Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5. Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus) 6. Individuaalne ja keskmine o.a. 7. Kütteväärtuse hindamine, põlemisvõrrandid. Alkaanide põlemine hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Kuidas hinnata aine kütteväärtust? On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id. 2,5 C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus.
mis on ja mida näitab erisoojus, aurustumissoojus, sulamissoojus ERISOOJUS c = Q / m . t (J / kg . K) AURUSTUMISSOOJUS L=Q/m (J/kg) Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. SULAMISSOOJUS = Q : m (J / kg) Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna...
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
Sama jutt, mis oli ka sutsukogumisruumi juures. Umbkoldes saab küpsetada. Põlemisõhk võetakse läbi ukse. Kasutegur 50 % Kõik ained ei põle ära ja reostavad keskkonda. Õhk vajab soojendamist 700 kraadini, et see võiks osaleda põlemisprotsessis. Ahju tagaosas ei toimu põlemist. Tuhaluugiga kolde puhul õhk tuleb tuhaluugi kaudu sisse. Ahju kasutegur 85 %. Looduse reostamine on väiksem. Põlemisõhk võetakse läbi resti. Hiljem tekivad söed, mis soojendavad õhku. Põlemine on sellepärast täiuslikum. Kolle peab olema tehtud 3mm vuugiga tulekindlates tellistest. Samott tellised, voolukivi. Põlemisprotsess peaks lõppema koldes ja ei tohiks minna lõõridesse. Kolde kõrgus peab olema vähemalt ukse kõrgus. Kolle peaks olema ümarama kujuga, see tõstab kasutegurit. Mida vähem tühje nurki seda parem. Tulel peaks olema võimalus põleda nii nagu loomulik on. P.8.1 Kaminpliidi ehitus. Kaminal on puudu lagi, mille asemel on pliidi raud või keeduplaat.
· Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana. · Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga. · Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase. · Termolõikamine · Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures. · Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%. · Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm. · Vee all kuni sügavuseni 7,0m lõigatakse atsetüleeniga, sügavamal vesinikuga. · Hapnikupiigi välisdiameeter on 20...35mm. · Kaarlõikamisel metallelektroodiga saavutatakse suurim tootlikus nurga all 10o, kaarkeevitamisest 20...30% suurematel voolutugevustel.
Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu ·Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat ·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks
uutest kirjandus vooludest. Koer Popi tark, alandlik, passiivne, inimese alistuv pool, mis tahab reegleid, ahv Huhuu aktiivne, rumal, metsik,. Isand, sümboliseerides Jumalat, on lahkunud, ahv hakkab domineerima, kiusab Popit. Hakkavad jooma, juua otsides plahvatab maja, plahvatus sümboliseerib Maailma hävingut. ,,Toome helbed" impressionistlik novell kujutab inimese hingeelu, tüdruku õnnetust noorusarmastusest. Toome helveste langemine, nukkude põlemine sümboliseerib Leeni lapsepõlve lõppu. ,,Inimese vari" ekspressionistlik novell, kujutab ühiskonna, moraali probleeme, meeleolu sünge, sõja hävitav mõju. Novellidele omane värvide, kirjelduste rohkus, fantastilised sündmused. 3. Ernst Enno pärit Tartumaalt, tuntuks saanud sümbolistlike mõtteluulega, eesti kirjanikest võttis esimesena kasutusele vabavärsi. Luulele iseloom. Endasse süvenenud, hingeliste otsingute kujutamine, loomingut mõjutanud idamaine filosoofia
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium ...
tootmise vahendid. Eestlastele on kultuuriväärtusteks kujunenud vanad tuuleveskid, mis liiguvad tänu tuuleenergiale. Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark on Virtsu Tuulepark. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt tuuleenergiat mitmetes Euroopa riikides ja USA-s. Fotoelektrilised elektrijaamad on väga populaarsed Saksamaal. Ühed suurimad päikeseenergial töötavad elektrijaamad tegutsevad USA-s ja Hispaanias. Ka biomassi põlemine ei ole keskkonnale kahjulik. Protsessi käigus eralduvat CO2 ei loeta saasteühendiks ning teisi mürkaineid nagu väävliühendeid ja raskmetalle eraldub väga vähe, ning need lagunevad kiiresti. Biomassi energia põletamist kasutatakse nii soojuse kui elektrienergia saamiseks. Põlemisprotsess toodab kuni 90% biomassist saadud energiast maailmas. Energia saamine biomassist viitab elavale ja äsja surnud bioloogilisele materjalile, mida saab kütusena kasutada
Mida saan mina teha Eesti heaks? Mida saab üks inimiene teha Eest jaoks? Kõigepealt, tuleks alustada oma igapäevastest harjumustest, mõelda mis on õige ning mida paremini teha, et Eestis elamine oleks võimalikult hea. Arvestada teiste inimestega ning luua selline keskkond, kus kõigil oleks parem elada. Eesti tulevik sõltub ennekõike Eesti oma rahva tegudest, kultuuri hoidmisest ning edasi kandmisest, seega eelkõige noortest. Ajalooski on teada, et noored on suutelised läbi viima suuri muutusi. Ennekõike tuleks käsile võtta oma käitumine ja harjumused. Prügi mite maha visata, selle jaoks on prügikastid. Võimalikult palju prügi viia ümertöötlemisse. Taaskasutusse viimine on loodussõbralikum kui nullist toota, hoiab kokku ressurside pealt ning kindlasti kasulikum ka riigi keskkonna ning kassa jaoks. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama prügiga kaasnevatel probleemidele. Mida rohkme töödeldakse prügi,...
Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline...
Biovesinik. 22. Mis on ETBE ja EtOH ning milleks neid kasutatakse? Etüültertbutüüleeter- mõlema juuresolu kütuses vähendab süsinikmonooksiidi ja mittepõlenud kütuse hulka Etanool- alternatiivkütus, kasuttatakse et keskkonda säästa ja ökonoomsuse põhimõttel. 23. Mis on FAME? Rasvhappe metüülestrid- Vähendab põlemisjääke(CO-d, tahked osakesed, sulfaadid, põlemata süsivesinikud) 24. Mis on HVO? Hydrotreated vegetable oil- puhas põlemine, külmaomadused väga head, parandab diislikütuse kvaliteeti. 25. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse? Biodiisel olemas, kus kasutatatkse FAME-i. 26. Kas biokütus on parem või halvem ,,tavalisest" mootorikütusest? Miks? Parem- vähendab CO-d, vähendab põlemisjääke jne, mootorile paremad. 27. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid?
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine.
...................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid........................................................................................ 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus............................................................................................. 11 Kütuse stabiilsus.................................................................................................... 12 Bensiinid............................................
kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 6) Mis on alkoholid? Alkoholid on alkaanidest tuletatud ühendid, mille molekulis üks või enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga, mis on veesõbralikud, mis lahustuvad vees palju paremini kui alkaanid, mis ei muuda vesilahuse keskkonda.
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... ...
transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, mills süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaksioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku ühinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib vesi, õigemini veaur, ja eraldub soojusenergia. Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist märksa kõrgematel temperatuuridel. Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on vaja tõsta nende ainete
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Triin Rannak ALKAANID JA NENDE KASUTAMINE: METAAN, ETAAN, PROPAAN Referaat Tallinn 2012 1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan...
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laeng...
Suure-Jaani Gümnaasium Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor Uurimus Jane Sassiad 10.klass Õpetaja: Rihet Aver Suure-Jaani 2016 1. Soojusmasinad ja energia muundumine Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad nin...
(võrdne rohelise tulega) Suunamuutefoor Reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristikujuline punane tuli, parempoolses allasuunatud noole kujuline roheline tuli, mis vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925 tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud. Ülesõidufoor Reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita.
Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II Al2O3 alumiiniumoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Aga: II -II FeO raud(II)oksiid III -II Fe2O3 raud(III)oksiid OKSIIDIDE SAAMINE Oksiide saadakse peamiselt põlemisreaktsioonides on ju põlemine eelkõige reageerimine hapnikuga. Iseloomulik on reaktsioon: LIHTAINE + HAPNIK OKSIID Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste (IA, IIA, Al), on lihtne võrrandit ka kirjutada (koostame tekkiva oksiidi valemi oksüdatsiooniastmete abil)! · naatriumi reageerimine hapnikuga: I -II 4 Na + O2 2 Na2O · vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus): I -II
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatri...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik). · Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda. · Tahma põlemine annab leegile oranzikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust. · Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena.
92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia. Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia. 93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline (temperatuuri muutumine, keha soojenemine ja jahtumine) ja potensiaalne (aine oleku muutumine) 94. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Näitab kui palju soojust eraldub kütuse massiühiku täielikul põlemisel. 95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine? Täielik põlemine lõpptulemus CO2, mittetäielik lõpptulemus CO 96. Tooge näiteid siseenegia muundumise kohta mehaaniliseks energiaks. Automootoris kütus põleb, auto liigub edasi 97. Mida nim võimsuseks? Mida näitab võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirus. Näitab ühes sekundis tehtud töö hulka 98. Nim võimsuse ühik. 1W - watt 99. Mida nim kasuteguriks? Mida näitab kasutegur? Kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe
maakeral: igal aastal paisatakse keskmiselt 43 000 tonni PAH-e atmosfääri ning umbes 230 000 tonni PAH-e jõuab veekogudesse. Lisaks sellele, et fossiilsed kütused sisaldavad PAH-e, moodustub PAH-e isegi diisli, tubaka, viiruki, rasva mittetäielikul põlemisel. Erinevat tüüpi põlemine põhjustab erineva arvu individuaalsete PAH-ide (aga ka nende võimalike isomeeride) teket. Seega kivisöe põletamine tekitab erineva eralduvate PAH-ide segu kui näiteks mootorikütuse põlemine või metsatulekahju. On olemas isegi PAH-e sisaldavaid õlisid, mida on vaja, et rehvid paremini haarduksid. Taimed saastuvad PAH-idega enamasti siis, kui atmosfääris olevad tahked osakesed (mis sisaldavad ka PAH-e) sadestuvad taimelehtedele. Järelikult suurte lehtedega aedviljade PAH-ide sisaldus (neil on suurem pind, millele saab sadestuda) on suurem kui väikeste lehtedega aedviljadel. PAH-id ei saa piiramatult üle minna saastunud pinnasest
Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. See tähendab aga ainult ühte, vajadust olla ise tasemel ning ennetada võimaliku tuleõnnetust. Tuleohutus kodus Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne
Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus), en.tootmine. Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj- ku tegevuse tagajärjel karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel
teisele. Soojushulk on energia hulk, mille keha soojushulk Q 1J saab või kaotab soojusvahetuse käigus. soojenemine Q=cm(t2–t1 ) jahtumine Q=cm(t2–t1 ) Põlemine on keemiline protsess, aga kütuse põlemine Q= k·m põlemisel eraldub soojust. Sulamine on tahke aine muutumine sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub.
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. 3 Põhimõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. 2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi. Õpitulemused Õpilane: väärtustab säästlikku eluviisi;
Puhas vesinik saadakse vee elektrolüüsi teel. Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses. o HAPNIK O2 Kalkogeenid VIA rühma elemendid. On levinuim element maakoores, moodustades ligi poole selle massist. Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena. Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine. Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on: Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest. Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega. Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv
Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reak...
oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3C-CH2-OH + NaCl halogeenühend + alus alkohol + sool H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH aldehüüd + vesinik alkohol Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on alkoholi sool, nimetamisel kasutatakse järelliidet olaat. Näiteks: kaaliumpropanolaat H2C(KO)CH2CH3 Eeter on orgaaniline aine, milles on hapnik olekus O . Kasutatakse järelliidet eeter
· Keemilised omadused o Oksüdeerijate suhtes üpris püsivad Reaktsioonide kulgemiseks on vaja side(med) lõhkuda, et võiksid moodustada uued sidemed Osake, millel on üksik paardumata elektron, kannab nimetust radikaal - moodustub metüülradikaal ja vesinikradikaal o Põlemine Täielik a. 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Mittetäielik a. 2 C4H10 + 9 O2 8 CO + 10 H2O o Pürolüüs alkaanide lagunemine või isomeerumine kõrgemal temperatuuril, mille tulemusena moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid CH4 t0 C + H2 2CH4 t0 C2H2 + 3H2
Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest
1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (IA ja IIA rühm, va Be)
· on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks · Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem · Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks · Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s · Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult · Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju
on ekvaatori juures (Põhja-Austraalia) liiga kuum ja seljakotirändurid suunduvad lõunasse, Airi saabus aga valel ajal ,mistõttu oli raske leida tööd. Paar kuud troopiliste tormidega tulevat vett kogutakse spetsiaalsete tammide taha veehoidlatesse, vahest tuleb vee puudus.Linnad on üle rahvastatud,kui suurt vihma ei tule võivad linnad vee puudusesse jääda. Kuuma suvega on üheks keskkonna probleemiks ka metsade põlemine,mis levib väga kiiresti ja on väga ohtlik. 7) kohalikega suhtlemisel on nende reeglid väga erinevad Eesti omast. Kui sa räägid austraallasega pead sa alati naeratama vastu , kui ei naerata ,võtavad nad seda kui ebaviisakust ja nad võivad solvuda. Austraallased on rassistlikud ja ei saa kohalikega (aborigeenid) üldse läbi. 8) Ühed tähtsamad iseloomujooni reisi olukorras on kindlasti organiseeritus, keeleoskus,
Saab näidata, et jääval rõhul on gaasi paisumistöö järgmine A=pV A-gaasi paisumistöö (J) p-gaasi rõhk (p=const)(Pa) V-gaasi ruumala muut (m3) 4. Soojusmasin Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Soojusmasinad on näiteks sisepõlemismootorid, reaktiivmootorid, auru- ja gaasiturbiinid jne. Igas soojusmasinas on järgmised põhiosad: 1) Soojendi soojendina toimib kütuse põlemine. 2) Töötav keha mingisugune gaasikogus, mis saab kuumenemise tõttu paisuda ja tööd teha. 3) Jahuti jahutiga toimib ümbritsev atmosfääri õhk. Selleks, et soojusmasin saaks kestvalt tööd teha, peab tema töö iseloom olema tsükliline. Soojusmasina põhimõtteskeem on järgmine: Q1-soojendilt saadud soojushulk
43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47. Pihustuskeskkond aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud 48. Prooton tuumaosake, positiise laenguga 49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55
füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke KEEMILISED OMADUSED: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine: Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. Oksüdeerijate toime: Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate (nt KMnO4 ja K2Cr2O7) toimel ei reageeri.
Laevades on keerulised käigud ja vahemaad pikad, samuti kaup on väga erinev. Lennuväljadel on keeruliseks osaks territooriumile pääsemine, samuti erinevad kaubad ning kiired ja suured liikuvad objekid, lennukid. 3 TULEKAHJU LAEVAS Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju
alkeenid – sisaldavad süsinik-süsinik kaksiksidet -een alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit. lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen fenool e hüdroksübenseen 6. Süsivesinike ja alkoholide keemilised omadused Alkoholid 1) Täielik põlemine 2 CH3CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 15O2 10CO2 + 12H2O 2) Reageerimine aktiivsete metallidega (nt K ja Na) 2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata. Lay’s – vesiekstrakt oli väga selge, mistõttu hõbenitraadi lisamisel tekkis koheselt valge niitjas sade, mis hiljem muutus kollakaks ( põhjuseks võis olla algse lahuse kollane värvus). Sisaldas kindlasti kloriidioone ja seega oli krõpsude valmistamisel ka kindlasti kasutatud NaCl soola. KATSE 5: Krõpsude põlemine Krõps võeti pikkade pintsettide vahele ning põletati leeklambiga. Tulemus: Estrella –tugevam oranž leek – viitab suuremale naatriumi sisaldusele – reaktsioonil hõbenitraadiga võis siiski tekkida AgCl sadet, kuid hägususe tõttu ei olnud see silmaga eristatav; eraldus natuke suitsu ja tahma. Põles kaua, mis viitab suurele kalorsusele. Oli tunda rasva põlemisel tekkivat ebameeldivat lõhna. Leek ei olnud väga suur. Lay’s – Põles kauem ja suurema leegiga kui Estrella
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadaks...
· on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud · on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud · on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Need olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi liigitatakse: · tulekindlateks t°s > 1580°C, · raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, · kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: · tavalised tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C · kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C · üli-tulekindlad t°s > 2000 °C ·
Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. See levis aga väikeste ,,suitsusammastena", mida ei osatud esialgu radioaktiivseteks sammasteks pidada. Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
