ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi
Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust erineva tõendamiskoormuse ning tõendi liigid, millega vaidlusaluseid asjaolusid tõendada. Tõendite esitamiseks on menetlusosalise taotluse esitamine kohtule tõendi vastuvõtmiseks ja tõendite kogumine on kohtu poolt tõendi kättesaadavaks tegemine menetlusosalistele. Kohus kogub tõendeid, mida menetlusosaline ise ei saa esitada. Tõendite kogumiseks peab menetlusosaline esitama kohtule taotluse, milles põhjendab tõendi asjakohasust ja selle kättesaamist võimaldavaid andmeid. Tõendite kogumine toimub määruse alusel, mida võib vajadusel menetluse käigus muuta. Tõendite uurimine Tõendeid uurib kohus vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel. Menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui kohus ei määra teisiti. Kohtuistungilt, kus uuriti
Täidab talle antud lisaülesandeid 3 2 Täidab enamasti tööülesanded iseseisvalt ja nõuetekohaselt 2 1 Vajab tööülesannete täitmisel pidevat juhendamist 1 7. Erialastes aruteludes osalemine Juhendaj Praktikant a Osaleb aktiivselt erialastes aruteludes, teeb järeldusi ja põhjendab oma seisukohti 3 3 Osaleb erialastes aruteludes ja argumenteerib üldtuntud faktide ja näidete abil 2 2 1 Osaleb erialastes aruteludes vähesel määral, esitab üksikuid mõtteid, argumente 1 8
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Menetlus võib alata nii avalduse alusel kui ka õiguskantsleri omal algatusel (ÕKS § 21).*79 70 Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 139 komm. 2. 71 RKPJKo, 10. aprill 2002, 3-4-1-4-02, lõik nr 13. RT III 2002, 12, 120. Kalle Meruski arvates olevat õigustloov akt alati legislatiivakt sellest olenemata, kas selle võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Ta põhjendab oma seisu- kohta õigustloova ja õigusloome akti üld- ja erialakeelelise sünonüümsusega. Vt K. Merusk. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsi- musi. 2. tr. Tartu, 1995, lk 8; vt ka K. Merusk. Veelkord õigustloovatest aktidest. Juridica, 1993, nr 3, lk 56. Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega
ning kogutoodangu ……………….……..: alanemine; vähenemine 6. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, siis juhul kui riigi keskpank soovib jätta tulud muutumatuks, peaks keskpank vastavalt IS-LM mudelile raha pakkumist …………..: suurendama 7. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on horisontaalne 8. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla vasakule 9. Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator, seda lamedam on IS kõver “Väär“. 10. Keynesliku mudeli eelduseks on jäik, muutumatu hinnatase ning klassikalise mudeli eeldus on hindade täielik paindlikkus. Tõene 11. Kui firmad on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, siis on ehitusinvesteeringud
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse juhina. Samuti ei ütle äriplaan, milline on kõige efektiivsem ressursside kasutamise viis. Ta näitab lühidalt, kas äriplaan on kasutoov, kuid mitte seda, kas see on kõige tulusam võimalus. See töö tuleb ära teha veel enne, kui te äriplaani koostama hakatakse (Babcock, Hamblin, Hahn 2000). 1.4 Äriplaaniga ettevõtja Alljärgnevalt on välja toodud äriplaaniga ettevõtja eelised: · põhjendab, kui palju raha vajatakse; · tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; · tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; · tõestab, et ettevõtja teab riske ja on nendega arvestanud. Hooletult koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris mulje, et ettevõtja on hooletu inimene, kes ei vaevu kõike olulist arvesse võtma. Äriplaan tuleb koostada
2) füüsiline halb. Tuleb funktsioonist, kasulikkusest. Valu, enesekaitse. Karistus, et parandada 3) moraalne halb patt Hea ülekaalus. Kurja küsimus ongi teodiikeküsimus Ateism kitsamas tähenduses on see seisukoht, et jumalat ei ole olemas. Avaramas tähenduses on ateism jumalasse mitteuskumine. Eetika teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad
moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, millest 3 lõpevad silmusega ning neljas ,,tüvega", kus 3' ja 5'-otsad. tRNA-s leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Erinevate tRNA molekulide minimaalne arv rakus on 31. Ribosoomne RNA. Kõik ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest subühikust. Umbes 2/3 osas RNA-st, 1/3 osas valgust. rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele ja võib omada katalüütilist aktiivsust. Kõrge ahelasisene järjestuste komplementaarsus põhjendab (ilmselt) ulatuslikku aluspaaride teket ja kaheahelaliste lõikud moodustumist. Ribosoom koosneb kahest subühikust. Koostis ja suurus on pro- ja eukarüootides veidi erinev: Prokarüootne on väiksem ja sisaldab vähem valke ja nukleotiide. DNA ja RNA erinevused. DNA sisaldab tümiini kõik DNAs leiduvad uratsiiljäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega
gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3. sg, contraho, traxi, tractum, ere 6. ius scriptum – kirjutatud õigus participium, perf, passivum, scribo, scripsi, scriptum, ere 21 Lugeda läbi „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge Tekstist leida Mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? Catilina ja tema kurjategijate jõugu lahkumine Roomast ja Itaaliast. Et inimesed vabaneksid hirmust ja isamaa saaks rahulikult edasi elada igavesti, mitte vaid korraks. Kõne eesmärk on veenmine, alati. (antud juhul,et Catilina on paha, tõbras) Milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? Teiste poolt kardetud, hirmu tekitav, alatu, ohjeldamatu ja pöörane iha, alatu, vägivaldne, pahatahtlik Milline on Cicero ise selle kõne taustal?
Reform tähendab muutmist paremuse poole. Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja ühiskonna ootuste vahel), infotehnoloogia areneb (uued andmebaasid, tehnoloogiad, tarkvara jne). Kõik see põhjendab reforme. Reform peab vastama kaasaja nõudmistele. Reformi eesmärgid: Optimaalsete kulutuste juures saavutada kodanike huve ja õigusi arvestav, uuenduslik, paindlik, kvaliteetne ja mõjus avalike funktsioonide täitmine, kus toimingud on avatud ja läbipaistvad ning vastutavus - mehhanismid võimaldavad avalike funktsioonide täitjate tegevuse kohta saada täpse ja informatiivse ülevaate.
töötajate edutamiseks 13. Töö analüüs Töö analüüsi väljundiks on töökirjeldused ja ametinõuded. Need võetakse aluseks ametijuhendite koostamisel. Töö analüüs töö täpsem määratlemine ja tundmaõppimine organisatsiooni sees. Milliseid omadusi, oskusi ja teadmisi töö tegija vajab? Kasu töö analüüsi tulemustest on nii töötajale (selge ettekujutus tööst, alus muutuste nõudmiseks, põhjendab tööga toimetuleku hindamist) kui juhtkonnale (kuhu on vaja töötajaid värvata, mida küsida intervjuudel, koolitusvajadused, saab hinnata toimetulekut, aitab hnnata ja vajadusel parandada organisatsiooni struktuuri vastavalt eesmärkidele). Töö analüüs viiakse läbi : organisatsiooni loomisel, ameti loomisel, töö tehnoloogia/töövõtete olulisel muutumisel. Kahel esimesel juhul on tegemist töökoha kavandamisega millised ülesanded täidetud?
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg?
Valem 5 – 1€ investeeringu annuiteet [i(1 + i)" ]/[(1 + i)" - 1] Eelmise valemi pöördväärtus annab annuiteedi (või regulaarse aastase makse), et ammendada algsumma 1€. Sellist arvutust on vaja siis, kui nüüdiskuludest lähtudes tuleb leida aastased väljaminekud. Annuiteet on terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või sissetulekuid teatud arvu aastate jooksul. NÄIDE 5 - Milline sääst aastastes kasutuskuludes 10-aasta jooksul intressimäära 8% puhul põhjendab investeeringu suurendamise 90 000 võrra? Vastus: Kui kokkuhoid kasutuskuludes on vähemalt 13 410€ Valem 6 - Tagasimaksufond i/[(1 + i)" - 1] Valemiga 2 saadi summa, mis tekib tulevikus iga aasta (või muu intervalliga) kindla summa investeerimisel. Mõnikord on vaja sama infot vastupidi: kui palju tuleb investeerida iga aasta, et koguda kindel summa teatud arvu aastate möödudes (nt mõne kulunud seadme asendamiseks). Selleks on kasutatav valemi 2 pöördväärtus.
Sellised kulutused tekivad kui keemiatehas reostab jõge või õhku, sest reostus mõjutab ka neid, kes selle tehasega seotud ei ole. Kui inimesi vaktsineeritakse tuulerõugete vastu siis saavad sellest kasu ka need, kes ennast vaktsineerida ei lase, sest nakkuse oht väheneb. Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Tootmise ja tarbimisega kaasnev välismõju põhjendab valitsuse sekkumist turule. Valitsusel on võimalik ergutada tegevusi, mis toovad kaasa positiivse välismõju ja piirata tegevusi, mille tulemuseks on negatiivne välismõju. Positiivset välismõju omab näiteks korrastatud koduaed. Ilusa koduaia loomiseks peame kulutama nii aega kui raha. Sellega suureneb aia väärtuslikkus ja aia omanikuna saame juurde täiendavat kasulikkust. Lisaks meile saavad kasulikkust juurde ka möödakäijad, sest korrastatud aeda on ilus vaadata
Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 24. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 25. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates
ehkki käsitletavad probleemid on kaasaegsed: kui palju inimese elus sõltub tema tahtest, kui palju jumalaist? (ettemääratuse ja teadliku valiku vahekord); milline on rahva ja võimu, riigi ja sugukonna vahekord? Võtted ja kangelased: A kasutab teoseis üleloomulikke kujusid, nähtusi varjud, unenäod --, kuid kujutab inimsaatust ja kannatusi. Tema kangelased on lihtsad, üldistatud, võimsad. Inimese käitumist põhjendab kõrgemate jõudude mõjuga, inimene on sageli jumalate kokkupõrke objekt. Konflikt oli A arvates tragöödias paratamatu. Struktuur: Tragöödia koondub ühe situatsiooni või sündmuse ümber, mis peab vaatajat vapustama (katarsis). Keel: rikas, mitmekesine sõnavara, originaalsed kujundid, metafoorid; pidulik, ülev, paatoslik stiil. ,,Pärslased" on ainuke antiikajast säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline.
Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming taluelu temaatika ja realistlik kujutamislaad Romaanid: ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lühidalt öeldes kirjeldab, põhjendab, seletab kõne all olev Tammsaare teos lahti eestlase põhiolemust, tulevikulootusi, iseloomu, ühendatust maaga. "Tõde ja õigus" näitab halastamatult täpselt eestlaste omavahelist suhtlemist, eesti mehe suhtumist oma naisesse, eestlase usku jumalasse, maasse, iseendasse, uuendustesse jne. 1. Tegevuspaikade mitmekülgsus, karakterite tabavus, talurahva elu kujutuse sügavus, autori piirdumine kindla piirkonna ja omavaheliste suhetega. 2
menetlusest kui ka selle võimalikust tagajärjest. Kaebajal oli võimalik esitada maksuhaldurile ebasoodsa tagajärje vältimiseks nii tõendeid kui ka anda seletusi. 8 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule OÜ Vollmond esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebust põhjendab kaebaja järgmiselt: 1) kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega järjekindlalt alates 2004. aastast ning esitab iga kuu maksuhaldurile käibedeklaratsioone ja kütusearuandeid. Kaebaja esitas maksuhaldurile 46 lehel dokumentatsiooni 2014. a jaanuaris-veebruaris toimunud kütuseostude kohta. Nende kaudu on võimalik tuvastada, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Ettevõtlusega tegelemise kontrollil ei saa olla maksukontrolli mõõtmeid ja sisu;
Ainuke personaalne vabadus olevat valida, kas osaleda selles ülimuslikus jumalikus plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust? Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla see, et stoitsism harmoneerus paremini Rooma impeeriumi rõhuasetustega seadustele ja korrale. Senikaua, kui Rooma impeerium suutis tagada oma alamatele minimaalsegi õnne ning turvatunde, säilis stoitsism juhtiva aktsepteeritud filosoofiana. Kui Rooma riik hakkas lagunema valitsused
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes. Ta nimetab ,,Hingede ööd" põhimõtteliselt väärtusetuks ja seosetuks. Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust. Järgneb teose kolmas osa, mis kannab nime ,,Seitse tunnistajat" See osa erineb teose eelmisest kahest osast. Kui esimene osa koosnes küll peatükkidest, mis olid eraldi pealkirjastamata, siis kolmanda osa iga peatükk kannab eraldi nime. Kolmanda osa esimene peatükk kannab nime ,,Piiripunktis". Jutustaja on sisenenud uksest, milleni ta
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt ,,Anzu ja saatuste tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. ,,Enuma elisi" ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti).
eesti keelde. Uurimistöö teine osa keskendub metoodikale. Metoodikana on selles töös kasutatud küsitlust, mis sisaldab erinevaid küsimusi muusika kuulamise kohta sportimise ajal, ning see on suunatud Rapla Ühisgümnaasiumi 7.-12. klassi õpilastele. Küsimustiku eesmärk on saada võimalikult detailne ja mitmekülgne ülevaade iga küsitletud klassi kohta. Teine osa kirjeldab läbiviidud küsitluse ülesehitust ja põhjendab küsimuste valikut. Samuti on selles osas välja toodud andmetöötlusmeetodid ehk kuidas kogutud andmeid analüüsiti. Uurimistöö kolmas osa analüüsib küsitluse vastuseid ning toob välja Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste muusika kuulamise harjumused treenimise ajal. Samuti kirjeldatakse kokkulangevusi või vastandumisi varemalt koostatud uuringutega. Jõutakse ka uurimistöö põhieesmärgi täitmiseni - leitakse vastus küsimusele, kas ja kuidas mõjutab muusika kuulamine Rapla
Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes. Ta nimetab ,,Hingede ööd" põhimõtteliselt väärtusetuks ja seosetuks. Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust. Järgneb teose kolmas osa, mis kannab nime ,,Seitse tunnistajat" See osa erineb teose eelmisest kahest osast. Kui esimene osa koosnes küll peatükkidest, mis olid eraldi pealkirjastamata, siis kolmanda osa iga peatükk kannab eraldi nime. Kolmanda osa esimene peatükk kannab nime ,,Piiripunktis". Jutustaja on sisenenud
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika:
teatud paiku valitakse ja teisi välditakse. Juhtumianalüüs Ebatavaliste sündmuste või juhtumite puhul on otstarbekas neid lähemalt ja sügavamalt uurida. Juhtumianalüüsi objektiks võib olla üks indiviid, aga ka terve kogukond. Erinevalt teistest meetoditest, kus kogu situatsioon jagatakse väikesteks ühikuteks, püütakse juhtumianalüüsi puhul integreerida kõik suhted üheks tervikuks. Juhtumianalüüsi metoodika 1. Sissejuhatus, mis põhjendab, miks üldse juhtumit analüüsitakse. 2. Juhtumi ja konteksti määratlemine. Selle kindlakstegemine, mida/keda uuritakse. 3. Analüüsitavate aspektide ja meetodite kirjeldamine: a. Teoreetilised seisukohad; b. Vaatlustulemused; c. Psühhomeetrilised andmed; d. Intervjuude tulemused; e. Avalik informatsioon; Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 24 f. Dokumentide analüüs. 4
olla ettevaatlik. Psühhopaatia ja kriminaalse käitumise suhte kohta üldlevinud arvamuste ümberlükkamiseks on olemas suur hulk uuringuid. Esiteks, vastupidiselt üldlevinud arvamusele, ei võrdu psühhopaatia tingimata vägivaldse ja kriminaalse käitumisega. Teiseks pole PCL-R-l ja selle järglastel mingisugust erilist võimet ennustada vägivalda või muid kuritegusid. Kolmandaks, selle kohta, et psühhopaatia põhjustab või põhjendab kriminaalset käitumist, pole siiani peaaegu ühtegi kogemustel põhinevat toetust. Psühhopaatia mõõtmiste kõrged näidud küll tähistavad, aga tingimata ei seleta suurenenud riski. 20 Alaealiste psühhopaatia on paljulubav uurimisobjekt, millele peab erilist tähelepanu pühendama ravi eesmärkideks. See-eest on psühhopaatiliste omaduste stabiilsuse kohta lapseeast täiskasvanueani ning lapseeast mõõdetud psühhopaatia ennustusvõime kohta praegu vähe teadmisi
koordineerib kogu organisatsiooni koolitustegevust. Tema kohustuste hulka kuuluvad järgmised: 1. Töötab välja koolituse põhimõtted, viib need ellu ja teostab järelevalvet nendest kinnipidamise üle. 2. Töötab välja koolituse strateegilised ja lühiajalised eesmärgid lähtuvalt asutuse eesmärkidest ja arvestades töötajate ja vahetute ülemuste poolt kindlaksmääratud koolitusvajadust. 3. Koostab vajadusel koolitusplaanid ja informeerib neist perosnali. 4. Põhjendab otsused personaliosakonda või tippjuhtkonnale esitatud personaalsetele koolitus- ning õppekirjanduse ostmise taotluste kohta, vajadusel hindab koolitustaotluste põhjendatust, hankides selleks vajadusel täiendavat infot väljaspoolt. 1. Koordineerib koolituskursuste sisseostmist. 2. Koordineerib asutusesisese koolituse korraldamist, võttes vastu ja edastades tellimusi, vastates tellimuse esitajale ning aidates vajadusel koolitust korraldada. 3
118. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM mudelis: IS kõverat alla vasakule 119. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja arvatud: üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 120. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 121. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: LM kõvera nihkega üles vasakule Hindeline test Arina 122. Mida suurem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on multiplikaator, seda järsem on IS kõver. VÄÄR (peab olema väiksem) 123. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale, mille tulemusena kogunõudlus kahaneb ja AD kõver nihkub alla vasakule. VÄÄR 124
kiriku ümberehitus ja uus Niguliste altar toodi kohale 1481.a. Hermen Rode töökojast. Rode oli eelkõige maalija ja keskosa pühakuid kujutavad värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Maalidel on jutustatud Püha Nicholause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Lübecki ja Tallinna tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli Tallinnas sündinud. Notke kuulsaim teos on hiiglaslik "Püha Jüri võitlus lohega" Stockholmi suurkirikus. Tallinna altaril on Notke ise teostanud osa figuure kesksest kompositsioonist, mis kujutab Püha Vaimu väljavalimist. Müstilise stseeni osalised on paigutatud vabalt ja peaaegu olustikulise loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants"
· Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris. · Totemistlik hüpotees (Durkheim) Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku. · Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise. Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab?
Aprillis pidid toimuma nii RK kui ka RV valimised. Mõlemad valimised jäid toimumata, kuna 12. märts 1934 toimus riigipööre, mille teostasid Päts ja Laidoner. A. Larka, J. Laidoner, K. Päts, A. Rei. Milliseid erinevaid seisukohti allikad Pätsi tegevuste kohta kajastavad? Nii kiitvaid kui ka laitvaid. Allikas D nõustub tema tegevusega, kuid allikas C kirjeldab kõiksuguseid negatiivseid tagajärgi. Allikas B on positiivne Allikas A neutraalne Millega põhjendab Päts oma tegevust? Kedagi teist poleks tema asemele panna, seetõttu on tema edasine riigi juhtimine kõige õigem. Millise hinnangu annab Vapside taotlustele Elmar Tambek? Vapsid oleksid Eestis diktatuuri kehtestanud Milliste seisukohtadega riigivanemate märgukirjast nõustuksid/ ei nõustuks, too välja kaks seisukohta koos põhjendustega. 1. Isamaaliit on poolametlik ei nõustu kampaaniad 2. ilma vabadusteta kaitseseisukord 6.05.09
võimu, kes võivad neist keeldudest üleastumist karistada ja andeks anda. Halastus on väga kõrge ja konsentreeritud võimuakt, sest ta eeldab hukkamõistmist; ilma eelneva hukkamõistmiseta ei saa aset leida ükski halastuseakt. Halastus on ka väljavalitus. Kombeks on anda armu üsna piiratud arvuse süüdimõistetuile. Karistaja ei luba endale liigset leebust ja isegi kui ta teeb näo, otsekui hakkaks karistuse karmus talle vastu, näeb ta selles sundi karistaminse endapühas ja põhjendab kõik sellega (1:399). Aga ta jätab ka alati lahti tee halastuse juurde, kas nii, et ta ise otsustab seda valitud juhtudel, või nii, et ta soovitab armu anda kõrgemal instandil, kellel on selleks õigus (1:400). Oma võimutäiust ilmutab võim seal, kus armuandmine toimub viimasel silmapilgul. Kui langetatud surmaotsus on just täidesaatmisel- võlla all või mahalaskmise rivi ees-, et ta ei saa surnuid ellu tagasi tuua; kuid viimasele minutile lükatud halastuseaktiga saavutab
võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides). Thomas (1225-1274) ei rahuldunud ontoloogilise jumalatõestusega, arvates, et mõeldavusest ei järeldu olemasolu. Põhjendab Jumalat aristootellikult-kausaalselt. 1. Argument: Liikumatu liigutaja "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama. ... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 2. Argument: Põhjuslikkus "Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. ... Nii peab vältimatult
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg?
- poliitiline tegevus ja lobby - koostöö kaubandusliitudega, avalikkusega - reklaam 10. Mida mõistetakse organisatsiooni kultuuri all? Väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. 11. Mis on eetika? Üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetika väljendab uskumuste (veendumuste) süsteemi, mis toetab ja põhjendab moraalistandardit. 12. Mis on moraal? Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, printsiipide ja normide süsteem, mis reguleerib inimese käitumist teise inimese, inimgruppide, inimese loodud asjade, looduse ja iseenesegi suhtes. Väljendab käitumisstandardit, mille järgi inimese üle otsustatakse. Näit. suheted teiste inimestega, kuidas inimese käitumine mõjub teistele. 13. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist?
Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Kas vabadus kaalub nad üles? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks
jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult. Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist. Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus
õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: autoritaarne (kõik korraldab õpetaja)-kindlustab õpitulemused, kuid jääb dem.stiilile alla teistes õppimise aspektides, demokraatlik (koostöö õpilastega)-soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist ja hoolimatu e minnalaskev (ei osale tööjaotuse kujund)-kõige ebaefektiivsem. Autoriteetsel õpetajal on selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, ei kauple nende rakendamise üle. Töö korraldamine algab õppekeskkonna füüsilise kujundamisega. Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele. Jätke pinkide või pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid. Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks jälgida hõlpsasti kõiki õpilasi. Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad. Mõelge vastustsenaariumidele ja
(nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D ... Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr. OÜ vähima osa väärtus on 100 kr. Tegelik aktsia nominaalväärtus on 10 kr või selle täisarv kordne.
ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; 3 Äriplaan - tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud.
Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul", "Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19.saj II poole eesti kirjakeel Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (Kreutzwald, Jakobson, Hermann). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel ,,Noor-Eesti" rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes
aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; 3 Äriplaan - tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud. Hooletult koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris mulje, et ettevõtja on
Varem sõlmitud rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib näha osalt vastuteenena Bertoldile, kes veidi varem oli oma jõududega läinud appi Riiat kuralaste rünnaku vastu kaitsma. Nõrgalt mehitatud Otepää linnuse juurde jõudes kutsuti Bertold läbirääkimisteks sinna sisse. Samal ajal ronis osa väest teiselt poolt linnuse ja ründas ugalasi, mõndasid tappes ja teisi põgenema ajades. Kroonika põhjendab vallutust ründajate teadmatusega Bertoldi läbirääkimistest. Mõne päeva pärast pöörduti linnusest saadud saagiga tagasi ja linnus ise pandi põlema. Võnnu piiramine ja Ümera lahing Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, Võnnu linnuse, vastu. Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
