rahva ja võib-olla osaliselt alakalufide esivanemad. 4 Avastamine Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime, ning
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
- Palun kirjeldage, miks Luxembourgi keel mängib nii olulist rolli. Kuidas tunnetate eesti keele rolli, on oluline või hoopis ei ole identiteedi kujunemisel? Kas eesti keel võiks teie arvates kunagi hääbuda? Luksemburgi keel sai tugevaks identiteedimärgiks pärast Teist maailmasõda, mille käigus koguti teavet emakeele ja etnilise rühma kohta. Keel määratleb tõelise luksemburgi päritolu ning isegi põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et see oleks kurb, kui keel kaoks. Eesti keel on ka identiteedi märk, kuna seda ei räägita mujal maailmas. Kuna see on aga ainus riigikeel, õpivad inimesed seda, kuid ei liigita end erinevatel põhjustel tõelisteks eestlasteks. Seetõttu ei ole alati võimalik ainult ühe keele järgi otsustada, kas inimene peab ennast sellesse Majandussotsioloogia Seminar 2 Tekst 1
Pergamon Väike-Aasias. h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti. Keskused olid: Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie Tuunika lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu
eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. *Abielutust loeti häbiväärseks. *Riigi huvisid peeti üksikisiku omadest olulisemaks. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, argust peeti ülimaks häbiks. ATEENA *Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur. *Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. *594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr
kontrollisid eestlastest koosnevate maa, linna ja vallavalitsuste tegevust kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe) püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid tegelikkuses jäi pelgalt SKS käepikenduseks sõja võidukale lõpule pidi järgnema "uue Euroopa" kujundamine. Eestiga liidendatud alade põliselanikud tulnuks küüdiata itta ning asendada Eesti venelaste, setude ja osaliselt ka eestlastega. Rassiliselt väärtuslikuks tunnistatud eestlased jäänuks oma kodumaale, kus neile oleks lisandunud saksa kolonistid. Sellisel moel ümber kujundatud Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega SuurSaksamaa koostisosaks. Majandusolud : allutati SKS huvidele SKS sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine hoiduti röövmajanduslikest sammudest
Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e
ROOMA Itaalia geograafilised ja looduslikud olud · Terve praeguse Itaalia alal, va Põhja-Itaalia Lombardi maakond · piirkonnad mägised, kuid tasasemad ja sobivad põlluharimiseks kui Kreekas · rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselaniku...
• Sparta • Ateena • Mileetos • Korinthos • Linnriigid hakkasid kiiresti otsima uusi maid • Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast • Demokraatia – riik, mille valitsemisel osaleb lihtrahvas • Deemos – lihtrahvas • Kratos – võim
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
kasvatamiseks. Troopikavööde, mis paikneb Peruu lõuna osas on kõrgete õhutemperatuuridega ja peamiselt niiskete sademetega. Aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala ning päike on aasta läbi kõrgel ja sellepärast on päikesekiirguse hulk ka suur. Troopilise kliimavöötme õhutemperatuur on suvel peamiselt +30°...+40 °C, talvel aga madalamad, kuna seal valitsevad kõrbed ja poolkõrbed ei toimu seal ka põlluharimist. Põliselanikud, kes elavad vihmametsades tegelevad peamiselt alepõllundusega. Nad kasvatavad omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit ja teisi kultuure. Sealne soe kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Kasutatud kirjandus: · Maailma äri ja kultuuri käsiraamat / Tea kirjastus, Tallinn 2002 / lk159-161 · Maailma riigid / kirjastus Topp graf 2001 / lk 247-251 · http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu · http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonase_piirkond
2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng 6. 2 7. Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2
Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit. India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Linnade basti'd (agulid), mille on elanikud üles ehitanu, asuvad sageli otse säravate pilvelõhkujate varjus. Siin kannavad naised oma pealael tellisekoormai sama elegantselt kui veenõusid. Naised vastutavad veel ühe India maastiku iseloomuliku joone eest, nimelt lehmakookide eest, mida kütteks oskuslikult suurtesse virnadesse kogutakse. Vaatamata muljetavaldavale majandusarengule, elab tohutu hulk inimesi absoluutses vaesuses, seda eriti suurminnased, kui ka maal
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri.Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa.Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. · Riigikeel-Puudub · Ametlik keel-inglise keel · Pealinn-Washington · President-George W. Bush · Pindala-9 372 610km² · Rahvaarv-302 756 000(1.09.2007) · Iseseisvus-4 juuli 1776 · Rahaühik-dollar · Ajavöönd-maailaaeg -5 kuni -10 · Kasutatud Materjal: · Google.ee
Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid ametlik keel on inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami
Elukeskkonna hävimine ja salakütid aga kujutavad India kõige tuntumatele loomadele - sealhulgas tiigritele tõelist surmaohtu. Tiigrite salaküttimine jätkub kaitsealade moodustamisest hoolimata. Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit. Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
