-I a) 2H 2 O 2 2H 2 O + O 2 b) Cl 2 + H 2 O HCl + HClO Kaks reaktsioonivõrrandit on sarnased, sest .................................................................... ........................................................................................................................................ . 15. Millal on tegemist redoksreaktsiooniga? Tõmba redoksreaktsiooni tähistavale tähele ring ümber. a) bensiini põlemine d) hingamine b) vee aurustumine e) lämmastikoksiidi tekkimine äikese ajal c) metalli tootmine maagist f) rasva riknemine 16. Too näiteid redoksreaktsioonide esinemise kohta järgmistes valdkondades. Argielus Looduses *.................................................. *.............................................. *..........
• Raku pikkus • Mikrofibrillide nurk • Keemiline koostis PUIDU TULEKINDLUS Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks. Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid. Alguses on põlemine intensiivne, mille tulemusena moodustub ristlõike ümber isoleeriv puusöe kiht. Terve puidu ja söestunud puidu vahele tekib nn pürolüüsikiht. See on umbes 5 mm paksune tsoon, kus puit on tule poolt keemiliselt mõjutatud, kuid pole veel täielikult lagunenud. ´ Puusöe soojusjuhtivus on ainult 1/6 puidu omast. See tähendab, et söekiht moodustab terve puidu ümber justkui isolatsiooni, mis aeglustab selle edasist kahjustumist. Tänu isoleerivale söekihile on
● Vältida kannatanu jätkuvat soojusekaotust ● Soojendad kannatanut aeglaselt - 1° 1 tunni jooksul o Ära aseta kannatanuga kokkupuutesse mingeid soojusallikaid – kuum vesi, kuumaveepudelid, elus tuli, kuum radiaator. 15. Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu? ● Peata põlemine ● Helista 112 ● Vala põletuspinnale hulgaliselt jahedat vedelikku (kuni 30 minutit), kuni valu on kadunud ● Ära kasuta esmaabiks ja raviks toiduaineid o Ära aseta tualettvett, salve ega rasvu ning kleepplaastrit põletuspinnale ● Eemalda pigistavad esemed enne turse teket, eemalda põlenud riided ● Ära ava ühtegi villi ● Vähenda infektsiooniohtu- kata piirkond steriilse haavapadjaga
Jäätmeid käsitletakse potentsiaalse tooraine- ja energiaallikana. Taaskasutus: · toote uuesti kasutamine (tagastatav ja uuesti täidetav taara) · esmane taaskasutamine(värviline klaas uuesti töötlusesse) · teisane taastootmine(vanadest ajalehtedest WC paber) · materjalile uue kasutuse leidmine(paberi kompostimine) Jäätmete kasutamine energiaallikana · Jäätmetest tahkkütuse valmistamine · Otsene põlemine · Biogaas Ohtlike Jäätmete Käitlussüsteemi programm Eestis (OJKS) OJKS programm on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks (kas põletamise või teiste töötlemisviiside kasutamise teel (s.h.välismaal) või lõppladustamist, vastavalt selleks rajatud ladustuspaikades). Lisaks: siis kuidas see energia tootmine õhku jurab
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on str...
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peetakse Antonie Lavoisier kelle olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga. Kaasajal on sellest välja arenenud kalorimeetrija, millega mõõdetakse toiduratsiooni kalorite määra. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud 1.Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. 2
kande. (5) Tööandja vormistab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks. (6) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise ärahoidmiseks. 22. Tulekahjud. Tegutsemine tulekahju korral. Sisetulekahjud on alati lahtised ja välistulekahjud võivad olla nii lahtised kui kinnised. Lahtise tulekahju puhul on ruumide ülevaatamisel põlemine nähtav. Kinnise tulekahju puhul avastatakse põlemine ainult tema tunnuste järgi - suits, soojuse eraldumine ja temperatuuri tõus. 23.Metsatulekahjud, nende liigitamine. Metsatulekahjude 3 liiki: 1) pinnatuli-põlevad kulu,samblikud,samblad,risu(muu org.aine). liigub pärituult mõnikümmend meetrit kuni 1km/h.(kustutatakse vee,mulla kasutamisega ja okste pühkimisega, vastupõlemise kasutamine. Suits helehall
rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina. Kolbmootorites toimub kütuse põlemine silindris ja erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. Silindri ja põlemiskambri jahutamisega hoitakse temperatuurid nende elementide materjalide jaoks ohutul tasemel. Kütuse põlemisel vabanenud energia paneb liikuma kolvi ja tehtud töö kantakse väntmehhanismi kaudu mootori võllile. Carnot` ringprotsess ei ole sisepõlemismootorites otstarbekalt realiseeritav ning nende töö põhineb Otto, Dieseli või segaringprotsessil
(Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks
· Joachim Jhering - töötas välja kirikukaristussüsteemi - jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne · üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema · Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a
vihmapilvi, kuid seda tegevust ei saatnud edu. Kuiva kliimaga aladel kogunevad sageli metsloomad harvade veeloikude ümber, mida nimetatakse vaditeks. Põua ajal kaob neist auramise ja joomise tagajärjel rohkem vett, kui koguneb tagavaraks vihmasadude ajal. Kahanevad ka toiduvarud, sest taimi kasvab vähem põuaperioodil. Seetõttu võivad surra põua ajal tuhanded loomad. Tulekahju Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje.
· Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering. · Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks.
ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED...............................................
Keemilised omadused, on seotud aine koostise 1) nende mõju ümbritsevale keskkonnale (teised ained ja materjalid, muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku elusorganismid) ja vastupidi keskkonna (atmosfäär, looduslikud veed, enamkasutatavad ained ja materjalid) mõju materjalidele. põlemine hapnikus). 2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Materjaliteadus- uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Viia Lepane 5.09.2012 13 Viia Lepane 5.09.2012 14
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
vedelik aurub ja seda kõrgem on naftasaaduste loomulik kadu veol. 41. Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga? 42. Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga? Leekpunkt (flashpoint)üks tähtsamaid naftasaaduste tuleohtlikkuse näitajaid. Kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub vedeliku pinnalt nii palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis süttib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse erinevaid standardeid (STTM. DIN, IP, ISO). Leekpunkt sõltub õhurõhust ja keskkonna hapnikusisaldusest. 43. Mis on COW (crude oil washing)? Tankide pesu toornaftaga . Toornafta sisaldab raskeid asfaldi ja parafiinikomponente, mis ladestuvad tankide rõhtpindadele ja on veega pesemisel raskesti eemaldatavad. Tankide põhjale kogunedes võivad nad ummistada väljapumpamistorud. Et toornaftal on omadus tankide põhjale
Seadmes langetatakse temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides. Leektäpp. Leektäpiga iseloomustatakse proovi omadust koos õhuga moodustada süttivat segu, see on madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eralduvad aurud süttivad hetkeks isegi leegi lähenemisel. Ühesõnaga otsitakse temperatuuri, mille juures leegi lähendamisel kestab põlemine vähemalt 5 sekundit. CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...
tüviühendi nimetus. * Kõrvalahelad: -) CH3- metüül- -) CH3-CH2- (C2H5) etüül- -) CH3-CH2-CH2- propüül- * Kui on kaks või enam ühesugust, pannakse ette keemia liide, mis vastab sellele, mitu neid on (nt kahe puhul on eesliide di-) ning numbrid ees pannakse komaga üksteise järgi. * Kui on mõni ahel, kus kõik on seotud, siis tüviahelaks võetakse tsükliline ahel. Alkaanide oksüdeerumine * Põlemine on aine kiire oksüdeerumine hapniku osavõtul. -) Aine täielikul põlemisel tekivad süsihappegaas ja veeaur. *) Tasakaalustamisel kõigepealt tasakaalustatakse süsinik, siis vesinik ning seejärel hapnikud. * Põleb mitte tahke aine, vaid temast kuumutamisel eralduv gaas ehk pürolüüs. * Mittetäielikul põlemisel eraldub ka teisi süsiniku ühendeid (näiteks tahma ehk C, vingugaasi ehk CO). * Põlemisel eraldub soojust ning eraldunud soojusenergia seostatakse süsiniku
Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga - südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Nohu On lastel sagedasem viirushaigus. Tegemist on piisknakkusega. Peiteaeg 1-5ööpäeva. Eelkõige põhjustab probleeme imikutele. Kui liigakaua oled haige, siis tuleb keskkõrva põletik, põskkoopa põletik. Ravi antibiootikumidega pole vajalik. Soolalambi põlemine leevendab. Süüa jäätist või külmutada (peatab bakteri levitamise). Kui nohu on paks siis see ei nakka.Kuna see on bakterjaalne. Allergia vastast vahendit tuleb võtta või nina lihtsalt läbi lasta (hummer,nasonex jm.) Mida suurem soolalamp seda efektiivsem. Nohule pole ravi, on vaid leevendavad ravimid. Nohu võib olla nii põskoobastes kui ka kõrvas. Esimene Tunnikontroll : 06.10.2015
lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsiooni lõpuks vabaneb esialgses koguses. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Elusorganismides toimuvate protsesside puhul on katalüsaatoriteks ensüümid. Korrosioon metallide hävimine (oksüdeeerumine) ümbritseva keskkonna mõjul (roostetamine). Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Põlemine kiire oksüdeerumine, millega kaasneb soojuse ja valguse eraldumine. Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub energiat (näiteks põlemine). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub energiat (näiteks enamus lagunemisreaktsioone, fotosüntees, elektrolüüs). Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus tekkinud või ärareageerinud ainehulk (moolides).
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas e...
· Kompleksi moodustumise reaktsioon, · Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2. Pööratav ioonireaktsioon. Nt. nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. Soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Eksotermiline reaktsioon soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt (metaani põlemine: CH+2OCO+2HO) Endotermiline reaktsioon soojus neeldub ja siseenergia kasvab. Mittepööratav reaktsioon kulgev reaktsioon, kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast (gaaside, sademete teke). Tasakaal on nihutatud saaduste tekke suunas (orgaaniliste ühendite põlemine, tugevate hapete ja aluste neutralisatsioon) Tasakaaluolek olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu.
evolutsiooniteooriale ning esitas loodusliku valiku mõiste, mille kontseptsiooni esitas ta 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Darwin arvas, et kogu elu on tekkinud ühest liigist ning DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Keemia Aina enam tekitasid probleeme põlemisprotsessid. Alguses arvati, et raua roostetamine on raua aeglane põlemine. Lavoisier arvas, et õhk koosneb gaasidest. Cavendish avastas vesiniku ning sünteesis 1781. aastal tavalise vee.1789 ilmus Lavoisieri raamat 23 elemendiga, millega lükkas ümber väite, et maa koosneb neljast elemendist. Arstiteadus Sajandeid on inimesi ravinud peamiselt targad ja nõiad. Üks hirmsamaid nakkushaigusi oli rõuged. Rõugete vastu hakkas vaktsiini otsima Edward Jenner. Ta teadis lihtrahva arvamust, et kui inimene põeb läbi veiserõuged, siis ta päris
Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide
aine. Näited. vask + õhuhapnik = vaskoksiid Esimesed ained erinevad üksteisest värvuse, koostise ning muude omaduste poolest. Keemiliste nähtuste puhul kulgevad keemilised reaktsioonid. Keemiliste ja füüsikaliste nähtuste koosesinemine Küünla põlemisel sulab küünla parafiin, sula parafiin imbub mööda tahti üles ja põleb leegis. Seejuures tekib süsihappegaas ja veeaur. Sulamine ja imbumine on füüsikalised nähtused aga põlemine on keemiline nähtus. Raua kuumutamisel tekib raua pinnale oksiidikiht. Hiljem kui raud on vedel hakkab see jahtuma, need protsessid on füüsikalised nähtused, raudoksiidi tekkimine on aga keemiline nähtus. raud + sularaud(füüsikaline nähtus) sularaud + õhuhapnik = raudoksiid(keemiline nähtus) Kui vesi keema ajada, tekib sellest aur, see on füüsikaline nähtus, veeauru lagunemine on aga keemiline nähtus. 1.8 Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused ja tunnused
dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21 % (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi.
maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. · õhu-, pinna- ning põhjaveeprobleemid Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. · Jäätmed. Jäätmetest tulenevad keskkonnamõjud: · Põlenud või põlevad aherainemäed. Keskkonnamõju allikaks on aherainemägedes sisalduv orgaanika (põlevkivi), mis teatud tingimustel kuumeneb ja süttib. Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral Eesti Elektrijaamas (Narva õllitehas). Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega. · Põlevkivituhk. Tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige siin
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
Alkaanid vees ei lahustu. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Küllastunud - Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine - Kõik alkaanid põlevad, põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH4+2O2CO2+2H2O. 2. Termiline püsivus - Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. CH42H2+C ( tahm ); 2CH4HCCH+3H2. 3. Konversioon veeauruga - Suurel temperatuuril 1000°C ja katalüsaatori Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast : CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub
tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus toimub kütuse põlemine ja keha annab siseenergiat või soojushulga Q1 Jahutist mis saab süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel Töökehast mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, selleks on aur või gaas, mis paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
3) tekib prügilas ainete lagunemisel. 14 Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. Valdav osa osoonist asub stratosfääris. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. Osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid(seda on kõige enam nt. pihustites, külmkappides, õhujahutusseadmetes jne.) ja lämmastikoksiidid (peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites). Kui osoonikihti poleks, siis päikeselt tulev ultraviolettkiirgus hävitaks kõik elusa maapinnalt. Osooniaugud esinevad hooajati polaaraladel. Montreali lepinguga liitunud riigid võtsid kohustuse lõpetada freooni tootmine teatud tähtajaks
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti ja vaht-või vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti? B klassi tulekahjuks, õli, bensiin, lahustid, rasv jne. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? 16% 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Pulberkustuti või kustutustekk 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 omadust ?Värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Jõuab organismi sissehingamise kaudud.Poorseid materjale läbiv ja vees halvasti lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei 10
Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. . 6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 7. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi, nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1) nende mõju ümbritsevale keskkonnale (teised
Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H 2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peetakse Antonie Lavoisier, kelle olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised põhiharud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused.
Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel taandamisel
· Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine)) 4. Segud, elemendid, ühendid mis need on keemias? 5. Kordsete suhete seadus. Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud. 6. Mool ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1- moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23.
Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulikke orgaanilisi lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad esialgsete toksiliste ühendite asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi (arvestades globaalset kliima soojenemise probleemi ei saa süsihappegaasi eraldumist atmosfääri siiski lugeda täiesti kahjutuks). Kui põletatavas gaasis on aga kloori-, väävli- või lämmastikühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, tekib protsessi tulemusena sageli keskkonnale ohtlikumaid ühendeid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Nimetatud gaasid koosnevad süsivesinikest. Siiski
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
Meil ei ole mingit soovi seda devalveerida lasta. Miks inimesed kardavad lennata? Ka minul esineb aeg-ajalt tõsist lennuhirmu. Eriti kehva ilma korral. Ja seda vaatamata oma 319 lennatud lennule 30 erineva lennufirma 36 erineva lennukitüübiga. Lennuhirm on täiesti tavaline nähtus. Suurema paanika üheks põhjuseks on kahtlemata traagiline sündmuste jada, mis sai alguse 11. septembril: neli lennukit USAs, siis raketikatsetus Musta mere kohal, SASi lennuki põlemine Milanos, Airbusi allakukkumine New Yorgis, Enimexi oma Kärdlas... Lendamine on nii ohtlikuks muutunud!!! Kuid mulle meeldivad emotsioonidest tunduvalt enam faktid. Ja faktid on järgmised: 2001. aasta oli maailma moodsa tsiviillennunduse ohutuim aasta. Juhtus vaid 34 fataalset õnnetust reisilennukitega. Hukkunute arvult 1181 oli eelmine aasta ohutuse poolest kuuendal kohal. Sellised on faktid. Need maksavad, mitte emotsioonid. tabel Eesti lennukid korras
kipsi kasutamine (selle koostise määramine)). Ta oli üks, kes väga süstemaatiliselt kõiki oma katses kasutatud aineid hakkas kaaluma ja tegi selle põhjal analüüse. Korrektselt tõestas massi jäävuse seaduse. Tema kaalus ka gaase! Väidetakse, et (vene kirjanduses) massi jäävust kirjeldas ka keegi sajand varem. Tegeles mitmete reaktsioonide uurimisega. Muuhulgas ka põlemisreaktsioonid (metallide põlemine nt). Viis seda läbi hermeetiliselt suletud anumas. Pani tähele, et selle protsessi vältel mass ei muutu. Kui kuumutada õhu käes metalle, siis nende mass kasvab. Ta ei avastanud ise ühtegi keemilist elementi. Ta sai infot ka Pristleylt. Palus kontrollida tema deflogistoniseeritud õhku. Nende katsete käigus mõtles ta, et flogistoni pole olemas, vaid et see on reaktsioon. Avaldas ka artikli. Põlemisel on tegemist mitte flogistoni eraldumisega, vaid reageerimisega hapnikuga
100…200 m3. pärmiseened lahustavad hekssoossuhkru elutegevuse käigus etüülpiirituseks ja süsihappegaasiks. Puidusöe tootmise võimalused, puidusöe kasutamisvõimalused? Söetootmise meetodid: 1) Retordisisene kuumutamine. 2) Retordi kuumutamine väljastpoolt küttepuidu, kütteõli või elektriga. 3) Toorme kuumutamine retordist väljuvate põlemisgaasidega (ringprotsess). Enim levinud on esimene viis. Selle puudus on osa toorme tuhaks põlemine. Põlemisprotsessi saab kontrollida ainult sisselastava õhu kogusega. See meetod sobib piirkondadesse, kus tooraine on odav. Teisel viisil kuumutatakse retorti väljastpoolt lokaalse põletiga. Hapniku juurdepääs toormele on minimaalne ja täpselt reguleeritav. Materjali kuumutamiseks võib kasutada ka väljuvaid gaase. Kolmas meetod on kallim, kuid tagab puusöe suure saagise ja vähese energiakulu.
teised gaasid (CO2 hulk mõjutab meid palju, kliima jne) Olulisemad kasvuhoonegaasid: metaan (Ch4), co2, lämmastikoksiid(N2O) Co2 peamised allikad: - fossiilsed kütused; kivisüsi, turvas, põlevkivi - Maakasutusmuutused (hävitatud metsad) - Tsemendi tootmine - Hingamine Metaan: Looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine Ülemaailmsed emissiooniaalikad: - Karjakasvatus - Riisikasvatus - Energiatootmine Naerugaas: - Biomassi põlemine - Energiatootmine - Väetised Osoon: gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%) Osoon neelab UV kiirgust Troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuse põlemisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniiste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku. Hüdrosfäär 0.23% maa massist Katab 70.8% Maa pinnast, ei kuulu järved
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik mõjutab looduslikke protsesse väga tugevasti 8. Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb? Ökoloogiline kriis on inimtegevusega põhjustatud kahju loodusele või keskkonnale, näiteks metsa põlemine ja rohttaimkatte kahjustumine või hävimine kestval karjatamisel, pinnavete ülespaisutamine. Ajaga on need kriisid suurenenud ja see just õpetas meie esivanematele juba paljusid ratsionaalse looduskasutuse põhimõtteid. Kuid tänapäeval on see muutunud juba väga teravaks probleemiks mis mõjutab kogu planeeti. 9. Kirjelda kunstlike ökosüsteemide arengut. Juba aegade algusest saadik on inimene
juuri. Pinnatule puhul põleb ära varis (eriti hästi põleb kuuseokka varis). Kergesti süttivad laanik ja palusammal, samuti puhmad (kanarbik, sookail) ja kollad (nende eosed isegi plahvatavad). Leesikas põleb halvasti ning teda peetakse isegi tuletõkkeks, ta ka plahvatab. Tulekahju tagajärjel hävivad mulla mikroorganismid ja kogu entomofauna. Ära põlevad ka orgaanilised ained. Männi levimise jaoks on metsa põlemine hea. ROHUMAADE TÜPOLOOGIA 1. Arurohumaade klass- kuivadel või niisketel mineraalmuldadel esinevad niidud. 9 sürjametsad- õhukestel lubjarohketel kuivadel muldadel kasvavad keskmise tootlikkusega metsad, milles kõige sagedamini on enamuses mänd. 16 1.1. Loorohumaade tüübirühm- loopealsed e. alvarid. Enamasti tekkinud loometsade raie tagajärjel kuid on ka primaarseid
Tuntumateks nitraatideks on KNO3 india salpeeter, NaNO3 tsiili salpeeter, Ca(NO3)2 norra salpeeter, NH4NO3 ammooniumnitraat, AgNO3 põrgukivi. Viimast kasutatakse meditsiinis, kuna tal on söövitavad omadused, põletikuvastane ja baktereid hävitav toime. Söövitavate omaduste tõttu kasutatakse teda näiteks soolatüügaste ravil. Nitraadid kuuluvad lõhkeainete segudesse seepärast, et nad võimaldavad põlemist ilma õhuhapniku juurdepääsuta. Põlemine toimub nitraadi lagunemisel tekkiva hapniku arvel. Lisaks mõjutavad nitraatide lagunemist mitmesugused lisandid. Kaaliumnitraadi segu väävli ja söega nimetatakse mustaks püssirohuks. Viimane (75% KNO3, 13% C ja 12% S) põleb järgmise võrrandi kohaselt: 2KNO3 + 3C + S 2K2S + 3CO2 + N2 HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
