• Butüülkumm • Eteenpropeenkumm • fluorkumm Kumide kasutus: • vuugitäited • tihedusmaterjal • vibratsiooni summutavad materjalid • elementide vahelised elemnedid Omadused: • kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest • silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega. BETOON Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus
alla. Mesopotaamia riikide ühisjoonteks oli see, et kuningas oli neis korraga Sõjaväe ülem kohtumõistja ja seaduseandja Tema võim oli piiramatu, mis tähendab seda, et nad olid jumalate esindajad rahva ees Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu. Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses.
Teater sisaldas veel erinevaid ruume vastavalt otstarbele (näitlejate ruumid, töötajate ruumid, loomade puurid, jne). Peale etenduste võis seal näha ka gladiaatorite mänge ja loomade võistlusi. Rooma esimene kivist amfiteatri välismüür on neljakorruseline (Colosseum) ning kaunistatud erinevate klassikaliste sambastiilidega. Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale. Ehitusmaterjalina Kreekas kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savitelliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured
Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. o Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid, templeid Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid MESOPOTAAMIA o Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid. o Ehitati templeid, losse, kaitseehitisi o Arhitektuuri maailmaime olid Babüloonia rippaiad. o Kujundati reljeefe. o Loomade kujutamine loomutruud, kunstnik väljendas kaastunnet ja valu. o Seinamaalid olid süzeelt sarnased reljeefidega, mustad kontuurid täitis kunstnik värviga, pooltoone ei tuntud. o Mosaiik värvilistest glasuuritud tellistest dekaar
1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde
Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni. Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad. Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa. Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud
iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i. Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. ii. Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. d. Matemaatika i. 60-süsteem ii. Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. 3. Arhitektuur a. Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis, mis ei pidanud niiskusele vastu. b. Templid: i. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. ii. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. iii. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega. c. Kuningalossid: i
ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms 10. Kirjelda elumaja Mesopotaamias Linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg, külje kõrval lameda katusega ühe- ja kahekorruselised põletamata tellistest majad Tänavale avanesid vaid poed Paljud elamud olid ruumikad ja hoolikalt ehitatud Nelinurkne siseõu, kust pääses tubadesse. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti Egiptus Mesopotaamia Arhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, Arhitektuur- materjal savi või sissetoodud templid tellised.
Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis
· Mõned uurimused näitavad ka et kanep aitab vähendada ''tikke'' inimestel kellel on Tourette sündroom. Kanepi tarvitamine On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist mittekahjustavaks tarvitamise viisiks on ka Vaporizeri(Aurusti) kasutamine. Vaporizer on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisel temperatuuril, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimeainete eraldumiseks , jättes taimse materjali põletamata. Teine tervisele ohutu võimalus kanepit tarvitada on kanepikookide või kanepiküpsiste valmistamine, või kanepist tehtud võiga küpsetamine. Peamiselt suitsetatakse kanepit joindina, kasutatakse piipu, või bongi. Bong on seade mis võimaldab tarvitajal tõmmata kanepitossu läbi vee, filtreerimaks tossu. Lisades jääd, on võimalik toss nii maha jahutada et seda peaaegu et ei tunnegi. Kanepi religioosne tarvitamine Kanep on rituaalne osa hindu festivalis Holi.
3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, Algeline püramiid mastaba, pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja kahekorruselised. Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool. Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud Ühiskondlik kihistatus Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu.
metastaseerumise (kasvajarakkude levik organismis) regulatsioonil. Kanepi tarvitamine: On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist mittekahjustavaks tarvitamise viisiks on Vaporizeri(Aurusti)kasutamine. Vaporizer on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisel temperatuuril, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimeainete eraldumiseks(CBD 206.3°C, CBN 212.7°C, THC 149.3°C), jättes taimse materjali põletamata. Teine tervisele ohutu võimalus kanepit tarvitada on kanepikookide või kanepiküpsiste valmistamine, või kanepist tehtud võiga küpsetamine.Peamiselt suitsetatakse kanepit joindina, kasutatakse piipu, või bongi. Bong on seade mis võimaldab tarvitajal tõmmata kanepitossu läbi vee, filtreerimaks tossu. Lisades jääd, on võimalik toss nii maha jahutada et seda peaaegu et ei tunnegi.Kanepit kasutatakse narkootilise sihiga ka toidu ja joogi lisandina
jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
läbimõeldult ning kõike vahendeid võimalikult optimaalselt ära kasutades. Nii tegutsedes saab vähendada mitmeid negatiivseid mõjusid keskkonnale, näiteks energiakulu. Tihti seisavad inimesed valiku ees, millest maja ehitada, kas puidust või betoonist. Eriti raske on valik keskkonnasõbralikule inimesele, kuna oluline on materjali vastupidavus, maksuvus, eluiga, korduskasutatavus. Millised on siis meie valikud? Üheks valikuks on betoon, mis on põletamata tehiskivi ja koosneb sideainest, täitematerjalist ning lisanditest. Teiseks valikuks on puit. On ka teisi ehitusmaterjale, mida kasutatakse ehituses, kuid minu uurimistöö piirdus betooni ja puiduga. Uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist, mis jagunevad väiksemateks struktuuriüksusteks. Esimeses peatükis luuakse tööle teoreetiline raamistik, mis annab üldise ülevaate betooni ja puidu tähtsamatest omadustest, eelistest ning puudustest,
Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile. 6 3. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid: 1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. Astmiktempel e tsikuraat 2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma. 3. Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele. Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.
seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist
Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute deformeerudes ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike reljeefide ja maalingutega. Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka naise kehavorme kujutavaid
Külast eemal elasid metsamehed ja söepõletajad, kes mõisa ja sageli ka talupoegi kütte- ning ehitusmaterjaliga varustasid. Mis puutub metsameestesse, siis õigupoolest olid nad sageli ka maaharijad või maaharijad- loomakasvatajad, sest nende peamised tööd olid hooajatööd, mida ei saanud teha talvel. Talumajad ehitati käepärastest materjalidest: Kesk- ja Põhja- Euroopas peamiselt puust, Vahemere maades kivist ning mõnel pool põletamata tellistest, mida aitas koos hoida puidust karkass. Enamasti mahutas pere end vähestesse ruumidesse, kuhu talvel võeti külma eest varjule ka loomad. Talupoegade igapäevane elu kulges üksluiselt. See katkes harvadel puhkudel. Näiteks pühapäeval, kui mindi kirikusse ja külakõrtsi, käidi laadal, veskil ja ka sepikojas. Nendele harilikele sündmustele lisandusid iga- aastased kirikupühad, kohaliku kaitsepühaku auks korraldatud pidustused ning iseäranis pulmad. (lisa 4)
karjamaad olid endiselt ühised. Kaheväljasüsteemis põlde hariti pidevalt samal kohal, kuid vahepeal lasti mullal mõnda aega puhata sel ajal kasutati neid karjamaana ja neid väetas kesale lastud kari. Keskmisel rauaajal jätkus mitmel pool matmine tarandkalmetesse. Juba rooma rauaaja lõpus hakati ehitama uut moodi kalmeid ebakorrapäraseid kivivaresid, mille vahele puistati põlenud luud ja hauapanused, üksikjuhtudel maeti ka põletamata surnuid. Ebakorrapäraseid kivivaresid rajati ka tarandkalmete kõrvale. Selline laiendus on näiteks Kadrina Ojaveski tarandkalme ja Tallinna lähedal Proosa üksiktarandi kõrval. Hauapanustega pandi kaasa ka relvi. Keskmisel rauaajal hakati matma ka liivakääbastesse, mis rajati enamasti rühmiti metsastele liivikutele jõeorgude kallastele. Linnuste rajamine räägib sõjakast ajast. Vaenlane, kelle eest end linnuses kaitsti, ei pruukinud tulla sugugi teiste rahvaste hukgast.
Ristiusu saabumine Eestisse Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga päri...
Valitsemine ja ühiskond Vana-Kreeka koosnes suuresti linnriikidest ehk polistest. Polis oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
– i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-,
a) madalama, 37,540% alkoholisisaldusega rummid, mida on lahjendatud destilleeritud veega; b) kõrgema, üle 70% alkoholisisaldusega ehk vaadikangusega rummid Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: 3 a) Valged või heledad rummid. On selge värvuse ja kerge kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse minimaalselt aasta klaasist või roostevabast terasest või põletamata tünnides. Filtreeritakse korduvalt. b) Kuldsed või merevaigu karva rummid. Need rummid on tugevama maitse ja tumedama värvusega kui heledad rummid. Filtreeritakse vaid üks kord, värvuse annab karamellisuhkur, laagerdatakse vaatides kolm aastat. c) Tumedad rummid. Laagerdatakse 5-8 aastat tammevaatides. Enne villimist pudelisse lisatakse mõningal juhul värvi tumendamiseks karamelli. Tünnid, mida laagerdamiseks kasutatakse on seest põletatud. d) Aromaatsed rummid (Arrak)
saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad. Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest. · Riietus ja toit riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon. Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein.
EHITUSTOOTLUSE INSTITUUT Ehitustehnoloogia õppetool Lingikogu- Ehitustehnoloogia ajalugu Kodutöö aines EPT 0011Ehitustehnoloogia Üliõpilane: Matr. nr Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 27.11.2007 Töö arvestatud: Tallinn, 2007 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2.Töö käik.............................................................................................................................3 3.Töö Tulemused.........................................
Arenenumad teadusharud olid veel: a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt. b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks (astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine). 2) Loodi 12 võrdse pikkusega kuust koosnev kuukalender ning osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu ja palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid. Erinevad näited ehituskunstist: 1) tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev toru. Tipus oli tempel, kus oli jumala „elukoht“. Suurim asus Babülonis (Marduki tempel e. Paabeli torn, 7 astet, neist igaüks väiksem). 2) lossid, millest suurim oli Assüüria kuninga Sargon II oma. 3) linnad ja Uus-Babüloona, kuhu pääses läbi 8 värava, mis olid pühe ndatud erinevatele jumalatele.
> Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked)
2.3 Erinevused 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: · madalama, 37,540% alkoholisisaldusega rummid, mida on lahjendatud destilleeritud veega; · kõrgema, üle 70% alkoholisisaldusega ehk vaadikangusega rummid. 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: · Valged või heledad rummid. On selge värvuse ja kerge kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse minimaalselt aasta klaasist või roostevabast terasest või põletamata tünnides. Filtreeritakse korduvalt. 5 · Kuldsed või mervaigukarva rummid. Need rummid on tugevama maitse ja tumedama värvusega kui heledad rummid. Filtreeritakse vaid üks kord, värvuse annab karamellisuhkur, laagerdatakse vaatides kolm aastat. · Tumedad rummid. Laagerdatakse 5-8 aastat tammevaatides. Enne villimist pudelisse lisatakse mõningal juhul värvi tumendamiseks karamelli
Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2
Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu. Vundamendid ja nende alused tehti sisseveetud kivist. Ruumid olid kitsad ja pikad, sest lagede katmiseks vajalikke pikki palke tuli väljast sisse osta. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlused. Templite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Suurimat tuntakse Paabeli torni nime all
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega ...
naiselt nõuti monogaamsust. · Astmiktemplid ehk tsikuraadid Linnad · Rahvale rohkem ligipääsvam kui Egiptuse · Olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused · Jumala kuju eest kanti hoolt · Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest Ennustuskunst ja astroloogia lamekatusega majades · Enne otsuste vastuvõtmist küsiti jumalatelt luba · Kitsad tänavad · Iga pisemgi asi võis olla jumala märguanne · Müüridega piiratud · Ennustati nt maksa järgi
· Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. Astronoomia: · Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. · Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. · Tunti planeetide trajektoore, ennustati kuu- ja päikesevarjutust. Astroloogia: · Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. · Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. Ehituskunst Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid.
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
tellistest, mis aegade jooksul murenesid ja muutusid tolmuks. Isegi kivist skulptuure tehti harva, enamjaolt tehti graniidist või liivakivist. Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist täiendasid oli väärtuslik ning mõjutas hilisemat arengut. 1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri
............................................................19 4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid...................................................................................19 4.1 Üldist....................................................................................................................................19 4.2 Materjalid.............................................................................................................................20 4.2.1 Põletamata tellis............................................................................................................20 4.2.2 Mõõtmed.......................................................................................................................20 4.2.3 Õõnsused.......................................................................................................................21 4.3 Mört....................................................................................
Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad
Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt kasutamiskõlbulik ning vastavalt töö iseloomule on võimalik valida sobivate omadustega savi. Samas saab keraamika tegemiseks kasutada ka maa seest kaevatud savi, kuid sel juhul on vajalik aega nõudev töötlusprotsess. Glasuurid, angoobid- Laiema värvigamma annavad keraamilistele esemetele angoobid ja glasuurid need on keraamika pealispinna tonaalsuse muutmiseks. Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile
Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid paigaldatavuse parandamiseks, kivistumise kiirendamiseks, külmumise vältimiseks jne. Betoon on üks tähtsamaid ja enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Kõige rohkem kasutatakse tavalist (rasket) betooni, mille sideaineks on liiv ja killustik või kruus. Tavalise temperatuuri juures liiv, kruus ja
hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. · Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. · Esimese korruse moodustas hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal. Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. · Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. · Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. · Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud
käsitöö. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, muistsed põllud, kivikirstkalmed ja lohukivid. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama maapealseid kalmistuid - kivikirstkalmeid - koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringi läbimõõt oli 5-8 meetrit. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Ühiskonnas kujunes ebavõrdsus, elukohad kujunesid üksikutesse taludesse. Piltidel kivikirstkalmed. Muistsed põllud olid samas stiilis nagu kivikirstkalmed-kividega ääristatud. Kivikalmetega ühel ajal ja samas piirkonnas esinevad ühed meie mõistatuslikumad muistised lohukivid. Lohkude tähendus pole teada. Välja on pakutud mitmesuguseid oletusi. Neid
Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe
kivivarekalmed. Lõuna-Eestis kõrgemad maakivist vared. Saaremaal kiviringkalmed. Hilisrauaaegsetes kivikalmets domineerib põletusmatud, laibamatuseid üksikuid. Maa-alused kalmistus Rohkesti aga ka sellest perioodist laibamatuseid, kalmetest eraldi asuvaid kalmistuid, enamasti 1-2 talu matusepaigad. Kääpad Kirde-Eestis vadjapärased kääpad, sarnased Loode-Venemaa omadega, liivast-kruusast, ka kividest, kuni 1 m kõrged, sageli jalamil kivirinf. Igas kääpas 1 matus, põletamata. Kagu-Eestis samuti hilisrauaaegsed kääpad, ümara plaaniga, umbes 1 m kõrged. Matused erinevad: Lindoras igas kääpas 1 surnu, Sikasalis osaliselt matetud põletusmatustega enne kääpa rajamist, mõnes kääpas ka laibamatus. Matuste puhul esinevad kristlikud elemendid (laiamatuse levik, matmine peaga lääne poole, ristiripatsite esinemine) ei saa seostada ristiusu levikuga, sest kõrvuti esinevad ka nn paganlikud elemendi, seostatakse pigem kaudse mõjuga.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid (sdhan) (Britannica, 1953: 215). ENE kirjutab India varase kunsti kohta järgnevat: ,,India kunst on olnud tihedas se...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
