energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest. Meie põlevkivi kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi ja lubjakivikihte. Põlevkivi maailmavarud Millist energiat võiks kasutada Eesti energiaturul? Eestis võiks 1015 aasta pärast kõne alla tulla ka näiteks päikeseelektrilised paneelid ning vesinikuenergeetika seadmed. Elamuehitusega seonduvalt võiks ju
Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2. Elektri-, soojusenergia, mootrikütuste tootmine (elektrijaamad, naftatöötlemistehased) 3. Energia toimetamine tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad jne.) Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Turvas Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist
Energia Eestis 22. sajandil, siis kui põlevkivi on otsas Põlevkivi on väga pikka aega olnud üks tähtsamaid maavarasid Eestis, sest sellest toodetakse elektrienergiat. Kuid seda ei jätku igavesti. Järgmiseks sajandiks on meie põlevkivi varud kindlasti lõppenud, aga energiat on ju vaja. Kuidas seda siis saada? Põhiliseks allikaks oleks arvatavasti tuulegeneraatorid, mis on juba praegu üsna populaarseks osutunud. Neid kerkib ühe juurde ja selleks ajaks, kui põlevkivi on lõppenud, peaks neid olema piisavalt, et vähemalt mingigi osa vajaminevast energiast just tuule abil toota. Selline energia tootmisviis oleks ka soodne, sest tuule eest teatavasti ei maksma ei pea. Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu, mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele. Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende ehitamine on küll
elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS
jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli
Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie osoonikihi õhemaks ning kliima muutub selle tõttu aina soojemaks. Inimesed toodavad omale energiat, kuid samas rikuvad oma tervist
Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Eesti maavarad: Maavarade klassifikatsioon Vanus, Ma
näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit. Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi
Siinse elanikkonna moodustavad umbes 75% vene rahvusest inimesed, mis võib olla põlise eestlase jaoks üsnagi hirmutav. Varasemalt mainides toimuvad õpingud Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal. See maakond on Eestis üks hinnalisemaid, sest siin kandis toimub Eesti tähtsaima maavara kaevandus. Ilmselt seetõttu on juba aastast 1959 toimunud Kohtla-Järvel ka õppetöö seoses keemia, füüsika, mäenduse jms. Algselt oli see maja lihtsalt TPI konsultatsioonipunkt. Palju tegeletakse siin kandis ka põlevkivi uurimise ja kaevandusega. Kui gümnaasium läbi, tundub kõrgkooli minek ainuvõimalik tee, sest mingit tööd gümnaasiumi lõpetaja teha üldjuhul ei oska. Kui ta õppima ei asu, on võimalus, et tuleb leppida lihtsamate töödega. Sel juhul ootab ees kõrgkool, mida siis teha või kuhu minna? Üldiselt enamus huvi eriala vastu saab alguse põhikoolis või keskkoolis. Keskkoolis on vaieldamatu osa õppetööst keemia, kus käsitletakse põhilisi keemia alg harusid. Kuigi
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
Materjalitehnolo ogia Materjalitehnoloogia sektor • Eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru
energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama. ● Ei anna niipalju energiat kui teised energia allikad. ● Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte. ● .Põlevkivi kaevandamisel saastatakse palju vett.Samuti saavad põlevkivi kaevanduste kuivendamisel ka reostatud ülemised ja alumised põhjaveekihid. Täname kuulamast!
Nende tööaastate jooksul oli karjääris välja kujunenud kogenud tööliste ning insener-tehniliste spetsialistide koosseis, kes on võimeline lahendama igasuguseid ülesandeid. Viimaste aastate jooksul enne sulgemist oli ära tehtud suur töö mäetehnika- buldooserid, puuragregaadid, ekskavaatorid uuendamisel. Tehakse karjäärivälja avamisel kasutava tehnika ulatuslikku kapitaalremonti, renoveeritakse rikastusvabrikut, mille käigus on ehitatud veel kaks selektiivselt väljatud põlevkivi purustamise liini. 3 1. Karjääri skeem 4 2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat Koristustööd Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, ehk kihtide kaupa: kihid E-F toodangusse vahekiht E - C puistangusse kihid C - B toodangusse vahekiht B - A puistangusse kihid A/A' toodangusse
Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Paljude aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võimatuna tunduvasse paekaldasse ürgorud. Väiksemad jõed viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m ja Ontika lähistel asub kõrgeim koht - 55,6 m. Energeetika Väga palju Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi. Narvas lükati käima esimene energia tootmise vesiratas 19.sajandil. Tänapäeval tuleb sealt valgus peaaegu tervele Eestile. Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani. Majandus Ida-Virumaad iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Ida-Viru maakonna kaks põhilist töökohta on põlevkivitootmise- ja elektroenergeetikakompleks.
Kindlasti ei saa mainimata jätta ka osoonikihi hõrenemist, mis on kaasa toonud meie keskkonda osoonikihi auke. Freoonide kasutamine on tekitanud Eesti kohale mitmeid osooniauke ning seda probleemi me nii lihtsalt parandada ei saa. Ma ise kasutan ka freoonseid tooteid, kuid üritan selle tarbimist vähendada. Kui kõik mõtleksid selle tõsidusele, takistaksime me osoonikihi hõrenemist ja nahavähki haigestumise risk ei tõuseks enam kõrgemale. Üheks suurimaks globaalprobleemiks Eestis on põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Põlevkivi kaevandamisega muudame me oma riigi maa-ala kõlbmatuks ning samuti tuhamägedest laiali kanduv tuhk reostab loodust. Põlevkivi kasutamise asemel peaksime me üle minema taastuvatele loodusressurssidele, sest lõpuks saab põlevkivi otsa ja pole midagi kasutada kütteaineks. Üleminek taastuvatele ressurssidele peaks juba praegu käimas olema, sest siis pole ohtu, kui kunagi põlevkivi otsa saab.
keskkonna säästliku kasutamise mõju tootlikusele Tänapäeval on näha, et igale poole on rakendatud erinevat tehnoloogiat, mis aitab paljusid toiminguid teha. Suurem osa tootmisest ongi puhtalt tehnika rida, mistõttu on ka tootlikus suurenenud. Kuid väga oluline on toota nii, et peatakse kinni keskkonna säästliku kasutamise nõuetest. Igapäevaselt kasutame elektrit, mis tuleb suures osast põlevkivist. Põlevkivi kaevandati vanasti kirka ja labidaga, hobused aga vedasid põlevkivi maa alt välja. Nüüd on tootlikus suurenenud täna sellele, et seal esiteks lõhatakse üks osa. Laadur viib põlevkivi transportöörilindile ja lindiga liigub põlevkivi maa alt välja. Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa alla jätma põlevkivist postid, et maapind alla ei vajuks. See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa alla
Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda
kaevanduses käinud. Meie reis viiski meid Kohtla kaevandus park-muuseumisse (teel sinna külastasime ka Iisaku vaatetorni). Õpetajad ostsid piletid välja ning siis võttis meid vastu meie giid, kes oli ka ise pärit Lõuna - Eestist, Vanakoiolast. Meie teejuht oli väga lõbus (vana)mees, kel kaevanduses töötades on täis juba 40 aastat. Enne kaevandusse minemist saime maapeal väikese ülevaate põlevkivi ajaloost. Mõned faktid: · Põlevkivi on kaevandatud üle 90 aasta · Kaevandatakse Narvast - Tapani · Esimene kaevandusvorm lahtine kaevandus · 1916 a. hakati põlevkivi kasutama tööstuses · 90% kaevandatavast ainest läheb elektrijaama · Põlevkiviõlist toodetakse näiteks bituumenit ja juuksevärvi Peale pisikest loengut tuli selga panna varustus. Selleks oli vana puhvaika ja kiiver. Soovijad said endale kaasa võtta ka kaevuri lambi, mis oli pisut raskem kui oodata oskasin. Originaalis
dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega teedevõrk moodustab transpordisüsteemi. Eesti asub väga heas paigas, sest lääne poolt tulevad kaubad peavad läbima itta jõudmiseks Eesti ja ka vastupidi. Sama ka lõuna ja põhja suundades
Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks. Alumisel pildil on suur veok ja kopp, millega liigutati suuri koguseid kivimeid maa peal. Vasakult esimene pilt on tehtud rikastusvabrikus. Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F. Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur.
Karjused ei uskunud oma silmi, kui nägid, et kivid tules lõõmama hakkasid. Teise legendi järgi ehitas üks talunik põlevkivist sauna. Kui ta oli sauna kuumaks kütnud, läksid ehitise seinad talumehe ja naabrite suureks üllatuseks põlema. Põlevkivi oli kaua aega kohalike elanike silmis mingiks imelikuks nähtuseks, millel polnud praktilist tähtsust. Vajadust seda kütusena kasutada polnud, sest ümberringi oli küllaldaselt metsi. Peale selle eraldab põlevkivi põledes tahma, mis kõik läheduses oleva ära määrib, see aga ei meeldinud maainimestele. Tõsiselt hakati põlevkivi vastu huvi tundma alles 20. sajandil. On teada, et 1916. aastal saadeti partii Eesti põlevkivi Petrogradi, kasutamaks seda kütusena ning uurimaks selle koostist ja omadusi. Teadlaste katsed näitasid, et põlevkivi on hinnaline maavara, mida saab kasutada nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 1919
sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28. Iseloomustage Eesti rolli põlevkivi kasutamisel maailma mastaabis Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005
säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult
· tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat keskonda põlemisjääkidega. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted (näiteks Eesti Põlevkivi AS toodab ning turustab põlevkivi). Eesti on aastakümneid kasutanud just põlevkivi, sest sellele ei ole olnud reaalset alternatiivi
Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajanduses Oma geograafilisele asendile on Eestis mitmeid positiivseid külgi. Üks positiivsemaid külgi on kindlasti, et me oleme Läänemere ääres. Meil on avatus merele : o väljapääs ookeanile/ meretransport o kalandus o transiit ( turism) Positiivne on kindlasti ka see, et meil leidub omal maa varasi ja üks peamis on kindlasti põlevkivi. Eesti pinna mood on tasane eeldus põllumajandusele. Positiivne on kas see , et meil on arenenud naaber riigid. Kuid kõige positiivsega kaasneb ka negatiivsus. Negatiivksesk võib piada nii mõningaid asju. Näiteks : Positiivne on , et meil leidub põlevkivi, kuid seda võib pidada ka negatiivseks , sest põlevkivi ei jätku meil igaveseks , selle kaevandamine on kallis ja kaevandamine rikub loodust. Halb on ka see , et me ei leidu väärtuslikumaid kütuseid ( nafta , diisel ).
75686,4 41,66 109,5 0,06 6300 3,47 181695,9 100 9 315 9 6300 6307200000 18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468
utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. 3 galoter tehnoloogia Põlevkivi termilisel lagunemisel utmisprotsessis, st hapnikuvabas keskkonnas temperatuuri piirkonnas 480500°C, moodustuvad lenduvate lagunemisproduktidena õli ja gaas ning pürogeneetiline vesi, mille kogused ja keemiline iseloom sõltuvad eeskätt kütuseorgaanilise massi koostisest. Eestis kaevandatav põlevkivi kukersiit sisaldab orgaanilist ainet 3040%. 4 Kukersiidi orgaaniline aine Keemiline element Massi % Süsinik (C) 76,99 % Vesinik (H) 9,78 % Väävel (S) 1,70 % Kloor (Cl) 0,72 % Lämmastik (N) 0,36 %
Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks, kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam, tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamus elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Eesti kirde osas on suured põlevkivi varud. Kaevandamiseks on head tingimused kuna see ei asu liiga sügaval, kihid on paksud. Põlevkivi kaevandamisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad samade kuludega toota suurema hulga põlevkivi. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Üks tonn põlevkivi maksab natuke alla 150 kr. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Elektrienergia
Ei arvestata väliskaubandust. - On ühekülgne näitaja. Inimarenguindeks Väljendab riigi majanduslikku heaolu. Sisaldab: - SKT-d - Haridustaseme näitajat - Keskmist eluiga Eesti on 2009 40. kohal 182 riigi seas. Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka. Energeetika Energiavarad Taastuvad - päikeseenergia - vee-energia - biomassienergia Taastumatu - nafta - maagaas - kivi- ja puusüsi - põlevkivi - turvas Energiamajandus tähendab - Energiavarade hankimine - Elektrienergia, soojuse ja kütuste tootmine - Energia, soojuse ja kütuse tarbijani juhtimine - Neid ühendavad mitmesugused äriteenused Erinevate energiaallikate osakaal maailmas - Nafta 40% - Gaas 28% - Kivisüsi 20% - Vee-energia 5% - Tuumaenergia 2% - Muu 2% Eesti energiaallikad - Põlevkivi - Turvas - Tuul - Vesi - Energiavõsa, hakkepuit - Biogaas Eesti energeetika
Tuumajaama poolt ja vastu Kuna Eesti põlevkivivarud hakkavad ammenduma, otsitakse alternatiivkütuseid. Kõige keskkonnasõbralikum on taastuvenergia, mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu. Tuumajaama plaanitakse ehitada 2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20- 40 aasta pärast ja õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut elektrijaama ehitama asuda, tuleb selle plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad. * tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof.
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt ....
Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke. Põlevkivi tootmine toimub ulatuslikult Kirde-Eestis, kus asuvad kaks suuremat soojuselektrijaama. Elektrienergia on inimestele väga tähtis, sest tänapäeva digiajastul toimib meie elu tänu elektrile: majapidamiste ülalpidamine, valgusfooride reguleerimine, tehaste töö ja palju muud. Et meie riik ikka produktiivselt edasi toimiks, tuleks põlevkivi asemel kasutada alternatiivseid meetodeid. Näiteks on kasvav trend rajada tuuleparke ning kasutada päikesepaneele energiaallikana
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti keemiatööstuse kujunemine ja seos majandusega Koostaja: Mikael Mahsudjan Klass: 11B Keemiatööstus • Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat. • Keemiatööstusel on tänapäeval väga suur tähtsus. Olulisemad toorained: • nafta, • maagaas, • põlevkivi, • väävel, • soolad. Keemiatööstus. Foto: www.manufacturing.net Eesti keemiatööstuse ajalugu • Mayeri keemiatehase asutamine aastal 1876. • Prooviõlivabriku käivitamine Kohtla-Järvel aastal 1921. • 1930-ndatel kujunes põlevkivitööstus kõige kiiremini arenevaks keemiatööstuse haruks. Aastatest 1930 kuni tänapäevani on Eesti keemiatööstus väga palju arenenud. Põlevkiviõlitehas. Foto: Eesti keemiatööstus
HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-2 soojuselektrijaam
HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-2 soojuselektrijaam
KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid Kosmogeensed: meteoriidikraatrid kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad kukersiit- põlevkivi nimetus. sellest saab elektrit, energiat, õli. sellel on suur tähtsus majanduses kuna meie kaevandame seda ja müüme edasi kukersiit- põlevkivi nimetus. sellest saab elektrit, energiat, õli. sellel on suur tähtsus majanduses kuna meie kaevandame seda ja müüme edasi kulutus-kuhjevormid: voored kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud
*Mind huvitab energia ja selle säästmine. *Tahan teada rohkem Eesti Energiast. * See haru tundub kõigist huvipakkuvaim. Energeetika... on majandusharu, mis tegeleb kütuste ning eletri ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti toodab umbes 2/3 kasutatavast enrgiast ise ja impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult kasvas kaevandamine pärast Teist maailmasõda. 2003. aastal toodeti põlevkivist 82 % kodumaisest energiast. Eesti energeetika toetuvus põlevkivile on maailma suurim. Praegu töötavad Estonia ja Viru kaevandus ning Aidu ja Narva karjäär. Ettevõte: Eesti Energia Eesti Energia on ühtlase väärtusahelaga
Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on suurendada taastuvenergia tootmise osatähtsust ning ehitada tuumaelektrijaam. Taastumatud energiaallikad · Taastumatud energiaallikad on energiaallikad, mis vähenevad seda kasutades · Tavaliselt on nendeks fossiilsed kütused näiteks nafta, gaas, põlevkivi kui ka tuumakütused.
Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita
Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: ...
AS Kunda Nordic Tsement Ettevõte asub Kundas, tsementi on seal juba ammustest aegadest tootetud. Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega. Aidu karjäärist ja Ubja karjäärist kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg
aastas ameerika dollarites. NT: 2003.a. Eesti 3400 dollarit Norra 33 470 dollarit Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu. Regionaalpoliitika maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus
restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris (11) ja suunatakse korstnasse (12). Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. Tsemendi jahvatamine Kundas valmistatakse kahte tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portland-komposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). Tsemendi jahvatamiseks on kolm separaatoritega (20) varustatud kahekambrilist kuulveskit (16) 3,0x14 m. Kõik materjalid antakse veskisse üle kaaldosaatorite. Tsemendiveskid on varustatud kottfiltritega (17). Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega (18). Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse (19) 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
